sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Riigikohus on väärteoasjas nr 3-1-1-103-05 18.10.2005 tehtud otsuses selgitanud, et kohus arutab väärteoasja väärteoprotokollis toodud piirides ning nendest piiridest väljumine on menetlusnormide rikkumine. Kaebuse esitaja leiab, et menetlusnormide rikkumisega on tegemist ka siis kui kohtuväline menetleja väljub väärteoasja menetlemisel väärteoprotokolli piiridest. Mis puudutab Muinsuskaitseameti 10.01.2006 koostatud üldmenetluse otsust, siis kaebuse esitaja juhib tähelepanu, et selles toodud väärteokirjeldus erineb oluliselt väärteoprotokollis toodud väärteokirjeldusest menetlusaluse isiku kahjuks. Müntidele, mida väärteoprotokollis on nimetatud lihtsalt müntideks on üldmenetluse otsuses omistatud kultuuriline väärtus ning märgitud ka täpselt millisest ajast pärit müntidega on tegu, märkides samas, et müntide asukoht ei ole teada. Lisaks erineb üldmenetluse otsusel teo toimepanemise aeg väärteoprotokolli märgitud teo toimepanemise ajast. Väärteoprotokolli kohaselt pani Annes Kabel talle süüks pandava väärteo toime kuupäevadel 29.07.2004, 31.07.2004 ja 01.08.2004. Üldmenetluse otsus järgi on väidetav tegu toime pandud 29.07.2004. Jääb selgusetuks, millest on põhjustatud selline muutus süükspandava teo toimepanemise ajas.
lg 2 punkt 7 sätestab, et väärteoprotokolli põhiosas tuleb märkida kõik tõendid ja andmed, mis on vajalikud väärteoasja lahendamiseks. Väärteomenetluse protokoll ei ole väärteoasjas tõendiks, kui see ei sisalda menetlusaluse isiku ütlusi. Väärteoasja nr 21-15/11 protokoll Annes Kabeli ütlusi ei sisalda. Muinsuskaitseameti poolt koostatud väärteoprotokollis ei ole Annes Kabelile süüdistuse esitamisel A.Kabeli, T.Mägi ja M.K ütluste protokolli ja kriminaalmenetluse lõpetamise määrust kriminaalasjas nr 05286000119 aluseks võetud ega tõendina nimetatud. Sellest tulenevalt ei saa Muinsuskaitseamet neile dokumentidele tugineda ka üldmenetluse otsuse tegemisel.
lõige 3 sätestab, et menetlusosalisele tema õiguste ja kohustuste selgitamise kohta võetakse protokolli sissejuhatusse menetlusosalise allkiri. Kui ta keeldub allkirja andmast, tehakse selle kohta protokolli kanne. Kaebuse esitaja juhib tähelepanu, et Lõuna Politseiprefektuuri poolt 02.09.2005 ütluste ja olustiku seostamise protokolli koostamisel Annes Kabelile tema õigusi ja kohustusi tutvustatud ei ole. Sellel põhjusel ei osanud Annes Kabel ja ta kaaslased jälgida, et kõiki juhtumisi, mida nad legendide ja aarete otsimisest rääkida teavad, käsitletakse nende endi tegudena. Nimetatud põhjusel ei ole ütluste ja olustiku seostamise protokollis toodud Annes Kabeli ütlused väärteoasjas nr 21-15/11 käsitletavad tõenditena, millest saaks teha õiguslikke järeldusi.
