4-06-4377\1

Väärteoasi nr 4-06-4377 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsembril
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-4377 Kohtunik Märt Toming Tõlk Silvi Hindrikson Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Jevgeni Kuzminetski Kohtuvälise menetleja esindaja Anna Fomtšenkova RESOLUTSIOON
3. Jevgeni Kuzminetski süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 4 (neli) päeva.
4. Jevgeni Kuzminetskile määratud arest tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas asukohaga Rahumäe tee 6 Tallinnas ning määratud aresti tuleb ära kanda hiljemalt 01.03.
5. Karistuse tähtaegsele täitmisele asumata jätmisel kohaldada Jevgeni Kuzminetski suhtes sundtoomist ja karistuse kandmise algust arvestada karistuse täitmisele toimetamisest.
6. Jevgeni Kuzminetski välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 570 (viissada seitsekümmend) krooni, mis tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri menetluskulude kontole nr 10220035023013 SEB Eesti Ühispangas, viitenumbriga
7. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 07.12.
8. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 16.09.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 845318 selles, et samal päeval kella 02.15 ajal peeti Kalaranna 2 juures kinni ilmsete narkojoobe tunnustega Jevgeni Kuzminetski, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 3724/204 nähtuvalt tuvastati 16.09.2006 kell 06.55 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul narkootiline joove amfetamiinist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on väärteoprotokolli märkinud, et tarvitas alkoholi, kuid narkootilisi aineid ei tarvitanud. Kohtuistungil seletas, et seda õhtut ei mäleta, sest tarvitas alkoholi sõpradega. Jõid viina, alustasid alkoholi tarvitamist Koplis. Kuidas sattus Kalaranna 2, seda ei mäleta. Karistusena eelistab rahatrahvi, selle tasuks ära. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Tuleks määrata arest neli päeva. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletust väärteoprotokolli koostamisel ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud laboratoorse analüüsiga ning väärteoprotokollis antud seletus ei ole usaldusväärne, kuivõrd on vastuolus objektiivse tõendiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega, millised on tasumata. Sellele vaatamata on menetlusalune isik järjekindlalt jätkanud väärtegude toimepanemist. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Kuivõrd teda ei ole varem arestiga karistatud, siis võib määrata lühemaajalise aresti, mis välistaks narkootilise aine tarvitamise vähemalt aresti kandmise ajal. Kuivõrd menetlusalune isik on oma sõnade järgi asunud tööle, siis peab kohus võimalikuks määrata aresti lühiajalisena, so 4 päeva, mida saab ära kanda nädalavahetustel. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik