4-06-4120\1

4-06-4120 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-4120 Kohtunik Märt Toming Sekretär Eda Loor Väärteoasi Liiklusseadus § 711 lg 2, 7435 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Tanel Tagaväli Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON
3. Tanel Tagaväli süüdi tunnistada LS § 741 lg 2; 7435 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele arestiga 12 (kaksteist) päeva.
4. Tanel Tagaväljale määratud arest kuulub ära kandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas ning arest peab olema ära kantud hiljemalt 01.05.
6. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata aresti 12 päeva ärakandmine ositi 4 (neli) päeva kaupa ning juhul, kui ositi ärakandmisele määratud arest määratud tähtajaks jääb ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja arest kuulub ärakandmisele täies ulatuses ning selle ärakandmise aja algust arvestatakse alates Tanel Tagavälja kinnipidamisest väärteomenetluses ja karistuse kandmisele toimetamisest.
7. Tanel Tagaväljalt välja mõista joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise tasu 120 (ükssada kakskümmend) krooni, mis tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri menetluskulude kontole nr 10220035023013 SEB Eesti Ühispangas viitenumbriga
8. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 20.12.
9. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 1 26.08.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 812839 selles, et samal päeval kella 03.20 ajal Ehitajate tee ja Õismäe tee ristmikul peatati sõiduauto BMW 318i, mida juhtis Tanel Tagaväli, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud, samuti juhtis sõidukit alkoholi tarvitamise tunnustega, millega rikkus T.Tagaväli LE § 70 p 1; 76 p 3 sätteid, pannes toime LS § 741 lg 2; LS § 7435 ja KarS § 276 ettenähtud väärteo. 27.08.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 768393 selles, et samal päeval kella 10.55 ajal Tammsaare tee 107 maja juures peatati sõiduauto BMW 318i, mida juhtis Tanel Tagaväli, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud, millega rikkus T.Tagaväli LE § 70 p 1 sätteid, pannes toime LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteo. Menetlusalune isik on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis 28.08.2006 märkinud, et sõitis ilma juhiloata ja tahtis minna sõbra juurde. Vahetult enne juhtimist oli söönud ühe karbi kirsi likööri komme. On süüdi oma eksimuses, sõitis autoga umbes paar kilomeetrit. Menetlusalune isik on 27.08.2006 koostatud väärteoprotokolli ütlustena kirjutanud, et sõitis tööle. Kohtuistungil seletas menetlusalune isik, et 26.08.2006 oli tõesti selline asi, tahtis vist kellegi juurde minna või kedagi koju viia. Teab, et juhtida ei tohi. Rahatrahve tasuda ei ole võimalik. Sõiduk kuulub tuttavale ja kasutab sõidukit volikirja alusel. 27.08.2006 tahtis tööle sõita. Nüüd ei ole enam kaua aega sõitnud ja rooli ei kipu ka. Töötab ehitustöölisena. Kohtutäituri M. R juures käis ja pakkus graafikut 1000 krooni kaupa, kui täitur ei olnud nõus ja maksab üle 5000 kuus. Ülalpidamisel aga 2 last. Arestiga oleks nõus kui saab ositi ära kanda. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärtegude toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku ütluste kui ka väärteoasja kirjalike materjalidega, millistest nähtub, et Tanel Tagaväljal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja talle ei ole juhiluba välja antud. Menetlusalust isikut on samalaadsete väärtegude eest korduvalt karistatud rahatrahvidega, kuid see ei ole mõju avaldanud. Seetõttu tuleks menetlusalusele isikule määrata arest, kummagi episoodi eest 6 päeva, kokku 12 päeva, pöörates täitmisele enne 01.05.2007, lähtudes KarS § 63 lg 1 sätetest. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja väärteoasja kirjalikke materjale, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises on tõendamist leidnud täies ulatuses. Menetlusalune isik on korduvalt kinni peetud samalaadse liiklusalaste rikkumise toimepanemise tõttu ning ta on teadlik sellest, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Pärast iga kinnipidamist on teda uuesti kinni peetud samalaadse rikkumise eest ning teda on taas kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt. Samas jätkab ta järjekindlalt mootorsõiduki juhtimist isikuna, kellel puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd menetlusalune isik on teadlik sellest, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus ja teda on korduvalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja ta järjekindlalt jätkab mootorsõiduki juhtimist, on menetluslune isik temale LS § 741 lg 2 järgi inkrimineeritud teod toime pannud ja kohtuvälisel menetlusel on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteona, so mootorsõiduki juhtimisena vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. 26.08.2006 koostatud väärteoprotokollis on menetlusaluse isiku käitumine kvalifitseeritud ka KarS § 276 järgi, so võimuesindaja seadusliku korralduse eiramisena. Seejuures ei nähtu väärteoprotokollist, millist korraldust on silmas peetud. Väärteo lühikirjeldusest võib järeldada, et korralduse alla võis olla silmas peetud seda, et menetlusalune isik oli varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning ta taas juhtis mootorsõidukit vaatamata eelnevalt koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusele. Kohus asub seisukohale, et menetlusaluse isiku 2 süüditunnistamine KarS § 276 ettenähtud väärteo toimepanemises on välistatud, kuivõrd LS § 741 lg 2 enese sõnastus juba sisaldab endas eelnevalt koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse eiramist ning taoline käitumine ongi LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteo koosseisuline tunnus. Mis puudutab seda, et menetlusalusel isikul tuvastati joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise käigus alkoholi tarvitamise tunnused ning joovet kui niisugust ei tuvastatud, siis on menetlusaluse isiku käitumist õigesti hinnatud LE § 76 p 3 rikkumisena ja LS § 7435 lg 1 ettenähtud väärteona, so mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumisena kui puudub LS § 741-27 sätestatud väärteokoosseis. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem põhiliselt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega 77 860 krooni ulatuses, millest on tasutud tühine osa. Määratud rahatrahvidele vaatamata jätkab menetlusalune isik järjekindlalt väärtegude toimepanemist nin teda ei sunni oma käitumist muutma ka järjestikused kinnipidamised väärtegude toimepanemisel. Seega ei avaldanud senised rahatrahvid sellist mõju, millise tõttu oleks menetlusalune isik loobunud väärtegude toimepanemisest edaspidi. Tasumata trahvid näitavad seda, et menetlusalusel isikul puudub piisab sissetulek, mistõttu asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud ning menetlusalusele isikule tuleb määrata karistuseks arest. Arvestades seda, et menetlusalust isikut peeti kinni kahel päeval järjest, siis peab kohus vajalikuks määrata menetlusalusele isikule väärtegude toimepanemise eest karistuseks aresti ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, mis peaks välistama menetlusaluse isiku poolt uute samalaadsete väärtegude toimepanemise vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, samuti tuleb temalt VTMS § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulu. Väärteoasjade materjalidest nähtuvalt on menetlusalune isik 2 korral toime pannud LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteo ning ühel kordadest on ta samaaegselt, seega ühe teoga, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule toime pannud ka LS § 7435 lg 1 ettenähtud väärteo. Eelmärgitud väärtegude toimepanemise eest karistuse määramisel lähtub kohus KarS § 63 lg 1 sätetest, mille kohaselt juhul, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Käesoleval juhul on LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteo eest karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest, LS § 7435 lg 1 ettenähtud väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistus LS § 741 lg 2 sanktsiooni järgi. Kuivõrd menetlusalusel isikul on olemas alaline töökoht ja sissetulek, peab kohus võimalikuks rahuldada menetlusaluse isiku taotluse aresti kandmiseks ositi ning kohus kohaldab karistuse kandmise suhtes KarS § 66 lg 1 ja 3 sätteid, määrates aresti kandmise ositi 4 päeva kaupa. Märt Toming kohtunik 3