VTMS § 74 lg 1 p 15 alusel mõisteti Rivo Kuusmaalt välja ka menetluskulu 1500 krooni. Kohtuvälise menetleja esindaja: Andrus Reidi Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Rivo Kuusmaa, IK: 37601190250, RESOLUTSIOON 1. Jätta Rivo Kuusmaa kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse juhtivkonstaabli R. B 20.10.2006 otsusele nr 2314,06,021594 Rivo Kuusmaa karistamises LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses,
2. Jätta Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse juhtivkonstaabli R. B 20.10.2006 otsus nr 2314,06,021594 Rivo Kuusmaa karistamises LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses,
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 23.02.2007. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: 1 Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse juhtivkonstaabli R. B 20.10.2006 otsusega nr 2314,06,021594 karistati Rivo Kuusmaad LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses,
lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni selles, et Rivo Kuusmaa 11.05.2006 kella 13.08 ajal Peterburi tee 44 hoovis Tallinnas juhtis mootorsõidukit VW koos haagisega, tagurdamisel ei veendunud selle ohutuses, mille tõttu sõitis otsa pargitud sõidukitele VW ja Opel. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju T. A-le ja M. K-le. Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt liiklusõnnetusest teatamise nõudeid rikkudes ja ei teatanud sellest politseile, kuigi teatamine oli kohustuslik. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles väidetakse, et otsus tuleb tühistada menetlusaluse isiku käitumises väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kaebuse kohaselt ei tõenda väärteoasjas kogutud tõendid liiklusõnnetuse toimepanemist R.Kuusmaa poolt. Otsus on rajatud eksperdiarvamusele, mis on koostatud neli kuud pärast õnnetuse väidetavat toimumist ning arvamus on antud tõenäolises vormis. Tunnistaja J. S ütlused on vastuolulised ning kirjalikul seletusel puudub allkiri. Üle kuulamata on jäetud tunnistajad K. K ja M. V, kes viibisid väidetava sündmuse juures. Otsuses ei ole põhjendatud, milles seisneb LE § 227 ja LS § 7431 lg 1 nõuete rikkumine. Menetlusalune isik sai õnnetusest teada 04.06.2006 kui oli kutsutud politseisse. Menetlusalune isik on tunnistanud, et viibis 11.05.2006 auto ja käruga kaupluse Stokker juures, kuid avarii toimumisest teadlik ei olnud. Menetlusaluse isiku abikaasa K. K sooritas tund aega pärast sündmuse väidetavat toimumist ostu Peterburi tee 43 kauplusest. Seega ei olnud menetlusalune isik sündmuskohalt lahkunud. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et Peterburi 44 maja hoovis ta ei tagurdanud parklas, vaid algselt sõitis kaupluse kõrvale ja parkis sõiduki, kust väljuti koos ning kui oli abikaasa ja M.V auto peale võtnud, keeras auto parklas ringi sealt sõitis edasi Peterburi teele. Mingit liiklusõnnetust ei toimunud ja sõidukist ei väljutud. Tunnistaja K. K seletas, et mingit avariid ei toimunud. Auto pargiti Stokkeri taha parklasse kus teisedki autod seisavad. Väljasõidul ei tagurdanud, vaid sõitis otse. Autol oli ka haagis, mis oli tühi. Tulid sinna Lasnamäe poolt, kitsas tänav oli sisse sõita. Läks M.V-ga poodi, tegi kaardimakse ja siis läksid auto juurde tagasi. Abikaasa vist vaatas Stokkeris ringi. Parkimise koha juures olid ka traktorid. Jäid seisma suunaga Peterburi tee poole ja sama teed pidi tagasi ei läinud. Tunnistaja M.V seletas, etpalju aega on möödas, meeles on see, et tulid Lagedilt Leningradi mnt-d pidi ja keerasid vasakule. Parklas ei olnud palju autosid. Läksid K. K-ga ple tee poodi. Rivo Kuusmaaga said kokku parklas, keerasid ringi ja sõitsid tagasi linna. Avariid sel päeval ei olnud. Ringi keeramiseks tagurdama ei pidanud, parklas oli palju ruumi. Parkisid kohe Leningradi mnt-lt vasakule sõites seina äärde. Leppidis kokku kokkusaamise auto juures. Kaubik oli roheline, triipudega. Käru oli ka, käru oli tühi. Kui kokku said, siis istusid autosse, keerasid ringi ja sõitsid ära. Parklas autost välja ei tulnud. Tunnistaja J. S seletas, et töötas parkla kõrval asuvas kaupluses ja lao uks oli lahti. Oli uksest 4-5 meetri kaugusel ja kuulis autode kokkupõrkamise pauku. Läks vaatama ja nägi, et kaks autot olid viltu, seal kõrval seisis 2 meetri kaugusel mikrobuss järelkäruga. Ühelt poolt väljus mikrobussi juht, teiselt poolt kaks naisterahvast ja nad läksid vaatama mis juhtus. Pagu ja vaatama minemise vahe oli paar sekundit, mistõttu ei saanud ükski auto selle koha peale asemele sõita. Seal parklas oli ka ühe nende töötaja auto ja ta pani mikrobussi numbri kirja. Mikrobussi juht istus bussi ja sõitis aeglase käiguga minema. Arvas, et sõidab eemale, kuid kui töötaja tuli autot vaatama, siis mikrobussi enam ei olnud. Mikrobuss oli kas must või tumesinine, juht oli noorem mees, naistest üks oli noorem, teine tüsedam. Sündmuskohast oli ise 30-40 meetri kaugusel. Mikrobuss oli ilmselt tagurdanud ja kaks autot kokku lükanud. Kolmandast autost jäi sentimeeter puudu. Mikrobuss oli käruga ja nägi mikrobussi tagumist nimbrit, mille andis edasi nendele, kelle auto oli vigastada saanud. Sama numbri pani kirja ka 2 oma seletusse politseile, millise edastas elektronposti teel. Mikrobussi marki öelda ei oska, oli kandiline, kuid paljud margid on sellise kujuga. Haagise numrit ei kirjutanud üles, sest see võib olla renditud. Bussi number oli olulisem. Haagis oli kahe rattaga, tsingitud kerega, nagu tiki-treiler. Kohtus nägi enne istungit kaebaja juures kahte naisterahvast, üks noorem, teine tüsedam, võisid olla samad naisterahvad. Tunnistaja M. L seletas, et kaebajat nägi ekspertiisi tegemise ajal. Õnnetuse päeval helistas talle ülemus, kellele oli helistanud J. S. Sai teada õnnetuse põhjustanud sõiduki numbri ja helistas politseisse. Parklas olid kaks autot pihta saanud, autod seisid nurga all. Üks meesterahvas oli seal, kes teeb neil elaktritöid. See mees ütles samuti auto numbri ja see number oli sama, mille edastas J.S. Kirjelduse järgi oli sõiduk tume mikrobuss järelkäruga. Sõiduki numbris olid „99“, rohkem ei mäleta. Selle isiku nime ei tea, kes elektritöid tegi. Ekspert J.M seletas, et ta jääb ekspertiisiaktis antud arvamuse juurde. Mõnikord tehakse ekspertiis ka enam kui nelja kuu möödudes. Sellest midagi ei muutu. Ekspertiisiaktis on märgitud, et selle haagisega võis vigastused tekitada. Kategooriliselt võib öelda seda, et vigastused on tekitatud taolise konstruktsiooniga haagisega. Eritunnuseid tuvastatud ei ole, üldtunnuseks on haagise tagaluugi hing, mille jäljed on ühel autol. Kui on mõni identne haagis, siis on võimalik, et ka sellega võisid olla vigastused tekitatud. Ekspertiisiks esitati need autod ja see haagis. Sellisel haagisel on konstruktiivsed iseärasused, millised on oma jälje jätnud. Selle haagise kõik need omadused sobivad ja sellega võidi tekitada vigastused mõlemale sõidukile. 14.09.2006 koostatud ekspertiisiaktist nr LT-215-06/4494 nähtuvalt on ekspert jõudnud arvamusele, et sõiduauto VW Polo tagastange vigastused võisid tekkida kontakteerumisel haagise Tiki Treiler vasakpoolse taganurgaga. Sõiduauto Opel Vectra tagastange parempoolse nurga kumerusel esinevad vigastused võisid tekkida kontakteerumisel haagise Tiki Treiler vasakpoolse tagaosaga. Kohus, kuulanud ära kaebaja seletused ja kohtuvälise menetleja arvamused, eksperdi selgitused ekspertiisiakti kohta, tunnistajate J. S, M. L, K. K ja M. V ütlused ning tutvunud väärteoasjas koostatud eksperdiarvamusega, fotodega