4-06-2460 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2006. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-2460 Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loo

§ 7422lg 5 alusel sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks.

Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Tarmo Kurvits RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Tarmo Kurvitsa kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse ülemkomissari M. H 17.05.2006 otsusele nr 2376,06,002270 Tarmo Kurvitsa karistamises LS § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses,

§ 7422

lg 5 alusel sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks väärteo kvalifikatsiooni osas. 2. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse ülemkomissari M. H 17.05.2006 otsus nr 2376,06,002270 Tarmo Kurvitsa karistamises LS § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses,

§ 7422

lg 5 alusel sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks väärteo kvalifikatsiooni osas.

1. Teha uus otsus ja tunnistada Tarmo Kurvits süüdi LS § 7422 lg 2 järgi ja määrata Tarmo Kurvitsale LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut, so 3000 (kolm tuhat) krooni ja LS § 7422 lg 4 alusel sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 (kolm) kuuks.
2. Määratud rahatrahv 3000 (kolm tuhat) krooni tuleb 30 päeva jooksul tasuda Põhja Politseiprefektuuri arveldusarvele nr 10220035022014 SEB Eesti Ühispangas viitenumbriga
3. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema 1 advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 23.11.
4. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse ülemkomissari M. H 17.05.2006 otsusega nr 2376,06,002270 karistati Tarmo Kurvitsat LS § 7422 lg 3 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses,

§ 7422

lg 5 alusel sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks selles, et menetlusalune isik 26.04.2006 kella 21.20 ajal Harjumaal Jõelähtme vallas Tallinn-Narva tee

1. kilomeetril juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 43 km/h võrra, sõites kiirusega 138 +/- 5 km/h, rikkudes sellega LE § 124 p 2 nõudeid, pannes toime LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas T.Kurvits kaebuse, milles taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist täies ulatuses või osaliselt selles osas, mis puudutab kiiruse ületamist 138 km/h ja lisakaristuse osas, mis puudutab juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks ja teha uus otsus. Kaebust põhjendab kaebaja sellega, et liikus mööda Peterburi mnt suunaga Tallinna Poole umbes 110115 km/h ja mingil hetkel sõitis temast mööda hallikas Ford Focus ning reastus kaebaja juhitud sõiduki ette ja hakkas kiiremini edasi liikuma. Jõelähtme kiriku juurest sõitis välja politsei sõiduk, lasi neil mööduda ning sõitis siis järele. Kõigepealt peatas eessõitva auto, seejärel kaebaja auto. Politseinik väitis, et kaebaja ületas kiirust 43 km/h võrra. Kaebaja vaidles vastu, kuivõrd autos on pere ja ta ei ületaks mingil juhul nii palju kiirust. Vaidlemine tulemust ei andnud ja lõpuks hakkas ka ise uskuma, et oli kiirust ületanud. Palus näidata aparaati, millega mõõdeti, kuid seda neil näidata ei olnud. Nende väide põhines faktil, et kaebajast möödunud auto sõitis kiirusega 138 km/h ja kaebaja tema järel, kuid see on mõeldamatu. Ka naine ütles, et sellise kiirusega ei sõidetud, sest nii suurt kiiruse erinevust oleks kohe võimalik tunnetada. Seega ei ole kaebaja nõus otsusega, et kaebaja oleks ületanud kiirust sellises ulatuses. Lisakaristuse osas on kaebaja seisukohal, et teda on liiga karmilt karistatud kuna on pere ainus töötav inimene ja töö on nii kaudselt kui ka otseselt seotud auto juhtimisega. Peres kellelgi teisel juhiluba ei ole ja enamus ajast elavad nad Hiiumaal, kus auto vajadus on suur. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ning seletas, et ületas lubatud sõidukiirust 90 km/h vaid 20-25 km/h võrra. Väärteoprotokollis kirjutatud märge, et tunnistab süüdi ja eksimust käis selle kohta, et ületas 20-25 km/h võrra. Ei teadnud, et saab märkida kiiruse ületamise protokolli märget selle kohta, et ei ole nõus. Vastulause esitamise õigust ka ei teadnud. Küsis millal edasikaebamise õigus on. Politseiametnikke varem näinud ei ole. Möödasõidul oli Ford Focus ja ilmselt arvati, et mõlemad autod sõidavad ühesuguse kiirusega. Seetõttu leiab, et kiiruse ületamine ei olnud nii suur ja lisakaristuse kohaldamine on ilmselt liiast. Tunnistaja V. T seletas, et toimikus olev liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll on tema koostatud, kuid 26.04.2006 sündmustest ei mäleta midagi. Puudub alus protokolli valeandmete märkimiseks, kaebuse esitanud isikut ei tunne, mingit vihavaenu ei ole. Stalkeri puhul toimub kiiruse mõõtmine dupleks efektiga, kus välja saadetud kiir peegeldub objektilt tagasi. Protokolli järgi liikus esimeses reas kolonn ja kiirendati teise ritta. Mõõtmise kohast on nurk kõige rohkem 15o ja kõrvalteelt vaadates on see praktiliselt otse. 2 Tunnistaja K. P seletas, et kaebuse esitanud isikut ei tunne. Protokollist nähtuvalt oli mõõtmise koht
2. kilomeetril, mis on vist kiriku vastas heki taga. On V.T-ga koos töötanud 5 aastat, mistõttu ei ole midagi erilist selles kuupäevas. Päeva jooksul võib olla kuni 10 materjali. Ka see, et BMW ületab sellisel määral lubatud sõidukiirust, ei ole valgel ajal midagi erilist. Seetõttu ei meenu sellest konkreetsest asjast mitte midagi. Kohtuväline menetleja leidis, et vaidlustatud otsus on põhjendatud ja alus selle tühistamiseks puudub. Väärteo toimepanemine on tõendatud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga. Kaebaja ei ole teinud avaldusi, ise on süüd tunnistanud, kaebus on esitatud vaid karistusest pääsemise eesmärgil. Väärteo toimepanemise ajaks oli kaebajal kolm kehtivat karistust. Eelmised trahvid on tasutud 20.06.2006, kuid väärteo protokoll koostati 26.04.2006 ja otsus 17.05.
3. Seega lisakaristus on juba oma mõju avaldanud. LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest. Käesoleval juhul on trahv määratud vaid 50 trahviühikut. Sama sätte lg 5 kohaselt võib lisakaristuse määrata ühest kuni kuue kuuni. Käesoleval juhul on lisakaristus määratud kolmeks kuuks, seega keskmises määras. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused ning kohtuvälise menetleja arvamuse, tunnistajate ütlused, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kaebuse kohaselt ja kaebuse esitanud isiku kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt vaidlustab kaebaja lubatud sõidukiiruse ületamise ulatust, tunnistades kiiruse ületamist mitte enam kui 25 km/h võrra. Väärteotoimiku materjalides leiduva liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist fikseeriti kaebaja sõiduki kiiruseks 138 km/h, millest tulenevalt ületas kaebaja oma sõidukit juhtides kiirust mitte vähem kui 43 km/h tunnis. Protokollis on tehtud ristike lahtrisse, mis kinnitab juhile seadme tabloole fikseeritud näidu näitamist. Protokollile on kaebaja alla kirjutanud ning ta ei ole esitanud avaldusi protokolli kohta. Kohtuistungil väitis kaebaja, et seadme näitu talle ei näidatud ning talle anti mitu dokumenti alla kirjutada. Nende sisust ei teadnud ta midagi, veel vähem sellest, et tal on õigus teha avaldusi. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad ei mäletanud kiiruse mõõtmise ja selle fikseerimise ning dokumentide koostamise asjaolude kohta midagi. Seega on tekkinud olukord, kus kaebaja esitatud väiteid ei ole kohtuistungil väärteoasja arutades võimalik ümber lükata üheski osas, kuivõrd vaidlustatud asjaolusid ei ole võimalik kohtuistungil kontrollida. Samuti ei ole võimalik kontrollida seda, kas möödasõidul oli kaebaja juhitud sõiduk või teine sõiduk, millise juht samuti kiiruse ületamise eest kinni peeti. Väärteoasjas puuduvad üldse andmed teise kinni peetud mootorsõiduki juhi ja tema suhtes kohaldatud meetmete kohta, samuti lubatud sõidukiiruse ületamise ulatuse kohta. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis täidetud lahtrist võib järeldada, et mõõtmise ajal ei kasutatud ka videotehnikat, mistõttu ei saa ei keabaja ega kohtuvälise menetleja väiteid kontrollida ning kohtul puudub võimalus koguda lisatõendeid ühe või teise poole väidete kinnituseks. Kohus asub seisukohale, et pelgalt asjaoluga, et kaebaja on kõigile dokumentidele alla kirjutanud ega ole esitanud ei avaldusi ega vastulauset, ei saa ümber lükata kaebaja kaebuses esitatut. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis märgitust ei saa teha järeldusi rikkumise täpsete asjaolude kohta, kuivõrd ütlustes ei ole märgitud millist rikkumist ja millises ulatuses menetlusalune isik tunnistab. Ütlustes on märgitud vaid süü tunnetamist ja eksimuse tunnistamist ning kahetsust selles, et süüteo sooritamist ei olnud plaanis. Viimane väide jääb küll kohtule arusaamatuks, kuid ilmselt on silmas peetud seda, et süüteo toimepanemine ei olnud tahtlik ja kahetsetakse süüteo toimepanemist. Seega ei saa ka menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollist teha mingeid järeldusi rikkumise sisu ja ulatuse kohta. Kui sellele lisandub väide, et mõõteseadme näitu ei näidatud ja anti ette dokumendid allkirjastamiseks, siis dokumentide sisu võis alla kirjutanud menetlusalusele isikule mõningal määral jääda arusaamatuks ja seda ei ole võimalik ümber lükata, kuigi menetlusalust isikut on varem korduvalt väärtegude toimepanemise eest karistatud. Taoline asjaolu küll ei saa olla aluseks väita, et protokoll on valesti koostatud või on selles valed andmed, kuid eelnimetatud asjaoludest tekivad kahtlused sündmuskohal toimunu ja liiklussituatsiooni kohta, mida ei ole võimalik kõrvaldada kaebemenetluse käigus. Seetõttu tuleb kõik kõrvaldamata kahtlused 3 tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Sellest tulenevalt saab piirduda vaid kogutud tõenditega, millised omavahel riimuvad. Üheselt saab tuvastada seda, et kaebaja juhtis 26.04.2006 kella 21.20 ajal Tallinn-Narva mnt-l
4. kilomeetril Jõelähtme vallas suunaga Tallinna poole sõidukit BMW 525 ning teda peeti kinni seoses lubatud sõidukiiruse ületamisega. Kaebaja tunnistab lubatud sõidukiiruse ületamist 20-25 km/h võrra ning suuremas ulatuses kiiruse ületamist ei ole võimalik kogutud materjalidega tuvastada ega kaebaja ütlusi ümber lükata, kuivõrd ka kiiruse ületamist fikseerinud politseiametnikud ei mäleta kiiruse mõõtmisest midagi. Seetõttu asub kohus seisukohale, et rikkumise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda kaebaja väidetest. Seejuures on kaebaja esimesel kohtuistungil tunnistanud kiiruse ületamist 20-25 km/h võrra, järgmisel istungil vaid 20 km/h võrra, kuid kinnitas siiski ka varasemal kohtuistungil antud ütlusi. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kaebaja käitumisele antud hinnang kuulub muutmisele ning kaebaja käitumine tuleb kvalifitseerida LS § 7422 lg 2 järgi, so mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamisena 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis. Nimetatud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut ning lõike 4 kohaselt võib sellise rikkumise eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Kaebuse esitanud isikut on karistatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühikut ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks. Seega jäävad nii määratud trahvi määr kui ka lisakaristuse määr LS § 7422 lg 2 ja 4 ettenähtud sanktsiooni piiridesse. Väärteomaterjalidest nähtuvalt on kaebuse esitanud isikut varem karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest korduvalt ning käesolevas asjas menetlusesemeks oleva teo toimepanemise hetkel oli kaebajal kolm kustumata karistust liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Sellised andmed näitavad üheselt seda, et kaebuse esitanud isik suhtub üleolevalt kõigile liiklejatele kohustuslikku liikluskorda ja seni määratud karistused ei ole teda sundinud hoiduma uute liiklusalaste väärtegude toimepanemisest. Seega ei ole määratud karistused saavutanud oma eesmärki. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd vaidlustatud otsuses määratud karistused jäävad ka LS § 7422 lg 2 ja 4 ettenähtud sanktsiooni piiridesse ja senised karistused ei ole oma eesmärki saavutanud, siis tuleb vaidlustatud otsusega määratud põhikaristus ja lisakaristus jätta muutmata ja alus karistuste leevendamiseks puudub. Kaebuses esitatud väide selle kohta, et kaebajat on liiga karmilt karistatud kuna ta on pere ainus töötav inimene ja töö on nii kaudselt kui ka otseselt seotud auto juhtimisega ning et peres kellelgi teisel juhiluba ei ole ja enamus ajast elavad nad Hiiumaal, kus auto vajadus on suur, ei vasta kohtu arvates kaebaja enese käitumisele. Oma iseloomult on lubatud sõidukiiruse ületamine tahtlikult toime pandav tegu ja seda ei ole võimalik toime panna ettevaatamatusest, kuivõrd juht peab liikluses olema tähelepanelik ja liiklema vastavalt liikluskorraldusvahenditel olevale teabele. Lubatud suurima piirkiiruse suurusest on iga juht teadlik. Kaebuse väidetest nähtuvalt olid kaebaja sõidukis peale tema enese veel tema naine ja 13 aastane ja 5 ja poole kuune laps. Seega kaebaja, pannes tahtlikult toime väärteo ja ületades teadlikult kiirust, seadis teadlikult ohtu ka sõidukis olnud lähedaste elu ja tervise. Kuigi kaebusest nähtuvalt on kaebaja ainus töötav isik peres ja juhtimisõiguse säilimine kaebaja arvates vajalik, siis tahtlikku liiklusalast väärtegu toime pannes peab süüdlane arvestama sellega, et tema käitumine võib halvendada tema majanduslikku olukorda ning ei ole välistatud, et teda võidakse karistada rahatrahviga ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega, mis veelgi halvendab tema ja tema lähedaste olukorda. Sellele vaatamata ei jätnud kaebaja väärtegu toime panemata. Seega saavutas kaebaja oma käitumisega eesmärgi, mille saabumist pidi ta pidama võimalikuks. Märt Toming kohtunik 4