1-07-4691\1

1-07-4691 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.aprill 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-4691 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Katrin Kabel Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Raimo Künnerpä tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Raimo Künnerpä (sündinud 27.03.1979.a; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Raimo Künnerpä tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 17.04.2007.a. Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Raimo Künnerpä tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Raimo Künnerpä tunnistati süüdi 27.10.06.a. Tartu MK Põlva KM poolt KarS § 25 lg2; § 199 lg2 p4,8 järgi karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg1 alusel suurendati 05.05.06.a. Tartu MK otsuse ärakandmata osa võrra liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 12 päeva vangistust. Ärakabtud aeg 05.05.-27.10.06.a., s.o 5 kuud 22 päeva arvata maha ning kandmisele kuulub 11 kuud 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 27.10.2006.a ja lõpp 17.10.2007.a. 2 Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 26.01.2007.a. Raimo Künnerpä karistusaja lõpuni jäänud aeg on ligikaudu 7 kuud. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on R. Künnerpä suhtes kohaldatud 2 distsiplinaarrikkumist, kehtivaid karistusi ei oma. Viibides Murru Vanglas on kinnipeetav vestelnud sotsiaaltöötajaga ja psühholoogiga. Vanglas olles ei ole osalenud sotsiaalprogrammides ning samuti ei ole Ta ka töötanud. Vabal ajal kuulab muusikat, jalutab, vaatab televiisorit. R. Künnerpä`d on eelnevalt kohtulikult karistatud kümnel korral, viimase kuriteo pani toime alkoholijoobes. Vangistuse jooksul ei ole täheldatud alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Esitatud andmete järgi soovib R. Künnerpä vabanemisel elama minna oma tüdruksõbra A K juurde Väike-Maarjasse, kuid A. K väidab, et Tema R. Künnerpä`d enda juurde elama ei võta, seega puudub kinnipeetaval vabanedes kindel elukoht. Kinnipeetava puhul puuduvad märgatavad ohtlikkuse tunnused. Tegemist on varavastaste kuritegudega toimepanijaga ning uute kuritegude risk on tavapärasest kindlasti kõrgem. Küll aga võib kinnipeetava ohtlikkus suureneda, kui muutuvad Tema eluviisid. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Raimo Künnerpä ei sobi kriminaalhooldusele. Märgib, et kinnipeetavat on eelnevalt kohtulikult karistatud kümnel korral ning vabanemisel puudub garanteeritud elu- ja töökoht. Raimo Künnerpä taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Toimepandud kuritegu kahetseb ja oma tegu õigeks ei pea. Prokurör ei toeta taotlust. Tegemist on isikuga, kellel puudub vabaduses elukoht, kuna kriminaalhooldaja ettekandest tuleneb, et kinnipeetava poolt nimetatud elukohta talle garanteeritud ei ole. Samuti puudub tal vabaduses töökoht. Võlanõudeid on summas 21 453 .krooni, kuid töökoha puudumisel ning seega ka sissetuleku puudumisel võib tekkida võlgade tasumisega probleeme, mis võivad viia uue kuriteo toimepanemisele. Isik on eelnevalt karistatud kümnel korral, ta ei ole karistustest teinud enda jaoks vastavaid järeldusi ning karistused ei ole tema suhtes oma eesmärki täitnud. Kriminaalhooldaja on avaldanud, et ei ole nõus isiku enne tähtaega vabastamisega. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole isik vanglas viibimise ajal osalenud sotsiaalprogrammides, töötanud ei ole. Vabal ajal kuulab muusikat, jalutab, vaatab televiisorit. Seega ei ole tegelenud millegi kasulikuga. Vabaduses ei ole ametlikult kordagi töötanud. Tööd leida on raske madala haridustaseme ja eriala puudumise tõttu. Vabaduses tarvitas alkoholi ning narkootikume. Vangistuses viibimise ajal on karistatud distsiplinaarkorras kahel korral, seega ei ole ka vanglas allunud kontrollile. Uute kuritegude toimepanemise risk on kõrge. Kohus, ära kuulanud Raimo Künnerpä ja prokuröri arvamuse, leiab, et R. Künnerpä tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on R. Künnerpä ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R. Künnerpä isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Raimo Künnerpä kannab karistust varavastase kuriteo eest, mille eest talle mõisteti11-kuune 20-päevane vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti kohtulikult karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei 3 täitnud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi R. Künnerpä ei oma, on aeg, mil R. Künnerpä on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Tegemist on isikuga, kellel puudub vabaduses elukoht, kuna kriminaalhooldaja ettekandest tuleneb, et kinnipeetava poolt nimetatud elukohta talle garanteeritud ei ole. Samuti puudub tal vabaduses töökoht. Võlanõudeid on summas 21 453 .- krooni, kuid töökoha puudumisel ning seega ka sissetuleku puudumisel võib tekkida võlgade tasumisega probleeme, mis võivad viia uue kuriteo toimepanemisele. Isik on eelnevalt karistatud kümnel korral, ta ei ole karistustest teinud enda jaoks vastavaid järeldusi ning karistused ei ole tema suhtes oma eesmärki täitnud. Kriminaalhooldaja on avaldanud, et ei ole nõus isiku enne tähtaega vabastamisega. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole isik vanglas viibimise ajal osalenud sotsiaalprogrammides, töötanud ei ole. Vabal ajal kuulab muusikat, jalutab, vaatab televiisorit. Seega ei ole tegelenud millegi kasulikuga. Vabaduses ei ole ametlikult kordagi töötanud. Tööd leida on raske madala haridustaseme ja eriala puudumise tõttu. Vabaduses tarvitas alkoholi ning narkootikume. Vangistuses viibimise ajal on karistatud distsiplinaarkorras kahel korral, seega ei ole ka vanglas allunud kontrollile. Uute kuritegude toimepanemise risk on kõrge. R. Künnerpä peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka R. Künnerpä suhtes koostatud iseloomustuses ning R. Künnerpä ennetähaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et ligikaudu 1-aastasest vangistusest on R. Künnerpä`l kandmata ligikaudu 7 kuud vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 17.10.2007.a) ning R. Künnerpä ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks R. Künnerpä vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik