4-06-5071\2

Väärteoasi nr. 4 – 06 - 5071 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. detsembril 2006 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul kaebaja: Mart Eesmaa kohtuvälise menetleja: Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna esindaja Aivar Hirs osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
2. detsembril 2006 a. Mart Eesmaa kaebust Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna otsusega väärteoasjas nr. 2314, 06, 021129 Mart Eesmaa suhtes mõistetud rahatrahvi vähendamiseks tuvastas: Kaebuses kirjeldatu alusel kaebaja selgitab, et tema suhtes mõistetud rahatrahv on ülimalt suur. Taotleb mõistetud rahatrahvi vähendamist, sest tal oli tegemist hädajuhusega. Ta pidi selle päeva varahommikul sõitma kodunt Nõmmele, et toimetada õde oma puudega lapse juurde. Laps oli lapsehoidja valvata, kuid ärkas varahommikul üles ja hakkas karjuma ega jäänud enam vait. Lapse vanemad elavad lahus ja seetõttu lapsehoidja helistas lapse emale. Vastavalt vanemate kokkuleppele lapse isa pidi hommikul minema lapse juurde, kuid lapsehoidja lapse isa kätte ei saanud, seega helistas ta emale. Tema õde ka oma meest kätte ei saanud, samuti ta ei saanud sel varasel hommikul ka tellida ühtegi taksot. Kuna laps veel röökis ta otsustas õe toimetama koju. Ta teadis, et õhtul viibis klubis, kus tarvitas ka mingil määral alkoholi. Ta tundis ennast kainena, sest oli möödunud juba kaks-kolm tundi. Teel õe juurde politsei pidas ta kinni ja tuvastati kerge joove. Politseinikud ütlesid, et välised joobe tunnused puuduvad ja tema selgitusest politseinikud said aru. Tal ei ole eelnevaid õigusrikkumisi ja politseinikud arvasid, et talle mõistetakse tunduvalt väiksem rahatrahv. Seetõttu ta ei hakanud ka vastulauset esitama, kuid talle mõisteti suur trahv. Kohtuistungil kaebaja jääb kaebuse sisu juurde. Lisab, et sel õhtul ta käis õega väljas ja öösel kella 2 ajal tuli õde tema juurde ööbima. Õde oma mehega koos ei ela, kuid sellel korral lapse isa pidi lapsega olema. Tema ja mõned külas olnud sõbrad helistasid taksofirmadesse, kuid taksot kuskilt tellida ei saanud. Ta pole kunagi alkoholijoobes autot juhtinud ega seda ei juhtu ka hiljem. Enne sõitu ta ei tundnud end joobnuna ja seetõttu hädaolukorras soovis õe toimetada lapse juurde. Õe laps on riigis ainukene sellise haiguse sündroomiga ja võimatu oli ette ennustada, mis oleks võinud lapsega juhtuda. Taotleb mõistetud rahatrahvi vähendamist. Tunnistaja T. E annab ütlusi, et ta elab lapse isast lahus, kuid tol õhtul vastavalt kokku-leppele lapse isa pidi olema lapse juures. Isa oli välja läinud ja lapse jätnud lapsehoidja hooleks. Laps oli hüsteerias ja lapsehoidja helistas talle. Iga hüsteeria hoog tekitab olukorra, et peab lapse juurde jõudma. Oli reede õhtu ja ta käis vennaga väljas. Teel koju politseinike märguandel vend peatas auto. Vennal tuvastati alkoholi jääknähud ja venna suhtes vormistati kviitung. Autos vend ütles, et võivad edasi sõita. varem on ka lapsel olnud hüsteeriahoog. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitab, et ei nõustu mingil juhul esitatud kaebusega. Ta on seisukohal, et Eesmaale inkrimineeritud väärtegu on toime pandud selles, et juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Selle rikkumise toimepanemise eest määratav karistus ei saa olla kerge ega menetlusalusele isikule soodne. Kohtuväline menetleja otsuse tegemisel on arvestanud kõikide asjaoludega, ka kahetsusega. Taotlus jätta rahuldamata ning tehtud otsus jätta jõusse. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Mart Eesmaal mõõteriista abil tuvastati alkoholijoove 0, 56 mg/l ja viimane nõustus selle näiduga ega taotlenud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist. Sündmuskohal andis Mart Eesmaa ütlusi, milles kirjeldas, et tunnistas end antud olukorras süüdi, kuid antud hetkel oli hädaolukord, kuna tema õe 1 aastane laps on füüsilise puudega, siis õde pidi kindlasti jõudma lapse juurde. Otsusega väärteoasjas kohtuväline menetleja on tuvastanud, et Eesmaa juhtis mootorsõidukit joobeseisundis ja väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Eesmaa on selgitanud toimunut ja kahetseb. Kohtuväline menetleja on karistust kergendavaks asjaoluks lugenud kahetsust. Samuti kaebaja poolt kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et T. E poeg on sündinud
3. jaanuaril 2005 a. ja arstliku ekspertiisi otsuse alusel poeg on sügava puudega ja vajab pidevat kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet ööpäevaringselt, sest laps ei tule iseseisvalt toime söömisega, hügieenitoimingutega, riietumisega, liikumisega ega suhtlemisega. Kohus, tutvunud kõigi poolt antud selgituste ja ütlustega ning kogutud materjalidega, tuvastas, et Mart Eesmaa õe 1 aastane laps on sügava puudega ja vajab ööpäevaringset järelevalvet. Sel õhtul, vastavalt kokkuleppele pidi lapse juures olema lapse isa ja seetõttu T. E viibis koos venna ja sõpradega väljas. Öösel tekkis lapsel hüsteeriahoog ja kuna lapse isa ei viibinud kodus ega polnud võimalik teda ka kätte saada, pidi lapse ema jõudma kindlasti lapse juurde. Suutmata kätte saada taksot, otsustas Mart Eesmaa, arvestades enda tervislikku seisundit, õe koju toimetama. Teel õe juurde politseinikud tuvastasid tal joobeseisundi ja vaatamata sellele, et vormistati sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, lubati Mart Eesmaal edasi sõita, mida kinnitas ka T. E, et venna ütluste alusel politseinikud lubasid edasi sõita ning koduni oli jäänud veel sõita 2 km. Kohus ülaltoodu alusel leiab, et esitatud kaebus tuleb rahuldada ja karistuse mõistmisel arvestab Mart ja T. E jaoks muutunud olukorraga ning T. sügava puudega lapsel tekkinud hüs-teeriahooga ja vajadusest kiiresti jõuda lapse juurde. Mart Eesmaa kahetseb juhtunut ja seda on ta kinnitanud nii sündmuskohal kui ka kohtuistungil ja selgitas, et suutmata kätte saada taksot, otsustas lapse huvides õe toimetama lapse juurde. Samuti ka seda, et Mart Eesmaa on viimase nelja aasta jooksul karistamata ja ta on olnud seaduskuulelik liikleja. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 2 otsustas: Rahuldada osaliselt Mart Eesmaa kaebus Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna otsus väärteoasjas nr. 2314, 06, 021129 Mart Eesmaa suhtes mõistetud rahatrahv 170 trahviühikut s.o. 10200 krooni. Süüdi tunnistada Mart Eesmaa Liiklusseaduse § 74 – 19 järgi ja mõista uueks karistuseks rahatrahv 90 trahviühikut s.o. 5400 krooni. Mõistetud rahatrahv tasuda otsusega väärteoasjas nr. 2314, 06, 021129 nimetatud arveldusarvele. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. Kohtumenetluse pool on kohustatud teatama kirjalikult 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebust. Kohtunik