lg 1 järgi ja karistada rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, so 1 800,00 krooni. 4.) Süüdi tunnistada Raido Kolganorm
lg 1 järgi ja karistada rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, so 9 000,00 krooni. 5.) Võtta Raido Kolganorm’elt
6.) Välja mõista Raido Kolganorm’elt menetluskulud 220,00 krooni. 2 7.) Rahatrahvid tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri arveldusarvele 10220035022014 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber
) § 7417 lg 1, § 7421 lg 1 järgi. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja leidnud, et sellise väärteo korral, millisega püütakse varjata eelnevalt toime pandud süülist tegu, peab rakendama lisakaristust, milliseks on juhtimisõiguse äravõtmine. Raido Kolganorm’ile määrati otsuse alusel
lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, so 1 800,00 krooni,
lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, so 9 000,00 krooni ja
Kaebuse esitaja seisukoht: Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale esitatud kaebuses taotles Raido Kolganorm kohtuvälise menetleja 14.11.2006 otsuse tühistamist. Kaebuse esitaja väitel sõitis tema sõidukile otsa teine sõiduk. Oma vastulauses ta selgitas juhtunut ja tunnistas ennast süüdi. Ta oli šokis ja seetõttu tarbis ta peale liiklusõnnetust politseid oodates õlut. Juhtimisõiguse peatamisega kaasneb töökoha kaotus, kuid kaebajal on ülalpeetavad: alaealine laps ning lapseootel elukaaslane. 09.01.2007 kohtuistungil loobus kaebaja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamisest ning taotles otsuse alusel määratud lisakaristuse kergendamist või tühistamist. Väärteo asjaolusid kaebaja ei soovinud vaidlustada. 3 Kaebuse esitaja hinnangul on alusetu kohtuvälise menetleja otsuses toodud lisakaristuse kohaldamise põhjendus. Kaebaja leiab, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid süülist tegu (so eelnevat sõiduki juhtimist alkoholijoobes) mida ta väidetavalt üritas alkoholi tarbimisega peale liiklusõnnetust varjata. Kaebuse esitaja arvates on rahatrahv talle toimunu eest piisav karistus. Kohtuvälise menetleja seisukoht: Kohtuväline menetleja hinnangul on 14.11.2006 otsus põhjendatud. Kohtuvälise menetleja arvates ei saa lisakaristuse tühistamise aluseks olla asjaolud, mis olid kaebajale enne teada, so tööalane vajadus juhtimisõiguse järele, ülalpeetavad. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebaja võis enne liiklusõnnetust alkoholi tarvitada, tõendatud on kaebaja poolt alkoholi tarvitamine peale liiklusõnnetust, mis on karistatav. Kohtuväline menetleja leidis, et kaebuse võib rahuldada osaliselt ja kohaldada kaebajale lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks. Kohtu seisukoht: VtMS § 123 lg 2 järgi kontrollib kohus sõltumata kaebuse piiridest kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebuse esitaja selgitas kohtuistungil, et ei vaidlusta väärteo toimepanemise asjaolusid; ta oli liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi; samuti ei vaidlustanud kaebaja asjaolu, et ta tarvitas peale liiklusõnnetuse toimumist alkoholi. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt toimus 23.10.2006 kell 01:19 liiklusõnnetus (liiklusõnnetuse akt nr LÕ 2940, tl 9) Harjumaal Kuusalu vallas Metsa 8, kus BMW ei andnud teed reguleerimata samaliigiliste teede ristmikul paremalt lähenenud sõiduauto Honda CR-V’le ning sõitis talle otsa. Liiklusõnnetuses osalesid S. S, kes juhtis AS-le H. L. E. kuuluvat sõiduautot Honda CR-V ja Raido Kolganorm, kes juhtis M-M. P-le kuuluvat sõiduautot BMW 318I. Liiklusõnnetuse tagajärjel deformeerus sõiduauto Honda CR-V esiots, kriimustused vasakul esiuksel, tagumine parem uks ei käi kinni, esiklaas mõranenud; deformeerus sõiduauto BMW 318I esiots ja parem külg, esiklaas mõranenud. Väärteoprotokolli nr AB 814307 järgi (tl 22) juhtis Raido Kolganorm 23.10.2006 kell 01:19 Harjumaal, Kuusalus, Metsa tn maja nr 8 juures mootorsõidukit reguleerimata samaliigiliste teede ristmikul, ei andnud teed ristmikul, ei andnud teed paremalt lähenenud sõiduautole Honda CR-V ning sõitis talle otsa, millega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS-le H. L. E. ja M-M. Ple. Juht tarvitas alkoholi vahetult pärast liiklusõnnetust, enne selle asjaolude väljaselgitamist. Raido Kolganorm rikkus LE § 106, § 228, pannes seega toime
Väärteoprotokollist nähtuvalt on Raido Kolganorm protokolliga tutvunud ja tunnistab oma süüd. 23.10.2006 alkoholijoobe tuvastamise protokollist indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel (tl 15) nähtub, et Raido Kolganorm’il tuvastati 23.10.2006 alkoholijoove. Raido Kolganorm ei nõustunud tuvastamise tulemusega ja nõudis joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ning alkoholisisalduse määramist veres. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti nr 4246/298 (tl 21) kohaselt tuvastati Raido Kolganorm’el 23.10.2006 indikaator-alkomeetri vahendusel alkoholijoove 1,28‰, laboriuuringu kohaselt oli alkoholisisaldus veres 1,88‰. Arsti otsuse järgi oli Raido Kolganorm’el keskmine alkoholijoove. 4 Fototabelitelt (tl 25-28) nähtub liiklusõnnetuse sündmuskoht, deformeerunud sõidukid ja purunenud aed. Raido Kolganorm’e ja S. S-i 23.10.2006 tunnistajana antud ütlustele lisatud skeemidelt (tl 1013) nähtub, et S. S-i sõiduk lähenes paremalt, Raido Kolganorm’e sõiduk vasakult poolt. Raido Kolganorm’i poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt sõitis ta 23.10.2006 Jõhvist koju. Ta hakkas ristmikku ületama, seal olid kitsad tänavad, tänava nurgas oli maja. Selleks, et ristmikku ületada, peab auto nina ristmikule välja ajama, nägemaks kas keegi tuleb või ei. Ta sõitis ristmikule välja, toimus kokkupõrge ja auto paiskus aeda. Seejärel toibus ta pisut autos ja hakkas teise auto juurde minema. Teisest autost tuli välja S. S, kes küsis, kas ta tunnistab ennast õnnetuses süüdi, ta oli nõus. Ta läks autosse liiklusõnnetuse blanketti otsima ning tegi samal ajal ühe õlle lahti; õlle jõi ta ära 2-3 lonksuga, paari minuti jooksul. Ta väljus autost, tuli maja omanik ja küsis dokumente. Ta läks autosse, võttis dokumendid ja esitas. Maja omanik ja S. S vestlesid omavahel, samal ajal vaatas ta oma autot üle. Seejärel jäid nad politseid ootama, S. S läks oma auto juurde, tema läks oma autosse vaatama, kui suured on salongi kahjustused. Siis tegi ta teise pudeli õlut lahti ja jõi paar lonksu – ta hakkas mõtlema, et poleks tohtinud enne politsei saabumist üldse õlut juua. Ta kutsus oma elukaaslase endale järele, elukaaslane tuli, ta näitas autot ja istus siis tagaistmele. Nad rääkisid juttu, ootasid politseid, politsei saabus tunduvalt hiljem kui 30 minutit; S. S rääkis aiaomanikuga. Ta jõi õlut ja ootas politseid. Õlut jõi ta edasi sellepärast, et kuna oli juba joonud, siis kaks õlut enam midagi ei muutnud. Kui politsei tuli, oli ta ära joonud kolm õlut. Vahepeal ta käis väljas, õlu oli kogu aeg autos. Ta oli šokis, värises üle keha, hääl värises. Ta kartis, et juhtimisõigus võetakse ära. Sõiduauto BMW 318I on registreeritud M-M. V-i nimele, järgmisel nädalal oleks auto registreeritud tema nimele; varaline kahju oli 15 000,00 – 20 000,00 krooni. S. S-i poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt sõitis ta 23.10.2006 umbes kella 01:00 paiku koju. Kuusalu teelt keeras ta Metsa teele, esimesel ristmikul ristub tee Sireli teega. Ta vaatas, et paremalt autosid ei tule, vasakult sõitis ette teine auto. Sõidukid põrkusid vastu aeda. Ta ronis autost välja, teisest autost väljus kaebaja. Kaebaja tunnistas oma süüd toimunus. Kaebaja pidas ennast üleval adekvaatselt, rääkimisega probleeme ei olnud; kaebaja sai kõigest aru, tema teod olid konkreetsed, ärevust või hirmu ei olnud. Tuli majaomanik, kelle aeda sõidukid sisse sõitsid. Majaomanik küsis kaebajalt dokumente, majaomaniku väitel tundis ta kaebaja juures alkoholilõhnasid, majaomanik kutsus politsei. Ta kutsus oma naise, naine tuli kohale ja nad ootasid politsei saabumist. Kui nad politseid ootasid, siis ta vaatas, mis autoga juhtus. Enamuse ajast kõndisid nad vaikides ringi, ta ei pannud tähele, et kaebaja oleks politseid oodates tarbinud alkoholi. Ta ei oska ütelda, kas kaebaja oli kogu aeg autost väljas või läks vahepeal autosse. Politseid ootasid nad kõige rohkem pool tundi. Võimalik, et kaebaja võis oma autosse minna, kuid lühikeseks ajaks. Õnnetusega tekitati varalist kahju: auto esiots oli täies ulatuses katki, üks nurk rohkem purunenud kui teine. Sõiduk oli kindlustatud (kasko kindlustus), omavastutuse osa 3 000,00 krooni ei ole ta tagasi saanud. Kohus, kontrollinud kohtuvälise menetleja 15.novembri 2006 otsuse faktilisi ja õiguslikke asjaolusid leiab, et Raido Kolganorm’ele süüksarvatav väärtegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Karistus väärteo eest on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt. LE § 160 kohaselt peab reguleerimata samaliigiliste teede ristmikul rööbasteta sõiduki juht – kui eesõigusmärgid ei näita teisiti – andma teed paremalt läheneva rööbasteta sõiduki juhile. Asjas ei ole vaidlust, et liiklusõnnetuse sündmuskoha näol oli tegemist reguleerimata samaliigiliste teede ristmikuga, asjaolu nähtub ka fototabelis olevatelt fotodelt. S. S-i ja Raido Kolganorm’i poolt antud ütlustega ning 23.10.2006 tunnistajana antud ütlustele lisatud skeemidega on tõendatud, et Raido Kolganorm pidi teed andma S. S-ile, kelle sõiduk lähenes paremalt poolt. Liiklusõnnetuse aktiga on tõendatud, et liiklusõnnetuse tagajärjel deformeerusid mõlemad õnnetuses osalenud sõidukid; S. S selgitas kohtuistungil, et sõiduk oli kindlustatud, kuid tal on saamata veel omavastutuse osa 5 3 000,00 krooni; Raido Kolganorm hindas tema valduses olnud ning M-M. P-le kuulunud sõidukile tekkinud kahju suuruseks 15 000,00 – 20 000,00 krooni. LE § 228 kohaselt ei tohi liiklusõnnetuses osalenud juhid tarvitada alkoholi kuni asjaolude selgitamiseni sündmuskohal. Raido Kolganorm andis kohtuistungil ütlusi, et jõi peale liiklusõnnetuse toimumist ja enne selle asjaolude väljaselgitamist ära 3 pudelit õlut; isikul mõõdeti indikaatorvahendiga alkoholijoove, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti kohaselt oli Raido Kolganorm’el 23.10.2006 keskmine joove. Seega rikkus Raido Kolganorm liiklusnõudeid ja liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis varaline kahju; Raido Kolganorm tarvitas sündmuskohal alkoholi peale liiklusõnnetuse toimumist ja enne selle asjaolude väljaselgitamist.
lg 1 kohaselt on käsitletav väärteona ja karistatav mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju;
lg 1 järgi on käsitletav väärteona ja karistatav liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt alkoholi tarvitamine vahetult pärast liiklusõnnetust enne selle asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal.
lg 2 kohaselt on
–74 56 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja politseiprefektuur; 14.11.2006 otsuse alusel on Raido Kolganorm’ele karistuse määranud Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakond.
lg 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest võib karistuseks määrata rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Raido Kolganorm’e on karistatud rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, so alla keskmise sanktsioonimäära.
lg 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest võib karistuseks määrata rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Raido Kolganorm’e on karistatud rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, so keskmises sanktsioonimääras. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt mõistetud põhikaristused vastavad toimepandule; väärteoasja materjalidest nähtuvalt põhjustas Raido Kolganorm liiklusõnnetuse ettevaatamatusest, kuid alkoholi tarvitas tahtlikult, teades et ta ei tohiks õlut juua. Kohtu hinnangul on kaebaja taotlus kohtuvälise menetleja 14.11.2006 otsuse alusel määratud lisakaristuse täielikus tühistamises põhjendamatu. Kohus leiab, et karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada üksnes põhikaristuse kohaldamisega, lisakaristuse kohaldamine vastab toimepandule ning kaebaja süüle; lisaks ei pruugi üksnes rahatrahvi kohaldamine mõjutada kaebajat edaspidi hoiduma (sarnaste) rikkumiste toimepanemisest. Kohus nõustub kaebaja seisukohaga, mille kohaselt kohtuvälise menetle ja poolt
lg 2 alusel kohaldatud lisakaristuse määr – juhtimisõiguse äravõtmine 8 kuuks – on liiga raske; lisakaristuse kergendamisega lg 2 sätestatud alammäärani nõustus kohtuistungil ka kohtuvälise menetleja esindaja. Kaebuse esitaja selgitas, et oli peale õnnetust šokiseisundis, värisedes üle keha, hääl värises. Tunnistaja S. S andis ütlusi, et sündmuskohal käitus kaebaja adekvaatselt, väliseid šokitunnuseid kaebajal ei olnud. Tunnistaja ei näinud kaebuse esitajat alkoholi tarvitamas, kuid andis ütlusi, mille kohaselt sündmuskohal viibinud majaomanik tundis kaebaja juures alkoholilõhna. Kohus möönab, et kaebuse esitaja võis peale liiklusõnnetuse toimumist ära juua 3 pudelit õlut ning olla enne liiklusõnnetuse toimumist kaine, kuid samas andis kaebaja toimunu kohta segaseid ja vastukäivaid selgitusi. Kaebaja ütluste kohaselt tarvitas ta alkoholi kiiresti, autos istudes; tunnistaja S. S ei pannud tähele, et kaebaja oleks viibinud autos nii kauaks, saavutamaks märkimisväärset joovet. Joobeseisundi meditsiinilisel tuvastamisel leiti Raido Kolganorm’e verest alkoholi 1,88‰; joobe tuvastamine toimus akti kohaselt ca 2 tundi peale liiklusõnnetust. Kaebuse esitaja ütluste kohaselt sai ta õlut juues aru, et ta ei tohiks enne politsei saabumist alkoholi tarvitada, kuid jõi siiski edasi, kuivõrd kaks õlut lisaks ei muutvat enam asja. Kohus sellise 6 seisukohaga ei nõustu. Kohtu hinnangul peab juhtimisõigust omav isik peale liiklusõnnetuse toimumist arvestama sellega, et sündmuskohale saabuv politsei teostab liiklusõnnetusest osavõtjatele ka joobe tuvastamise ning joobeseisundi tuvastamise korral võib tekkida kahtlus, et isik oli alkoholi tarvitanud juba sõidukirooli istudes. Kohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine ja kaebuse esitajalt 3 kuuks juhtimisõiguse äravõtmine on põhjendatud. Kaebuse esitaja teadis, et alkoholi juua ei tohi, kuid sellele vaatamata pruukis õlut edasi. Seega pani kaebaja teo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüd välistavad asjaolud puuduvad; kaebajal šokiseisundi olemasolu ei ole tõendatud. Lisaks leiab kohus, et šokiseisundis inimene ei mõtle kainelt ja kaalutletult oma teo keelatusest, jätkates seejärel keelatud tegevust. Alkoholi tarvitamine peale liiklusõnnetust ja enne selle asjaolude väljaselgitamist on keelatud põhjusel, et isik ei saaks varjata oma eelnevat, võimalikku joovet ning liiklusõnnetuse asjaolud saaksid kiiresti ning õigelt välja selgitatud. Kaebajapoolne alkoholi tarvitamine ei takistanud käesoleval juhul küll liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamist, kuid tegi võimatuks kaebuse esitaja liiklusõnnetuse eelse joobeseisundi tuvastamise/mittetuvastamise. Seega takistas kaebuse esitaja tahtlikult tõe tuvastamist väärteo asjaolude kindlaksmääramisel vaatamata sellele, et ta oli oma teo keelatusest teadlik. Kaebuse esitaja poolt kohtuistungil esitatud tõenditest (kaebuse esitaja elukaaslase A. S-i raseduskaart, L. K-i sünnitunnistus) nähtuvalt on kaebajal ülalpeetavad, kaebuse esitaja andis ütlusi, et tema tööülesanded eeldavad juhtimisõiguse olemasolu. Kohtu hinnangul ei anna kaebaja sellekohased väited alust lisakaristuse tühistamiseks: kaebaja sissetulekust sõltuvad ülalpeetavad ning juhtimisõiguse vajalikkus pidid kaebajale teada olema ka enne seda, kui ta asus peale liiklusõnnetust alkoholi tarvitama. Teo keelatus ja võimalik karistus olid kaebajale teada. Kohtunik: /allkiri//pitsat/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.