kohaselt kui käesoleva seadustikus ei ole sätestatud teisti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku § 7 “Süütuse presumptsioon” lõige 3 kehtestab põhimõtte, et kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. 5 Kaebuse esitaja juhib tähelepanu, et tema poolt vaidlustatud otsus põhineb oletustel ja kõrvaldamata kahtlustel, mistõttu tuleb otsus tühistada ja menetlus lõpetada. Muinsuskaitseameti juriidiline nõunik P. A koostas 13.12.2005.a. väärteoprotokolli väärteo asjas nr. 25 – 15/11 selle kohta, et 29.juulil, 31.juulil ja 01.augustil 2004.a. on menetlusalune isik T. Mägi (koos A. Kabeliga ja M. K-ga ) kaevanud kolmes kohas ning leidnud mündid, eemaldanud need leiukohast rikkudes selle käigus kultuurikihti. Kaevamiste käigus on tehtud metalliotsijaga 50 – 60 auku mäel. Eemaldati kümmekond münti. Küla lähedal heinamaalt leiti mõned mündid ning eemaldati leiukohast. Mõlemad mündileiud on eemaldamise käigus üksteisest eemaldatud ja puhastatud leidjate poolt. Rikutud on sellega Muinsuskaitseseaduse § 30 lg.2 ja § 32 lg.1 ja lg.2 ning pandud seega toime väärtegu, mis on kvalifitseeritav Muinsuskaitseseaduse § 46 lg.1 järgi. Muinsuskaitseameti juriidilise nõuniku P. A-e 10.01.2006.a. üldmenetluse otsusega väärteo asjas nr. 25 – 15/11 tehti kindlaks, et 29.juulil 2004.a. tegid Toomas Mägi koos M. K-ga ja Annes Kabeliga kiriku asemel kaevamisi. Nende kaevamiste käigus leidsid nad kultuuriväärtuslikud leiud: kümmekond münti (perioodist XIV saj I pool kuni XVIII saj I pool). Isikud tegid leidmise eesmärgil müntide leiukohas metalliotsijaga maapinda 50 – 60 auku ning labidaga sissekaeved. Leidjad eemaldasid mündid leiukohast, rikkudes sellega leiukoha ning leiukompleksi terviklikkuse. Leitud mündid puhastati leidja Annes Kabeli poolt. Müntide asukoht teadmata. Rikutud on Muinsuskaitseseaduse § 30 lg.2 ja § 32 lg.1 ja lg.2 ning pandud seega toime väärtegu, mis on kvalifitseeritav Muinsuskaitseseaduse § 46 lg.1 järgi. Ning määras Toomas Mägile Muinsuskaitseseaduse § 46 lg.1 alusel karistuseks rahatrahvi 35 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 2100.-EEK-i. Toomas Mägi koos oma kaitsja Alar Eichega esitasid Harju Maakohtule selle otsuse peale kaebuse, milles palusid VTMS § 132 p.3 tühistada Muinsuskaitseameti juriidilise nõuniku P. Ae 10.01.2006.a. üldmenetluse otsuse väärteo asjas nr. 25 – 15/11 ning lõpetada Toomas Mägi väärteoasjas menetlus teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Põhistades oma kaebust sellega, et
sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Riigikohus on väärteoasjas nr 3-1-1-103-05 18.10.2005 tehtud otsuses selgitanud, et kohus arutab väärteoasja väärteoprotokollis toodud piirides ning nendest piiridest väljumine on menetlusnormide rikkumine. Kaebuse esitaja leiab, et menetlusnormide rikkumisega on tegemist ka siis kui kohtuväline menetleja väljub väärteoasja menetlemisel väärteoprotokolli piiridest. Mis puudutab Muinsuskaitseameti 10.01.2006 koostatud üldmenetluse otsust, siis kaebuse esitaja juhib tähelepanu, et selles toodud väärteokirjeldus erineb oluliselt väärteoprotokollis toodud väärteokirjeldusest menetlusaluse isiku kahjuks. Müntidele, mida väärteoprotokollis on nimetatud lihtsalt müntideks on üldmenetluse otsuses omistatud kultuuriline väärtus ning 9 märgitud ka täpselt millisest ajast pärit müntidega on tegu, märkides samas, et müntide asukoht ei ole teada. Lisaks erineb üldmenetluse otsusel teo toimepanemise aeg väärteoprotokolli märgitud teo toimepanemise ajast. Väärteoprotokolli kohaselt pani Toomas Mägi talle süüks pandava väärteo toime kuupäevadel 29.07.2004, 31.07.2004 ja 01.08.2004. Üldmenetluse otsus järgi on väidetav tegu toime pandud 29.07.2004. Jääb selgusetuks, millest on põhjustatud selline muutus süükspandava teo toimepanemise ajas.
lg 2 punkt 7 sätestab, et väärteoprotokolli põhiosas tuleb märkida kõik tõendid ja andmed, mis on vajalikud väärteoasja lahendamiseks. Väärteomenetluse protokoll ei ole väärteoasjas tõendiks, kui see ei sisalda menetlusaluse isiku ütlusi. Väärteoasja nr 25-15/11 protokoll Toomas Mägi ütlusi ei sisalda. Muinsuskaitseameti poolt koostatud väärteoprotokollis ei ole Toomas Mägile süüdistuse esitamisel A.Kabeli, T.Mägi ja M.K ütluste protokolli ja kriminaalmenetluse lõpetamise määrust kriminaalasjas nr 05286000119 aluseks võetud ega tõendina nimetatud. Sellest tulenevalt ei saa Muinsuskaitseamet neile dokumentidele tugineda ka üldmenetluse otsuse tegemisel.
lõige 3 sätestab, et menetlusosalisele tema õiguste ja kohustuste selgitamise kohta võetakse protokolli sissejuhatusse menetlusosalise allkiri. Kui ta keeldub allkirja andmast, tehakse selle kohta protokolli kanne. Kaebuse esitaja juhib tähelepanu, et Lõuna Politseiprefektuuri poolt 02.09.2005 ütluste ja olustiku seostamise protokolli koostamisel Toomas Mägile tema õigusi ja kohustusi tutvustatud ei ole. Sellel põhjusel ei osanud Toomas Mägi ja ta kaaslased jälgida, et kõiki juhtumisi, mida nad legendide ja aarete otsimisest rääkida teavad, käsitletakse nende endi tegudena. Nimetatud põhjusel ei ole ütluste ja olustiku seostamise protokollis toodud Toomas Mägi ütlused väärteoasjas nr 25-15/11 käsitletavad tõenditena, millest saaks teha õiguslikke järeldusi.
kohaselt, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku § 7 “Süütuse presumptsioon” lõige 3 kehtestab põhimõtte, et kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kaebuse esitaja juhib tähelepanu, et tema poolt vaidlustatud otsus põhineb oletustel ja kõrvaldamata kahtlustel, mistõttu tuleb otsus tühistada ja menetlus lõpetada. Kaebaja Annes Kabel koos oma kaitsja Alar Eichega esitasid kohtuistungil taotluse Muinsuskaitseameti juriidilise nõuniku P. A-e 10.01.2006.a. üldmenetluse otsuse väärteo asjas nr. 21 – 15/11 tühistamiseks juhindudes VTMS § 132 punktist 3 ning VTMS § 29 lõike 1 punktidest 1,3,5 sätestatud alustel lõpetada Annes Kabeli väärteoasjas menetlus; kaebaja Toomas Mägi koos oma kaitsja Alar Eichega esitasid kohtuistungil taotluse Muinsuskaitseameti juriidilise nõuniku P. A-e 10.01.2006.a. üldmenetluse otsuse väärteo asjas nr. 25 – 15/11 tühistamiseks juhindudes VTMS § 132 punktist 3 ning juhindudes VTMS § 29 lõike 1 punktides 1,3,5 sätestatud alustel lõpetada Toomas Mägi väärteoasjas menetlus. Põhistades oma taotlust sellega, et 13.12.2005 koostas Muinsuskaitseamet Annes Kabeli ja Toomas Mägi suhtes väärteoprotokollid ja algatas Annes Kabeli suhtes väärteoasja nr 21-15/11 ja Toomas Mägi suhtes väärteoasja nr 25-15/
isiku suhtes on sama teo kohta tehtud väärteomenetluse lõpetamise lahend väärteo tunnuste puudumise tõttu, mis välistanuks alates Muinsuskaitseameti 26.04.2006 kirjast, kuid hiljemalt alates 11.05.2006, mil jõustus Tartu Maakohtu otsus, Harju Maakohtus asja edasise menetlemise ja Harju Maakohus saanuks menetluse väärteoasjades nr 21-15/11 ja 24-15/11 lõpetada sündmuse puudumise tõttu (
Kaebuste esitajad jäävad esitatud kaebuste ja kohtuistungil antud ütluste juurde, leiavad, et Muinsuskaitseameti 10.01.2006 üldmenetluse otsustes väärteoasjades nr 21-15/11 ja 25-15/11 toodud väärteokirjeldus ei põhine tegelikel asjaoludel, väärteokirjelduses toodud sündmusi ei ole tegelikkuses aset leidnud ning nad ei ole toime pannud Muinsuskaitseseaduses kirjeldatud väärtegusid. Lisaks sündmuse puudumisele tuleb märkida, et Muinsuskaitseamet rikkus oluliselt menetlusnorme. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 06.03.2006 toimunud kohtuistungil (06.03.2006 istungi protokoll tlk 139) kinnitas Muinsuskaitse esindaja, et nad käitlevad asja ühise väärteona (Annes Kabel, Toomas Mägi ja M. K), kuid Muinsuskaitse seaduse alusel süüks pandud teo suhtes pole nad menetlusosalistelt ütlusi võtnud (tlk 139). Kaebuse esitajad leiavad, et menetlus Muinsuskaitseameti 10.01.2006 üldmenetluses tehtud otsustele väärteoasjades nr 21-15/11 ja 25-15/11 tuleb lõpetada
11
lõike 1 punkti 5 kohaselt tuleb väärteomenetlus lõpetada kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud.
lõige 3 sätestab, et väärtegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Kaebuse esitajatele süüks pandud teost möödus kaks aastat 01.08.2006, millest tulenevalt kuulub väärteoasi nr 4-06-407 lõpetamisele ka aegumise tõttu. KOKKUVÕTTEKS: M. K on samas teos süüdistatuna saavutanud asja arutamisel Tartu Maakohtus õiglase ja õige kohtulahendi, millega ta on rehabiliteeritud. Annes Kabel ja Toomas Mägi, kelle õigusi kaevatavad Muinsuskaitseameti otsused rikuvad, soovivad käesoleva menetluse raames samuti enda rehabiliteerimist. Juhul, kui kohus lõpetab väärteoasjade menetluse ainsa viitega
lg 1 punktile 5, siis Annes Kabel ja Toomas Mägi ei ole rehabiliteeritud, Muinsuskaitseametile jääb võimalus samal hobialal tegutsevatele teistele isikutele väita, et Annes Kabel ja Toomas Mägi siiski olid süüdi. Samuti võidakse Annes Kabelit ja Toomas Mägi hiljem alusetult süüdistada näiteks õigusemõistmise venitamises, mis tõi kaasa väärteoasja aegumise, mis aga nii pole. Lisaks tekib küsimus, mis saab Muinsuskaitseameti otsustega väljamõistetud trahvisummadest juhul, kui kaevatud otsused jäävad jõusse, aga asi lõpetatakse vaid viitega aegumisele.
punkti 3 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku § -s 29 või 30 sätestatud alustel (alternatiiv
Seega ei pea kohus väärteoasja aegumise korral lõpetama menetlust määrusega. Arvestades käesolevas asja erisusi ja Muinsuskaitseameti enda kinnitust kohtule, et kaevatavad otsused tuleb tühistada, paluvad kaebuse esitajad lahendada asi kohtuotsusega. Alar Eiche esitas kohtuistungil ka KAITSEKÕNE, millest nähtub Muinsuskaitseameti 10.01.2006 üldmenetluse otsustega väärteoasjades nr 21-15/11 ja 25-15/11 karistati Toomas Mägit rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses (s.o 2100 krooni) ja Annes Kabelit rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses (s.o 4200 krooni) Muinsuskaitseseaduse § 30 lg 2, § 32 lõigete 1 ja 2 ning § 46 lõike 1 alusel selle eest, et nad süüdistuse kohaselt tegid 29.07.2004 koos M.K-ga kiriku asemel kaevamisi. Kaevamiste käigus leiti menetleja arvamuse kohaselt kultuurväärtuslikud leiud: kümmekond münti (perioodist XIV sai I pool kuni XVIII sai I pool). Isikud tegid leidmise eesmärgil müntide leiukohas Lauritsa e. Labritsamäel metalliotsijaga maapinda 50-60 auku ning labidaga sissekaeved. Leidjad eemaldasid mündid leiukohast, rikkudes sellega leiukoha ning leiukompleksi terviklikkuse. Leitud mündid puhastati leidja Annes Kabeli poolt. Müntide asukoht teadmata. Annes Kabel ja Toomas Mägi ennast neile süükspandavas teos süüdi ei tunnista. Väärteoprotokollis ja väärteo otsuses süüks pandav tegu põhineb tegelikkusele mittevastavatel oletustel, isikute teos puuduvad väärteotunnused ja koosseis. Samuti puuduvad mistahes tõendid, et süükspandav tegu on toime pandud. Annes Kabeli ja Toomas Mägi väiteid kinnitab sisult samasugune otsus, mis vormistati Muinsuskaitseameti poolt 10.01.2006 väärteoasjas nr 24-15/11 M. K suhtes, kes vaidlustas otsuse Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu (väärteoasi nr 4-06-521). Muinsuskaitseameti seadusliku esindaja peadirektori kohusetäitja R. A teatas väärteoasja nr 4-06-521 menetlemisel 26.04.2006 kirjaga nr 1.1-7/566 (toimikus olemas) Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kohtunikule K. V-le järgmist: “Seoses M. K poolt kaebuse esitamisega Muinsuskaitseameti üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 24-15/11 teatame, et Muinsuskaitseamet nõustub kaebuse rahuldamisega ning üldmenetluse otsuse tühistamisega väärteoasjas nr 24-15/11. Tulenevalt eeltoodust palume antud väärteoasi lahendada kirjalikus menetluses.” 12 04.05.2006 rahuldas Tartu Maakohus Võru kohtumaja M. K kaebuse täies ulatuses, tühistas väärteoasjas nr 24-15/11 Muinsuskaitseameti poolt 10.01.2006 tehtud otsuse ja lõpetas väärteomenetluse M. K teos väärteo tunnuste puudumise tõttu väärteoasi nr 4-06-521 (jõustus 11.05.2006). Samuti mõistis kohus välja M. K kasuks kohtukulud. Toimikus olemasoleva Tartu Maakohtu 04.05.2006 otsusega väärteoasjas nr 4-06-521 on tegemist
isiku suhtes on sama teo kohta tehtud väärteomenetluse lõpetamise lahend väärteo tunnuste puudumise tõttu, mis välistanuks alates Muinsuskaitseameti 26.04.2006 kirjast, kuid hiljemalt alates 11.05.2006, mil jõustus Tartu Maakohtu otsus, Harju Maakohtus asja edasise menetlemise ja Harju Maakohus saanuks menetluse väärteoasjades nr 21-15/11 ja 24-15/11 lõpetada sündmuse puudumise tõttu (
Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 06.03.2006 toimunud kohtuistungil (06.03.2006 istungi protokoll tlk 139) kinnitas Muinsuskaitse esindaja, et nad käsitlevad asja ühise väärteona, mille panid toime ühiselt Annes Kabel, Toomas Mägi ja M. K, kuid Muinsuskaitse seaduse alusel süüks pandud teo suhtes pole nad menetlusosalistelt ütlusi võtnud (tlk 139). Kaebuse esitajad leiavad, et menetlus Muinsuskaitseameti 10.01.2006 üldmenetluses tehtud otsustele väärteoasjades nr 21-15/11 ja 25-15/11 tuleb lõpetada
lõike 1 punktide 1 ja 3 alusel.
lõike 1 punkti 5 kohaselt tuleb väärteomenetlus lõpetada kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud. Karistusseadustiku § 81 lõige 3 sätestab, et väärtegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Kaebuse esitajatele süüks pandud teost möödus kaks aastat 01.08.2006, millest tulenevalt kuulub väärteoasi nr 4-06-407 lõpetamisele ka aegumise tõttu. Vaatamata Tartu Maakohtu jõustunud kohtulahendile samas väärteoasjas hakkas Muinsuskaitseamet ja tema lepinguline esindaja pahatahtlikult venitama menetlust käesolevas väärteoasjas. 12.09.2006 kohtuistungile Muinsuskaitseameti esindajad ei ilmunud. Alles kohtuistungil said Annes Kabel, Toomas Mägi ja nende esindaja teada, et Muinsuskaitseameti lepinguline esindaja advokaat Kalev Aavik oli 24.08.2006 adresseerinud vaid kohtule e-postiga edastatud taotluse lükata 12.09.2006 määratud istung edasi. Taotlus sisaldas järgmise sisuga konfidentsiaalsusteatist: “Käesolev kiri sisaldab seadusega kaitstud konfidentsiaalset informatsiooni ja on mõeldud üksnes adressaadile. Kui Te ei ole adressaat, ei ole Teil õigust informatsiooni kasutada, edastada ega teha kirjast koopiaid”. Kuna Muinsuskaitse esindaja oli juhtinud kohtu tähelepanu asjaolule, et tal pole õigust edastada taotlust kaebuse esitajatele, kohus seda ka ei teinud. 12.09.2006 toimunud kohtuistungil andsid kaebuse esitajad kohtule üle taotluse menetluse lõpetamiseks, mida polnud võimalik arutada Muinsuskaitse esindajate puudumise tõttu kohtuistungilt. 04.10.2006 üllatas Muinsuskaitseameti esindaja kohut ja kaebuse esitajaid nõudega välja nõuda kriminaalasja nr 05268000119 toimik, millest pidi selguma, et Annes Kabelile ja Toomas Mägile süüks pandav väärtegu ei ole aegunud Karistusseadustiku § 81 lõike 7 alusel, mille kohaselt väärteo aegumine peatub sama teo kohta kriminaalmenetluse alustamisel. Vaatamata asjaolule, et samas väärteoasjas on menetlus lõpetatud sündmuse puudumise tõttu (M. K suhtes), otsustas kohus kriminaalasja nr 05268000119 toimiku välja nõuda, et hinnata vaid asjaolu, kas kriminaalasi algatati sama teo kohta. Kriminaaltoimiku materjalide kohaselt kahtlustati Annes Kabelit, Toomas Mägi ja M. K kalmistul ebaseaduslike kaevamiste tegemises ja sealt orduajast pärinevate muistsete esemete kaasaviimises, mis aga ei leidnud tõendamist. Kriminaalasi lõpetati sündmuse tõendamatuse tõttu, mille kohta on antud selgitus ja viited juba kohtule esitatud kaebustes. Antud asjas aegumise kohaldamisel või mittekohaldamisel omab määravat tähtsust, et väärteoasi algatati Annes Kabeli, Toomas Mägi ja M. K suhtes mitu kilomeetrit eemal asuva Lauritsa e. 13 Labritsamäel asuvast nn kultuurimälestisena registreerimata leiukohast müntide kaasaviimises, mida Annes Kabel, Toomas Mägi ja M. K on eitanud ja mille osas on M. K suhtes olemas jõustunud kohtuotsus sündmuse puudumise kohta.
sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Riigikohus on väärteoasjas nr 3-1-1-103-05 18.10.2005 tehtud otsuses selgitanud, et kohus arutab väärteoasja väärteoprotokollis toodud piirides ning nendest piiridest väljumine on menetlusnormide rikkumine. Kaebuse esitaja leiab, et menetlusnormide rikkumisega on tegemist ka siis, kui kohtuväline menetleja väljub väärteoasja menetlemisel väärteoprotokolli piiridest. Mis puudutab Muinsuskaitseameti 10.01.2006 koostatud üldmenetluse otsuseid, siis kaebuse esitajad juhivad tähelepanu, et selles toodud väärteokirjeldus erineb oluliselt väärteoprotokollis toodud väärteokirjeldusest menetlusaluste isikute kahjuks. Müntidele, mida väärteoprotokollis on nimetatud lihtsalt müntideks, on üldmenetluse otsuses omistatud kultuuriväärtus ning märgitud ka täpselt millisest ajast pärit müntidega on tegu, märkides samas, et müntide asukoht ei ole teada. Siinkohal tuleb märkida, et seadus eristab põhiliselt kolme liiki leide: leiud väärtusega alla 100.krooni (AÕS § 98 lg 1), leiud väärtusega üle 100.