ja 113; § 263 p.1,2,3 ning § 274 lg.1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 14.veebruari 2007.a. otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Rein Tomson Prokurör Leelet Kivioja Süüdistatav Rein Tomson, ik. 35101160287, töövõimetuspensionär , eluk. x, varem kolme korral kohtulikult karistatud, neist viimati 30. augustil 2005.a. Tallinna Linnakohtu poolt
suuruse rahalise karistusega, vahi all viibis 5.- 6.septembrini 2005.a. ja 3.-
lg.2 ja § 113 järgi süüditunnistamises, selle kuriteo eest mõistetud karistuse,
MS § 238 lg.2 kohase lõpliku karistuse ning väljamõistetud sundraha suuruse osas. Rein Tomsoni poolt 5. septembril 2005.a. Harjumaa, x aleviku busspeatuses Ida- Harju politseiosakonna polisteikonstaabel V. T tapmisega ähvardamine, tema suunas noga vehkimine lugeda hõlmatuks Rein Tomsonile
lg.1 järgi esitatud süüdistuse kvalifikatsiooni ning temale selle kuriteo eest mõistetud karistusega 2 ( kaks ) a. vangistust
lg.1 alusel lugeda
lg.1 järgi mõistetud kergem karistus 2 ( kaks ) aastat vangistust kaetuks
p.1,2,3 järgi mõistetud raskema karistusega 4 ( neli ) aastat vangistust ning liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõista 4 ( neli) aastat vangistust. KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada mõistetud liitkaristust 1/3 võrra ning Rein Tomsoni lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõista vangistus tähtajaga 2 ( kaks ) aastat ja 8 ( kaheksa ) kuud.
septembrini 2005.a.; 3.4.märtsini 2006.a.;
vangistusega; § 263 p.1,2,3 järgi ja karistati 4 a. vangistusega; § 274 lg.1 järgi ja karistati 2 a. vangistusega.
MS § 238 lg.2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 4 a. vangistust. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdistatavalt R. Tomsonilt välja OÜ L kasuks 275 kr. ja 10 senti. R. Tomson tunnistati
septembril 2005.a. Harjumaal, x asuvas kaupluses“ x“, rikkus raskelt avalikku korda, solvas ebatsensuursete sõnadega kaupluses viibijaid, kasutas vägivalda ja relva, püüdes teda korrale kutsuvat kannatanut O.V lüüa noaga vasakule poole rindkeresse ja mujale kehasse, kuid tabas kannatanu käes olnud piimapakki ning lõi rusikaga näkku kannatanut L. K. 3. märtsil 2006.a. Tallinnas, x elamu juures, rikkus raskelt avalikku korda, lüües kannatanut E. B noaga vasakusse jalga, põhjustades kerge tervisekahjustuse ning üritas noaga lüüa avalikku korra kaitseks süüdistatavat kinni pidama hakanud kannatanut R. K, vigastades kannatanu kätt ja põhjustades kerge tervisekahjustuse. 14.augustil 2006.a. Tallinna, x maja juures, rikkus raskelt avalikku korda, ähvardades möödakäijaid tapmisega. Avaliku korra kaitseks süüdistatavat korrale kutsunud kannatanuid H. V ja Š. B solvas ebatsensuursete väljenditega ja ähvardas tappa; lõi kannatanut H. V rusikaga kaela ja jalgadega keha piirkonda ning hammustas kannatanut Š. B paremast pöidlast, põhjustades kerge tervisekahjustuse.
Tomson süüdi selles, et olles 14. augustil 2006.a. Tallinna vanalinnas toimepandud avaliku korra raske rikkumise eest toimetatud Tallinna Kesklinna politseiosakonda, aadressil x, kasutas vägivalda ametikohustusi täitnud politseikonstaablist kannatanu V. T, suhtes hammustades teda õlavarrest põhjustas kerge tervisekahjustuse ning rebides puruks kannatanu pikeesärgi.