sõidukitest ja haagisest, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kohus suhtub menetlusaluse isiku ja tunnistajate K. K ja M. V ütlustesse kriitiliselt. Kaebaja ja M. V ütlused sõiduki parkimise koha kohta ühtivad, kuid samas sõidukis sõitnud K. K ütlused sõiduki parkimise asjaolude ja koha osas on vastuolus kaebaja ja M.V ütlustega. Seejuures kõik kolm väidavad, et mingit liiklusõnnetust ei toimunud, kuigi nad olid kaubiku ja haagisega vaidlusaluse koha läheduses ja sõitsid parklas. Eelnimetatud kahe tunnistaja ja kaebaja ütlusi selle kohta, et mingit liiklusõnnetust ei ole toimunud, ei pea kohus usaldusväärseks, kuivõrd kaebaja on huvitatud määratud karistusest vabanemisest ning üheks põhitunnistajaks on kaebaja enese abikaasa, kes on huvitatud sellest, et pere sissetulek määratud rahatrahvi tõttu ei väheneks. Seejuures ei pea ta andma ütlusi ka abikaasa vastu ning teda ei saa teadvalt valeütluste andmise eest ka vastutusele võtta. Samas tunnistaja M. V teadis täpselt vaid seda, et liiklusõnnetust ei toimunud, kuid muid asjaolusid ei suutnud meenutada. Seejuures riimusid tema umbmäärased ütlused eelmisel istungil üle kuulatud kaebaja ütlustega, kuid läksid vastuollu samas autos sõitnud ja samuti eelmisel kohtuistungil üle kuulatud K. K ütlustega. Seega ei saa neid M.V ütlusi lugeda usaldusväärseks. Seevastu seletas tunnistaja J. S, kes ei tunne ei kaebajat ega kaebaja abikaasat või tunnistajat M.V, et kuuldes kokkupõrke heli ja minnes vaatama, märkas ta nooremat meest, kes väljus tumedat värvi kaubiku juhi kohalt ja läks vaatama sõidukit ning samal ajal väljusid kaubikust ka kaks naisterahvast, kellest üks oli noorem ja teine tüsedam, millistega sarnaseid nägi ta kohtumajas kaebaja juures enne kohtuistungit. Seejuures märkis tunnistaja üles kaubiku numbri ning edastas selle õnnetuses osalenud teise sõiduki omanikule ja politseile. Seejuures ilmneb väärteoasja materjalidest, et just sellist registreerimismärki kannab R.Kuusmaa juhitud 3 kaubik VW Caravelle. Seejuures sai tunnistaja aru, et kaubiku juht oli tagurdanud ning haagisega sõitnud vastu kahte autot, lükates need parkimiskohalt edasi. Kui kaubiku juht kaubikusse istus ja aeglaselt sõitma hakkas, arvas tunnistaja, et sõidetakse eemale, kuid kaubik sõitis minema. Sellistest ütlustest teeb kohus järelduse, et pärast liiklusõnnetuse põhjustamist väljus kaubiku juht sõidukist ja väljudes nägi ka põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärgi. Seejärel aga lahkus sündmuskohalt. Sama tunnistaja ütlustest võib järeldada ka seda, et kaubikust väljunud kaks naisterahvast said samuti aru liiklusõnnetuse toimumisest ja nägid selle tagajärgi, lahkudes seejärel sündmuskohalt. Tunnistaja M. L ütlustest nähtuvalt sai ta liiklusõnnetusest ja tema auto kahjustamisest teada oma ülemuselt, kellele sellest teatas J. S ning seda teed pidi sai ta teada ka liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki kirjelduse ja registreerimismärgi andmed, millised ütles talle samas ka sündmuskohal kõrvaline isik, kes töötas liiklusõnnetuse toimumise koha lähedal ja samuti fikseeris nii sõiduki kirjelduse kui ka registreerimismärgi andmed. Eksperdi arvamuse kohaselt võisid sõidukitele tekitatud vigastused olla tekitatud Tiki Treiler tüüpi haagise tagaosaga. Eeltoodud andmetest teeb kohus järelduse, et kuivõrd on üheselt tuvastatud, et kaebaja juhitud sõiduk oli vaidlusalusel kuupäeval Peterburi tee 44 hoovis olevas parklas ja tunnistaja J.S ütluste kohaselt seisis sama sõiduk koos haagisega ka liiklusõnnetuse sündmuskohal, mida kaudselt kinnitab ka tunnistaja M.L, asub kohus seisukohale, et ka eksperdi arvamust haagisega sõidukite vigastamise kohta tuleb lugeda usaldusväärseks, kuivõrd see riimub tunnistaja J.S ütlustega. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt juhtis VW kaubikut aga R.Kuusmaa, kes ei eita sõitmist parklas, kuid eitab liiklusõnnetuse põhjustamist ja sellest teatamata jätmist, põhjendades seda sellega, et ta ei saanudki teatada asjaolust, millest ta midagi ei tea. Kohus suhtub R.Kuusmaa väidetesse kriitiliselt, kuivõrd J.S ütluste kohaselt tulid pärast liiklusõnnetust kaubikust välja nii juht kui ka kaks naissoost kaassõitjat, misjärel kõik need isikud lahkusid. Sellistest ütlustest teeb kohus järelduse, et nii kaubiku juht kui ka kaassõitjad olid teadlikud liiklusõnnetuse põhjustamisest kaubiku juhi poolt. Kuivõrd väärteoasja materjalidest saab järeldada, et nii kaubiku VW Caravelle kui ka Tiki Treileri omanikuks oli R.Kuusmaa ja 11.05.2006 oli Rivo Kuusmaa ka liiklusõnnetuse kohas, juhtides sama sõidukit, vedades ka sama haagist, asub kohus seisukohale, et väärteoasja materjalidega on tõendatud liiklusõnnetuse põhjustamine Rivo Kuusmaa poolt. Kuivõrd tunnistaja J.S ütlustest nähtuvalt tuli kaubiku juht, seega R.Kuusmaa, pärast liiklusõnnetust kaubikust välja ja vaatas vigastatud sõidukeid, siis oli Rivo Kuusmaa ka liiklusõnnetuse toimumisest ja selle tagajärgedest teadlik. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et väärteoasjas kogutud ja analüüsitud tõenditega on tõendatud, et Rivo Kuusmaa 11.05.2006 Peterburi tee 44 taga parklas Tallinnas juhtis mootorsõidukit VW Caravelle ja tagurdamisel ei veendunud selle ohutuses, mille tõttu sõitis haagisega otsa seisvatele sõidukitele VW Polo ja Opel, põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju T. A-le ja M. K-le. Tunnistaja ütluste kohaselt Rivo Kuusmaa lahkus sündmuskohalt, seega liiklusõnnetusest teatamise nõudeid rikkudes, kuigi oleks pidanud politseile liiklusõnnetusest teatama. Vastavalt LE § 227 sätetele kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku ja on sellele alla kirjutanud, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. Samas lahkarvamuse korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, tuleb õnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda sealt saadud korralduse kohaselt. Seega arvestades seda, et parklas ei viibinud kummagi sõiduki omanikku, millistele oli liiklusõnnetusega varalist kahju tekitatud, ei saanud ka kellegagi kokkuleppele jõuda, sest omanikud ei olnud varalise kahju tekitamisest teadlikud. R.Kuusmaale aga varalist kahju ei tekkinud. Kahju saajate puudumisel ei saanud ka liiklusõnnetuses osalenud juhtumi põhjusi hinnata ega olla vastutuse küsimuses ühel meelel, veel vähem arvamust kirjalikult vormistada 4 ja sellele alla kirjutada, sest R.Kuusmaale ei olnud kahju saanud isikud teada. Seega lasus R.Kuusmaal kohustus teatada politseile liiklusõnnetusest. R.Kuusmaa lahkumine sündmuskohalt näitas seda, et teda kahju tekitamine ega kahju saajad ei huvitanudki ja ta pidas olulisemaks varjuda, kuigi oli tunnistaja ütluste kohaselt sõidukist väljunud ja vaadanud üle ka sõidukid. Kohus leiab, et sellisel juhul oli R.Kuusmaal kohustus teatada liiklusõnnetusest politseile. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et R.Kuusmaa käitumine liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhina liiklusõnnetusest politseile teatamata jätmises kui teatamine oli kohustuslik, on õigesti kvalifitseeritud LS § 7431 lg 1 järgi ning liiklusõnnetuse põhjustamises on kohtu arvates samuti R.Kuusmaa käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 7417 lg 1 järgi. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale et esitatud kaebus on põhjendamatu ning alus selle rahuldamiseks puudub, mistõttu tuleb vaidlustatud otsus jätta muutmata ja esitatud kaebus rahuldamata. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.