lg 1 alusel lõpetada Risto Sverdliku suhtes Tallinna Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna 07.04.2001.a. otsuse väärteoasjas 1025594 2 alusel algatatud täitemenetlus täitmisasjas 028/2001/278 seoses täitmise aegumisega.
T poolt 03.07.2006.a. täitmisasjas 028/2001/278 koostatud sissetuleku arestimise akt. Määrus väljastada Risto Sverdlikule ja kohtutäitur T.T-le. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruse teinud kohtule määruskaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või teada saama pidi. Määruse motiivid: 1 Tallinna Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna 07.04.2001.a. otsusega väärteoasjas 1025594 2 karistati Risto Sverdlikut HÕS § 142 alusel rahatrahviga 53,00 krooni. Nimetatud otsus esitati 21.05.2001.a. täitmiseks kohtutäitur T.T-le. Kohtutäitur saatis võlgnikule 22.05.2001.a. täitekutse, millest Risto Sverdlikut kutsuti 29.05.2001.a. kohtutäitur T. T büroosse. Nimetatud kuupäeval Risto Sverdlik kohtutäituri büroosse ei ilmunud ja kohtutäitur avaldas täitekutse väljaandes Ametlikud Teadaanded, milles Risto Sverdlik kutsuti kohtutäituri büroosse 27.06.2001.a. Peale täitekutse avaldamist väljaandes Ametlikud Teadaanded saatis kohtutäitur 03.07.2001.a. vara arestimise akti Hansapanka ja kontrollis võlgnikul töökoha olemasolu, kuid kontrollimiste teostamistel puudus võlgnikul elukoht. 03.07.2006.a. saatis kohtutäitur sissetuleku arestimise akti nõudega pidada võlgniku töötasust kinni 620,41 krooni. Sissetuleku arestimise aktis märgitud summa kanti 31.07.2006.a. üle kohtutäituri ametialasele arveldusarvele. Risto Sverdlik esitas 17.07.2006.a. Harju Maakohtule taotluse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas 029/2001/278 seoses karistusotsuse täitmise aegumise tõttu ja palub tunnistada tühiseks sissetuleku arestimine. Avaldaja leiab, et kohtutäitur on arestinud sissetuleku alusetult ja täitemenetlus oleks tulnud lõpetada vastavalt
Avaldaja viitab
§-le 202 lg 1, mille kohaselt lõpetatakse täitemenetlus väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud KarS § 82 sätestatud tähtaja jooksul. Samuti viitab avaldaja VTMS § 203 lg-le 5, mille kohaselt ei asuta lahendit täitma ega täideta, kui on möödunud KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. Avaldaja sõnul oleks pidanud rahatrahv olema sisse nõutud ühe aasta jooksul. Käesoleval juhul nõuti aga rahatrahv sisse peale määratud tähtaega ning avaldaja leiab, et käesolev olukord on isiku suhtes ebamõistlik. Avaldaja on seisukohal, et ta ei ole kõrvale hoidnud temale mõistetud karistuse tasumisest. Avaldaja sõnul ei saa võlgniku õiguste mittekasutamist käsitleda täitmisest kõrvalehoidumisena ja viitab Riigikohtu halduskolleegiumi 16.02.2004.a. lahendile 3-3-1-504, kus on märgitud, et rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumise all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb kohtutäituril võimatuks täitemenetluses sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust. 2 Kohtutäitur teatas 16.10.2006.a. oma vastuses kohtule, et täitemenetluse aegumist
lg 1 kohaselt tuleks tõlgendada selliselt, et täitemenetluse lõpetamise alus väärteoasjas määratud rahatrahvi sissenõudes esineb juhul, kui KarS § 82 sätestatud tähtaja jooksul ei ole esitatud kohtutäiturile avaldust rahatrahvi sissenõudmiseks täitemenetluse korras, seega võis ühe aasta jooksul alates otsuse jõustumisest pöörduda kohtutäituri poole. Juhul kui on esitatud avaldus sundtäitmiseks kohtutäiturile KarS § 82 sätestatud aegumistähtaja jooksul, ei saa sellised täitemenetlused aeguda enne TsÜS §-t 157 tuleneva aegumistähtaja lõppu. Kohtutäituri sõnul ei saa
lg 1 sõnastust „täitemenetlus lõpetatakse aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud“ ei saa tõlgendada viisil, et väärteoasjas määratud rahatrahvi kohta tehtud otsust võib täita vaid KarS § 82 sätestatud aegumistähtaja jooksul, vaid tuleb tõlgendada viisil, et täitemenetlus tuleb lõpetada üksnes asjades, kus avaldus täitemenetluse algatamiseks on esitatud pärast KarS § 82 ettenähtud tähtaja möödumist. Vastupidise tõlgenduse korral lasuksid kohtutäituritel ebamõistlikult koormavad ülesanded ning täitedokumendi reaalne sundtäitmine muutuks võimatuks olukorras, kus sissenõudja on oodanud täitedokumendi vabatahtlikku täitmist ning esitanud avalduse täitemenetluse algatamiseks alles otsuse täitmise aegumise tähtaja lõpus ning lahendi täitmiseks ei jääkski enam aega. Alaealiste suhtes muutuks selline täitmine võimatuks ja mõttetuks. Kohtutäitur leiab, et avaldus täitemenetluse algatamiseks on esitatud õigeaegselt ja seda peab olema võimalus reaalselt täita. Kohtutäitur viitab oma vastuses Riigikohtu 18.05.2006.a. lahendile 3-3-1-11-06, milles on välja toodud analoogia aegumise kohta ja otsusest tulenevalt tuleb kohaldada vastavalt TsÜS § 157 sätestatud aegumistähtaega 30 aastat. Kohtutäitur selgitab, et avaldaja on haldusõiguserikkumise otsuse kätte saanud ja on kinnitanud oma allkirjaga andmete õigsust ja õigustega tutvumist. Kohtutäituri sõnul oli avaldaja teadlik rahatrahvi määramise otsuse olemasolust ja selle täitmata jätmise tagajärgedest, kuid teadlikult jättis selle täitmata 15 päeva jooksul. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja kohtutäituri vastusega esitatud avalduse suhtes, asub seisukohale, et esitatud avaldus kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu , kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. 3 KarS § 82 lg 3 sätestab, et otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud 18 kuud väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest ( kuni 21.07.2005.a. 1 aasta ). VTMS § 203 lg 5 sätestab, et lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud KarS § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg. Risto Sverdlikut karistati 07.04.2001.a. otsusega haldusõigusrikkumise asjas ja teda karistati rahatrahviga 53,00 krooni. Alates 21.05.2001.a on eelnimetatud otsus sundtäitmisel kohtutäituri büroos. Kohus ei nõustu täituri poolt esitatud
S § 82 sätestatud tähtaja jooksul ei ole esitatud kohtutäiturile avaldust rahatrahvi sissenõudmiseks täitemenetluse korras. VTMS § 203 lg 2 sätestab, et kohtuvälise menetleja otsus või kohtuotsus süüdlase karistamise kohta pööratakse täitmisele selle jõustumise päevast või väärteoasja apellatsiooni- või kassatsiooniastmest tagastamise päevast alates kümne päeva jooksul.
lg 1 sätestab aga, et täitemenetlus väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 1 p 3 omab tagasiulatuvat jõudu, kaitstes isikut olukorras, kus riigi poolt seatud ametiisik ei ole suutnud määratud karistust reaalselt mõistliku aja jooksul täita. EV Riigikohtu 16.02.2004.a. otsuse 3-3-1-5-04 kohaselt teenib karistusotsuse täitmise regulatsioon eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus kohtutäitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Täitemenetluse seadustik näeb esmalt ette võlgniku poolt rahatrahvi vabatahtliku tasumise võimaluse. Rahatrahvi tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada selles seadustikus sätestatud meetmeid, s.t pöörata sissenõue võlgniku varale või täitemenetluse seadustiku kehtinud redaktsiooni § 803 ning ka kehtiva redaktsiooni § 201 kohaselt ka taotleda rahatrahvi asendamist arestiga. Kohtutäituril on oma eesmärgi - nõude sundtäitmise saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Kohus ei nõustu täituri seisukohaga, et vaatamata asjaolule, et Risto Sverdlik oli isiklikult otsuse kätte saanud jättis ta teadlikult tasumata temale määratud rahatrahvi 15 päeva jooksul. Kohus on seisukohal, et vabatahtliku täitmise tähtaeg on isiku võimalus ja õigus tasuda temale määratud rahatrahv ilma, et rakendataks riigi poolt seaduses lubatud sunnimeetmeid. Isikul ei 4 ole vabatahtliku täitmise kohustust. Kohtu arvates ei saa isikul rahaliste vahendite või töökoha puudumist käsitleda karistuse kandmisest kõrvalehoidumisena. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust. Kohtutäitur ei ole suutnud tõendada, et Risto Sverdlik oleks kõrvale hoidunud rahatrahvi tasumisest. Kohus leiab, et rahatrahvi sundtäitmisel ei ole võimalik kohaldada TsÜS § 157 sätestatud aegumistähtaega. TsÜS § 1 sätestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted. Haldusõiguserikkumise ja väärteoasjades mõistetud rahatrahvide näol on aga tegemist karistusõigusega. Kohtutäitur on jätnud tähelepanuta asjaolu, et
on kajastatud
V osa „Erisused otsuste ja määruste täitmisel väärteo ja kriminaalasjades“ 9. peatükis. See erineb kriminaal- ja väärteoasjade täitmine ja sealhulgas täitmise aegumine teistest täitmisele kuuluvate täitedokumentide täitmisest. Kohtu arvates on TsÜS § 157 tuleneva aegumistähtaja kohaldamine karistusõiguses põhjendamatu, kuna sellisel juhul ei omaks mõistetud karistus vajalikku efektiivsust. Kohus nõustub Risto Sverdliku taotlusega sissetuleku arestimise akti tühiseks tunnistamise kohta
alusel, kuna arestimise akti koostamise ajal (03.07.2006) oli Tallinna Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna 07.04.2001.a. otsusega väärteoasjas 1025594 mõistetud rahatrahvi täitmine aegunud. Seega on arestimine toimunud kehtiva täitedokumendita. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
§-st 55 p 1 ,
S § 82 lg 1 p 3 leiab kohus, et täitemenetlus täiteasjas 029/2001/278 tuleb lõpetada täitmise aegumisega ning kohtutäituri poolt antud arestimise akt tuleb tühistada. Anne Ennok täitmiskohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.