Tomson süüdi selles, et tema 5. septembril 2005.a., Harjumaal, x aleviku bussipeatuses, püüdis noaga lüüa ning ähvardas tappa väljakutsele saabunud politseikonstaablit, kannatanut V. T. Kui kannatanu kukkus, ähvardas süüdistatav R. Tomson teda tappa ja püüdis neljakäpuli eemalduvat kannatanut korduvalt noaga kaela ja selga lüüa, kuid ei tabanud. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Süüdistatava R. Tomsoni apellatsioonis vaidlustatakse esimese astme kohtu otsust ainuüksi
Apellandi väitel kasutas ta enda kaitseks kõiki seaduslikke vahendeid ja kaebusega püüab kahtluse alla seada kannatanu V. T ütlused. Kauplusest ( x „x“ kauplus ) väljumise järel tahtis ta minna bussipeatusse ja koju sõita, aga seal oli politsei ees. Politsei käskis apellandi käed seljataha panna, mida ta ei teinud. Süüdistataval oli käes nuga ja singitükk ning ta hakkas kätega vehkima. Võimalik, et seejuures ütles mõned sõnad, mida ei tulnuks tõsiselt võtta. Apellant tahtis politseinikele anda märku, et teda rahule jäetakse ja et keegi lähemale ei tuleks. Ta ei soovinud V. T noaga lüüa. Kannatanu ütlused on valed ja liigselt dramatiseeritud. Apellandi hinnangul peaks see sündmus olema hõlmatud kaupluses toimepandud tegude kvalifikatsiooniga. Apellant kahetseb juhtunut väga ja soovib kohtu poolt kaitsja määramist, kellega enne kohtuistungit saaks kaitsetaktika üle rääkida. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav R. Tomson ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni
Kaitsja arvamuse kohaselt pole süüdistatava R. Tomsoni poolt
ja § 113 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimpanemine usaldusväärsetel ja vaieldamatutel tõenditel põhinevalt kindlaks tehtud. Süüdistatav ähvardas suuliselt politseinikke tappa, kuid pole vaieldamatuid ja ühetähenduslikke tõendeid tapmise tahtluse või katse tegeliku toimepanemise kohta. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ja taotles esimese astme kohtu otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata jätmist. Ringkonnkohtu seisukoht Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega leiab, et tegelikele asjaoludele ei vasta apellatsiooni väide, nagu oleks süüdistatav R. Tomson 5. septembril 2005.a., Loo aleviku bussipeatuse kannatanut V. T nähes vehkinud singitükiga. Kannatanute V. T, T. N, O. V, tunnistaja E.U ütluste kohaselt oli süüdistataval käes taskunuga. Kinnipidamisel on süüdistatavalt ära võetud ja asitõendiks tunnistatud taskunuga. Süüdistatava poolt singitüki käes hoidmist pole kannatanud ega tunnistaja antud ütlustes kirjeldanud ega ole singitükki süüdistatavalt R. Tomsonilt tema kinnipidamisel ära võetud ja asitõendina vaadeldud. Vaidlust pole ka asjaolus, et süüdistatav R. Tomson püüdis kannatanut V. T noaga lüüa piirkonda, kus asuvad inimese elutähtsad organid – kael, rindkere. Süüdistatavalt äravõetud taskunuga, terapikkusega 7 cm. võib olla kasutatud ohtlikke tervisekahjustuste tekitamiseks. Seega võis süüdistatav R. Tomson üldjoontes ja tavalise mõistliku inimese elukogemuse tasemel möönda igasugust tagajärge ning ette kujutada põhjuslikku seost oma teo ja kannatanule V. T kõikvõimaliku tervisekahju, seal hulgas ka surma põhjustamise vahel. Ringkonnakohtu seisukohalt väärib tähelepanu süüdistatava apellatsioonis ja ringkonnakohtus esitatud väited, et ta ei tahtnud politseikonstaablist kannatanut V. T tappa, vaid ära hoida enda kinnipidamist, kui ka kaitsja arvamus süüdistatava selles teos muu kuriteokoosseisu ilmnemise kohta. Erinevalt esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaoludest, märgib ringkonnakohus, et süüteokatse koosseisu tuvastamisel ei ole oluline alustada objektiivsete tunnuste tuvastamisest, vaid süüdistatava R. Tomsoni käitumises talle inkrimineeritud tapmiskatse subjektiivsete tunnuste esinemise kindlakstegemisest. Süüteokatse on toimepandav nii kavatsetuse, otsese tahtluse kui kaudse tahtlusega. Süüteokatse tahtluse struktuuri aspektist peab süüdistatav R. Tomson endale ette kujutama seda situatsiooni, mis tegeliku olemaolu korral täidaks tapmise süüteokoosseisu ning süüdistatav pidanuks sellise olukorra saabumist tahtma ja olema langetanud tingimusteta otsustuse kannatanu V. T tapmise toimepanemiseks. Viimase puudumisel ei ole tahtluse voluntatiivne element täidetud ja puudub tapmiskatse olemasoluks vajalik tahtlus. Süüdistatava R. Tomsoni poolt maakohtus ja ringkonnakohus antud ütluste kohaselt polnud tal motiivi ega tahet kannatanult V. T elu võtta. Tema tegude eesmärk oli politseiniku, kes tal käskis käed seljataha panna, endast eemale hoida ja bussiga koju sõita. Ringkonnakohtus