4-07-649\3

Väärteoasi nr. 4 – 07 - 649 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. märtsil 2007 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul kaebaja: Toomas Kiisküla kohtuvälise menetleja: Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna esindaja Aivar Hirs osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
2. märtsil 2007 a. Toomas Kiisküla kaebust Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna otsusega väärteoasjas nr. 2373, 06, 007107 tema suhtes mõistetud karistuse osaliseks tühistamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja selgitab, et talle määrtati LS § 74 – 19 kohaselt rahatrahv 175 trahviühikut ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. Otsuse kohaselt ta juhtis mootorsõidukit joobeseisundis ( 0, 28 mg/l ) ja mittenõuetekohane tehnoülevaatuse läbimine. Kaebaja on seisukohal, et lisakaristus on ebaproportsionaalselt koormav, sest arvestamata on jäetud mitmed karistust kergendavad asjaolud. Ta ei nõustu kohtuvälise menetleja otsuses väidetuga, et karistust kergendavad asjaolud puudusid. KarS § 57 sätestab, et karistust kergendavaks asjaoluks on süüteo avastamisele kaasaaitamine. Otsusest nähtuvalt Kiisküla joobeseisundi tuvastamisel tugineti menetlusaluse isiku ütlustele. Seega Kiisküla endapoolsete ütlustega aktiivselt kaasa väärteo avastamisele ning menetlusele. Seetõttu tuleb menetlusaluse isiku ütlusi pidada karistust kergendavaks asjaoluks. Väärteoprotokolli kohaselt oli Kiiskülal alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0, 28 mg/l, mis on Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord § 19 lg. 1 on kvalifitseeritav kui kerge alkoholijoove, mida tuleks karistuse määra valimisel asjaoluna arvesse võtta. Selle korra kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Häiritud või muutunud kehalisi või psüühilisi funktsioone ja reaktsioone Kiiskülal ei täheldatud. Kaebaja poolt ei olnud teo tahtluse raskeima vormiga, sest ei tarvitanud alkoholi enne sõitu, vaid sellele päevale eelneval õhtul. Siinkohal tuleb tähelepanu ka juhtida sellele, et kaudne tahtlus piirneb kergemeelse ettevaatamatusega. Tuleb arvestada ka Kiisküla perekondlikku situatsiooni asjaolusid. Pere kahest alaealisest lapsest üks käib lasteaias ja teine algkoolis. Koos abikaasaga töötab Tallinnas. Töökohustuste täitmine eeldab kehtivate autojuhilubade olemasolu ja nende puudumisel tööülesannete täitmine ei ole võimalik. Seetõttu perekonnal tekib raske ma-janduslik olukord. Taotleb lisakaristuse tühistamist. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt väärteoprotokollis kirjeldatu alusel Toomas Kiisküla 25.12.2006 a. juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, alkoholisisaldus oli 0,28 mg/l. Menetlusaluse isikuna ülekuulamise protokollis Kiisküla selgitab, et viimati tarbis alkoholi südaöö paiku, seejärel läks magama. Autot juhtides tundis end kainena. Joobeseisundi tuvastamise protokolli alusel tuvastati Kiiskülal alkoholijoove 0,28 mg/l. Ta oli nõus alkoholijoobe tuvastamise tulemusega ja ei soovinud vereproovist alkoholisisalduse määramist. Kohtuvälise menetleja poolt Kiiskülale karistuse mõistmisel on arvestatud seda, et olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Juhtides sõidukit alkoholijoobe seisundis, pani menetlusalune isik toime teo, millega ohustas nii iseenda kui kaasliiklejate elu ja tervist. Kohtuistungil kaebaja jääb kaebuses esitatu juurde. Lisab, et ta ei heida politseinike tööle midagi ette. Autoga sõitmise ajaks oli alkoholi tarbimisest möödunud juba 14 tundi. Tal ei olnud väiksematki kahtlust, et tal on alkoholi jääknähud. Ta ei kujutanud ette, et tegemist on tal alkoholi jääknähtudega, sel juhul ta poleks rooli istunud. Abikaasa oli ka autos. Tulevikus kindlasti midagi sellist ei juhtu. Taotleb kergemat karistust. Ta oli koos abikaasa ja kahe lapsega teel Haapsallu ja ei soovinud minna ekspertiisi, et seejärel jälle tagasi sõita. Vastasel juhul ta poleks hakanud autot juhtima, sest ta teab, et sel juhul võidakse juhiload ära võtta. Ta ilmselt ei hinnanud olukorda õigesti ja hakkas autot juhtima. Ta on endale järeldused teinud, õppetunnid saanud. Loodab, et ei pea juhtimisõigust peatama. Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustu esitatud kaebusega. Tehtud on täiesti õige ja seaduslik otsus. Kiisküla juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, mis on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ja karistus antud teo eest ei saa olla kerge või menetlusalusele isikule soodne. Kaebaja seadis ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Kaebuses jookseb läbi asjaolu, et juhtimisõiguse olemasolu on vajalik, see asjaolu oli kaebajale teada ka enne autorooli istumist. Kaebaja ei ole seda teinud kergemeelsusest, hooletusest. Mõistetud karistusega pole mingil moel liiga tehtud karistuse määramisel. Jätta tehtud otsus jõusse ja kaebus jätta rahuldamata. Kohus, kuulanud ära poolte ütlused ja selgitused ning tutvunud kogutud materjalidega, leiab, et Toomas Kiisküla kaebus kuulub rahuldamisele lisakaristuse tühistamise osas. Kohus leiab, et Kiisküla karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik ja siiras kahetsus, samuti kohus arvestab Kiiskülal töökoha olemasolu Tallinnas ja koos abikaasaga kahe alaealise lapse kasvatamist. Juhtimisõiguse äravõtmine võib kaasa tuua Kiisküla pere raske majandusliku olukorra. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 2 kohus otsustas: Rahuldada Toomas Kiisküla kaebus Tühistada Põhja Politseiprefektuuri otsus väärteoasjas nr. 2373, 06, 007107 Toomas Kiisküla suhtes osaliselt s.o. Liiklusseaduse § 74 – 19 lg. 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna poolt mõistetud rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja poolt otsuse märgitud arveldusarvele. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. Kohtumenetluse pool on kohustatud teatama kirjalikult 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebust Kohtunik