Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: German Kaimov RESOLUTSIOON 1. Rahuldada German Kaimovi kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkomissari M. H 23.10.2006 otsus nr 2314,06,020835 German Kaimovi karistamises LS § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses,
2. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkomissari M. H 23.10.2006 otsus nr 2314,06,020835 German Kaimovi karistamises LS § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses,
lg 5 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks selles, et G.Kaimov 04.10.2006 kella 12.40 ajal Tallinn-Narva tee 30. kilomeetril juhtis mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 41 km/h võrra, sõites kiirusega 154 +/- 3 km/h võrra. Otsusele esitas G.Kaimov kaebuse, märkides, et talle määrati liiga karm karistus. Tal ei ole varasemaid liikluseeskirjade rikkumisi. Seoses sellega ja juhindudes VTMS § 132 p 2 palutakse tühistada kohtuvälise menetleja tehtud otsus lisakaristuse osas. Rahatrahvi vastu ei vaidle, nagu ei vaidle ka faktilisi asjaolusid. Tunnistab oma süüd ja kahetseb siiralt juhtunut. Seetõttu taotletakse vaidlustatud otsuse tühistamist lisakaristuse osas. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et tähelepanu tuleb pöörata sellele, et kiiruse ületamine toimus väljaspool linna piiri maanteel. Mercedes Benz on hea auto. Töö on seotud autode sissetoomisega Saksamaalt ja juhtimisõigus on vajalik. Rahatrahv on küll ka karistus, kuid juhtimisõiguse äravõtmise võiks asendada rahatrahviga. Kaebuses esitatud väide selle kohta, et ei ole varem karistatud tähendab seda, et ei ole varem karistatud kiiruse ületamise eest. Varasem karistus joobes juhtimise eest on osaliselt tasutud. Politseid muidugi ei huvita, et juhtimisõiguse äravõtmisega jääb ta ilma sissetulekust ja perel tekivad raskused. Raha puu otsas ei kasva ja ega ta raha ei trüki, kuid trahvi tasuks ära. Seda, et paar päeva tagasi kiiruse ületamiselt uuesti kinni peeti, praegu ei arutata. Püüab mitte rikkuda liikluseeskirja. Elas varem Sankt-Peterburis ja seal ületavad kõik kiirust. Siin paistab olevat teistmoodi, peab ära harjuma. Tuttavaid on viis inimest, kes on ületanud linnas lubatud kiirust 50 km/h, kuid neil on vaid 2-3 kuuks juhtimisõigus ära võetud. See on ebaõiglane, et temalt 5 kuuks võeti. Kohtuväline menetleja leidis, et väärteokvalifikatsioon kuulub muutmisele, kuivõrd 04.10.2006 koostatud liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis on viga. Kiiruse mõõtmise laiendamismääramatuseks on märgitud +/-3 km/h, kuid kuivõrd mõõdetav kiirus ületas 100 km/h, siis tulnuks märkida +/-3 %, mis aga moodustab +/- 5 km/h. Seega on lubatud suurima sõidukiiruse ületamine vaid 39 km/h, mis tingib teo ümberkvalifitseerimise LS § 7422 lg 2 järgi. Seetõttu tuleb ka kergendada määratud karistust. Kuivõrd varasemad karistused ei ole soovitud mõju avaldanud ja menetlusalune isik rikkus paar päeva tagasi uuesti liikluseeskirja nõudeid, siis tuleks karistuseks määrata rahatrahv 50 trahviühikut ja lisakaristusena lg 4 alusel ära võtta juhtimisõigus kolmeks kuuks. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoprotokollist ja vaidlustatud otsusest nähtuvalt ületas menetlusalune isik mootorsõidukit juhtides lubatud sõidukiirust vähemalt 41 km/h võrra. Vastavalt LS § 7422 lg 3 sätetele mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga, seega kas kuni 12 000 kroonine rahatrahv või kuni 30 2 päevane arest. Vastavalt LS § 7422 lg 5 sätetele võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni. Käesoleval juhul on määratud rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, so ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning juhtimisõigus on ära võetud ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana. Kohtuistungil juhtis kohtuväline menetleja kohtu tähelepanu kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis olevale ebatäpsusele ja taotles väärteo ümberkvalifitseerimist. Kohus, lähtudes Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 21.04.2004 määrusega nr 112 kinnitatud Metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistust, mõõtevahendite taatluskehtivusajast, mõõtevahendite täpsus ja üldnõuetest, leiab, et nimetatud nõuete lisas p 7.3 sätete kohaselt on kehtestatud liiklusjärelevalveks kasutatavatel kiirusmõõturitel täpsuse nõue +/-3 km/h kiirustel kuni 100 km/h ja +/-3 % mõõdetud kiirusest kiirustel üle 100 km/h. Liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt on aga mõõdetud kiiruseks märgitud 154 km/h, kuid laiendmäääramatusena on märgitud mitte +/-3 %, vaid +/-3 km/h. Seega on kiiruse ületamise ulatus arvestatud valesti, mis tingib toimepandud väärteole antud hinnangu muutmise. Seega tuleb lugeda tuvastatuks, et kiirusel 154 km/h, arvestusega +/-3 %, on lubatud sõidukiiruse 110 km/h juures lubatud sõidukiiruse ületamisena arvestatav 39 km/h. Taolise väärteo toimepanemine on aga kvalifitseeritav LS § 7422 lg 2 järgi, so mootorsõiduki juhi poolt suurima lubatud sõidukiiruse ületamisena 21 kuni 40 km/h. Seetõttu tuleb vaidlustatud otsus menetlusaluse isiku karistamises LS § 7422 lg 3 ja lg 5 järgi tühistada ning menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada LS § 7422 lg 2 järgi ning selle rikkumise eest tuleb määrata ka karistus. LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut ning lg 4 kohaselt võib kohaldada lisakaristust, so juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Esitatud kaebuses on märgitud, et kaebuse esitanud isikul ei ole varasemaid liikluseeskirjade rikkumisi. Ometigi nähtub väärteoasja materjalidest, et German Kaimovit on 2005 aastal liikluseeskirja rikkumiste eest karistatud 08.05.2005, 14.07.2005 ja 23.09.2005, kusjuures 14.07.2005 ja 23.09.2005 otsustega määratud karistused, so rahatrahvid kokku summas 10 800 krooni on senini tasumata. Seega ei ole eelmised liikluseeskirja rikkumiste eest määratud karistused kustunud ning kohtule jääb kaebuses esitatud väide arusaamatuks ning kohus hindab seda kui kaebaja katset viia kohut kaebuse kohtulikul arutamisel eksiteele, kuivõrd iga karistatud isik teab oma toime pandud väärteo asjaolusid ja selle eest määratud karistusi. Kaebaja avaldas kohtuistungil, et ta sõitis hea autoga, mujal rikutakse liikluseeskirja igal pool, ka kohalikus liikluses rikutakse palju ja kuna ta ei ole avariisid teinud, siis on temale määratud karistus liiga karm. Alles nüüd kohtus on aru saanud, et karistus on reaalne, sest kinnipidamisel dokumentide vormistamisel seda ei taju. Taolisest põhjendusest võib järeldada, et öisel ajal ja hea autoga maanteel sõites kaotab liikluseeskiri kaebaja jaoks kehtivuse ja kaebaja peab normaalseks, et ta ületab lubatud sõidukiirust enam kui 21 kilomeetrit tunnis. Samas väidab kaebaja, et tal on sissetulekute säilimiseks vajalik juhtimisõigus. Arvestades seda, et kaebajat on ka varem karistatud korduvalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ja varasemate liikluseeskirjade rikkumiste eest määratud karistused ei ole oodatud mõju avaldanud, seejuures on ka trahvid jäetud tasumata, samuti kohtuistungil antud selgitusi inkrimineeritud väärteo toimepanemise kohta, asub kohus seisukohale, et oma käitumiselt liikluses ja üleolevalt suhtumiselt liikluseeskirja nõuetesse on kaebaja ohtlik teistele liiklejatele ja iseendale. Senised määratud rahatrahvid ei ole sundinud kaebajat hoiduma liiklusalaste väärtegude toimepanemisest, mistõttu pelgalt rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud ja ainuvõimalikuks mõjutusvahendiks on jäänud lisakaristuse kohaldamine, eemaldamaks kaebaja liiklusest. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et 3 kaebajalt juhtimisõiguse äravõtmine on igati põhjendatud ning kohtul puudub alus lisakaristuse kohaldamata jätmiseks. Arvestades varasemaid karistusi ja seda, et kaebaja on jätnud trahvid tasumata, siis oli kaebaja väga hästi teadlik sellest, et väärteo toimepanemisele võib järgneda karistus, mis võib halvendada tema majanduslikku olukorda. Seega oli ta teadlik ka sellest, et tema suhtes võidakse väärteo toimepanemise eest karistamisel kohaldada lisakaristust mootorsõiduki juhtimise äravõtmise näol, millest tingitult võetakse temalt võimalus edasi tegutseda sissetulekut tagaval erialal, seega jääks ta ilma ka sissetulekust ja sellest kannataks ka tema ülalpidamisel olevad isikud. Arvestades lubatud sõidukiiruse ületamise ulatust ja kaebaja selgitusi väärteo toimepanemise kohta võib teha järelduse, et kaebaja, pannes toime tahtliku väärteo, suhtus taolisesse võimalusse ja tagajärge ükskõikselt. Kohtuvälises menetluses on ülekuulamisprotokolli G.Kaimov märkinud, et „kiirustas“. Samasuguse põhjenduse andis ta ka 10.01.2007 toime pandud väärteo kohta, kus on tuvastatud tema poolt lubatud sõidukiiruse ületamine vähemalt 41 km/h. Taolisest selgitusest saab järeldada, et kaebaja teadlikult ja tahtlikult rikkus ja rikub liikluseeskirja nõudeid, pidades lubatud suurima sõidukiiruse ületamist vajalikuks ja iseenesestmõistetavaks, mistõttu on kaebaja oma üleoleva suhtumise tõttu liikluseeskirjadesse ja liikluskorda liikluses ohtlik. Sama järelduse saab teha ka kaebaja kohtuistungil antud selgitustest lubatud suurima sõidukiiruse ületamise kohta. Eelnimetatud motiividel leiab kohus, et vähemalt sel ajal kui kaebajalt on mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud ja ta ei osale liikluses, on teistel liiklejatel oluliselt ohutum. Seetõttu asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumine tuleb kvalifitseerida LS § 7422 lg 2 järgi, määrates rahatrahvi sanktsioonis ettenähtud ülemmäära lähedasena, kuivõrd rikkumine on toime pandud LS § 7422 lg 2 dispositsioonis märgitud rikkumise maksimumi lähedasena. Kuivõrd määratud rahatrahvid ei ole oma mõju avaldanud, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada ka LS § 7422 lg 4 ettenähtud lisakaristust, võttes menetlusaluselt isikult mootorsõiduki juhtimisõiguse ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Märt Toming kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.