süüdistatav möönis, et kuigi ta eelnevalt „x“ kaupluses toiminu üksikasju ei mäleta, võis see tingida politseinike kohalesõidu. Kannatanu V. T ütlus selles, et ta esmakordselt oli sellises olukorras ja tundis enda elu pärast hirmu, väljendab kannatanu hinnangut olukorrale, kuid ei tõenda seda, et süüdistatav R. Tomson kujutas ette ainuüksi kannatanu surma saabumist tema noalöögi (-de ) tagajärjel, oli ainuüksi sellise otsuse langetanud ja kannatanu surma saabumist ka soovis. Süüdistatav R. Tomson selgitas ringkonnakohtus antud ütlustes, et võinuks politseiniku noaga tabada, kuid ta ei tahtnud kannatanut ega kedagi teist tappa, vaid endast eemal hoida. Kannatanute V. T, T. N, tunnistaja E.U ütlused on kattuvad selles, et süüdistatav R. Tomson kannatanut V. T rünnates ja pärast tema kannatanut T. N poolt mahapaiskamist ning kinnihoidmise ja käte raudu panemise ajal ähvardas kõiki tapmisega. Ringkonnakohtus ei jaga esimese astme kohtu seisukohta selles, et süüdistatava R. Tomsoni tahtlust tappa kannatanut V. T, tõendab noahaava tekitamine kannatanule T. N. Kannatanu T. N ütluste kohaselt haaras ta küljepealt süüdistataval turjast ja tõmbas ta kõhuli maha, mille käigus sai noaga kriimustada. Kannatanu ütlustest ei ilmne, et süüdistatav R. Tomson oleks teda sihilikult noaga löönud ja vigastanud. Süüdistatava R. Tomsoni ütlustest kannatanu T. N vigastuse tekkimise asjaolusid ei selgu. Patsiendikaardi järgi on kannatanu T. N käsivarrel leitud pindmine nahahaav, pikkusega 7cm. Ringkonnakohtu hinnangul pole kahtlust, et kannatanu T. N käsi oli vigastud. Vaieldamatult pole aga tõendatud, et avastatud terviskahjustuse kannatanule T. Niitsoole põhjustas tahtliku teoga süüdistatav R. Tomson. Eelnimetatud asjaoludel on ringkonnakohus veendunud, et tõendatud on avalikku korda kaitsnud politseinike, kannatanute V. T ja T. N ning tunnistaja E. U tapmisega ähvardamine, kuid puuduvad piisavalt usaldusväärsed ja vaieldamatud tõendid, et süüdistatav oli tingimusteta langetanud otsuse kannatanu V. T tappa. Kannatanu T. N ja tunnistaja E. U tapmisega ähvardamises või nende isikute tapmise katses pole süüdistatavale R. Tomsonile süüdistus esitatud. Seetõttu ei kuulu nende asjaoludele õigusliku hinnangu andmine kohtuliku arutamise esemesse. Avalikku korda kaitsva võimuesindaja, s.o. politseiniku tapmisega ähvardamine on hõlmatud vägivallaga, mis vastab
Neil asjaoludel ringkonnakohus tühistab Harju Maakohtu otsuse 5. septembril 2005.a., x aleviku bussipeatuses kannatanu V. T vastu toimepandud kuriteo kvalifikatsiooni osas
ja § 113 järgi, selle kuriteo eest mõistetud karistuse ja väljamõistetud 9000 kr. suuruse sundraha summa osas ning kvalifitseerib selle kuriteo ümber
Süüdistatava R. Tomsoni vägivallateod olid suunatud avalikku korda kaitsva võimuesindajapolitseikonstaabel V. T vastu. Seetõttu pole toimepandud süütegu kvalifitseeritav
Tomson oma apellatsioonis taotleb. Kuna vägivallategu võimuesindaja vastu on kergem kuritegu kui tapmise katse, siis eelpool nimetatud kuriteo ümberkvalifitseerimine toob kaasa karistuse kergenemise. Karistuse mõistmisel võtab ringkonnakohus arvesse, et süüdistatav R. Tomson on süüdi kahes vägivallateos võimuesindajate suhtes, tema karistust kergendavad või seda raskendavad asjaolud puuduvad. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega selles, et karistuse eesmärgi saavutamiseks on vajalik süüdistatava R. Tomsoni vangistusega karistamine. Kuna süüdistatav R. Tomson on
Kesklinna politseiosakonnas võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemises, siis selle kuriteo kvalifikatsiooni ja mõistetud karistusega tuleb lugeda hõlmatuks ka 5. septembril 2005.a. x aleviku bussipeatus võimuesindajast kannatanu V. T suhtes vägivallategude toimepanemine. Esimese astme kohus on kuritegude kogumi eest
Ringkonnakohus järgib liitkaristuse mõistmisel sama põhimõtet, mis ei raskenda süüdistatava olukorda.
Tomsonile
lg.1 järgi mõistetud karistus - 2 aastat vangistust - lugeda kaetuks
p.1,2,3 järgi mõistetud raskema karistusega ning liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõista 4 a. vangistust.
lg.2 kohaselt vähendatakse mõistetud liitkaristust ühe kolmandiku võrra ning süüdistatava R. Tomsoni lõplikus karistuseks kuritegude kogumi eest mõista 2 a. ja 8 kuud vangistust.
alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuse viibitud aeg 5.- 6.septembrini 2005.a. ja 3.-
lg.2 ja § 113 järgi, temale kuritegude kogumi eest mõistetud liitkaristuse ja lõpliku karistuse ning väljamõistetud sundraha suuruse osas. I. AMANN M. AAVA J. PAAP
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.