- krooni ja kultuuriväärtusega leiud. Iga eri liiki asja/leiu omastamise/leidmise eest ja korral näeb seadus ette erineva käitumisnormi ja nende rikkumise korral erineva karistuse. Selleks, et tuvastada kas isikud on pannud mingit liiki leidu puudutava käitumisnormi rikkumise/ebaseadusliku teo toime või mitte, tuleb ennekõike tõendina hinnata leitud eset ja lisada see tõendina väärteoasja materjalide juurde. Käesoleval juhul ei olnud kohtuvälisel menetlejal ega ole kohtul tõendite hulgas hindamiseks Kaebuse esitajate poolt väidetavalt leitud esemeid. Põhjuseks on see, et Annes Kabel ja Toomas Mägi ei ole tegu, mille eest neile karistus määrati, toime pannud ning neil pole sellist kavatsust ka kunagi olnud. Puudub süüteokoosseis ja puuduvad tõendid. Muinsuskaitseseaduse § 46 lõige 1 sätestab, et kultuuriväärtusega leiu leiukohast teadliku eemaldamise ja selle rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Selle väärteo eest isiku karistamiseks peavad esinema järgmised tõendatavad asjaolud: a) et menetlusalune isik on midagi leidnud; b) et leitud asi on kultuuriväärtusega (eeldab leitud asjale ekspertiisi tegemist); c) et leidja on kultuuriväärtusega asja leiukohast eemaldanud, mis eeldab et isik on võtnud leiu oma valdusse; d) et leidja on leitud kultuuriväärtusega asja rikkunud (eeldab leitud asjale ekspertiisi tegemist ning ka kahjustuste kirjeldust); Käesolevas väärteoasjas ei ole Muinsuskaitseamet tuvastanud ühtegi loetletud asjaolu, vaid soovib Annes Kabelit ja Toomas Mägi karistada oletuste põhjal olukorras, kus samas asjas M. K suhtes on nad jõudnud veendumusele, et puudub sündmus. Hinnates kogu väärteomenetluse asjaolusid kogumis, soovib Muinsuskaitseamet asja pahatahtlikult venitada ja kohelda Annes Kabelit ja Toomas Mägi ebavõrdselt, võrreldes M. K-ga.
lg 2 punkt 7 sätestab, et väärteoprotokolli põhiosas tuleb märkida kõik tõendid ja andmed, mis on vajalikud väärteoasja lahendamiseks. Väärteomenetluse protokoll ei ole väärteoasjas tõendiks, kui see ei sisalda menetlusaluse isiku ütlusi. Väärteoasjade protokollid Annes Kabeli ja Toomas Mägi ütlusi ei sisalda. Muinsuskaitseameti poolt koostatud väärteoprotokollis ei ole Annes Kabelile ja Toomas Mägile süüdistuse esitamisel A.Kabeli, T.Mägi ja M.K ütluste protokolli ja kriminaalmenetluse lõpetamise määrust kriminaalasjas nr 05286000119 aluseks võetud ega tõendina nimetatud, samuti pole nendelt isikutelt Muinsuskaitse seaduse väidetava rikkumise kohta kunagi ütlusi võetud, mida Muinsuskaitse esindaja kinnitas ka 06.03.2006 kohtuistungil.
lõige 3 sätestab, et menetlusosalisele tema õiguste ja kohustuste selgitamise kohta võetakse protokolli sissejuhatusse menetlusosalise allkiri. Kui ta keeldub allkirja andmast, tehakse selle kohta protokolli kanne. 14 Kaebuse esitaja juhib tähelepanu, et Lõuna Politseiprefektuuri poolt 02.09.2005 ütluste ja olustiku seostamise protokolli koostamisel Toomas Mägile ja Annes Kabelile nende õigusi ja kohustusi tutvustatud ei ole. Sellel põhjusel ei osanud Kaebuse esitajad jälgida, et kõiki juhtumisi, mida nad legendide ja aarete otsimisest rääkida teavad, käsitletakse nende endi tegudena. Nimetatud põhjusel ei ole ütluste ja olustiku seostamise protokollis toodud Toomas Mägi ja Annes Kabeli ütlused väärteoasjas nr 25-15/11 käsitletavad tõenditena, millest saaks teha õiguslikke järeldusi.
kohaselt, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku § 7 “Süütuse presumptsioon” lõige 3 kehtestab põhimõtte, et kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. M. K on samas teos süüdistatuna saavutanud asja arutamisel Tartu Maakohtus õiglase ja õige kohtulahendi, millega ta on rehabiliteeritud. Annes Kabel ja Toomas Mägi, kelle õigusi kaevatavad Muinsuskaitseameti otsused rikuvad, soovivad käesoleva menetluse raames samuti enda rehabiliteerimist. Juhul, kui kohus lõpetab väärteoasjade menetluse ainsa viitega
lg 1 punktile 5, siis Annes Kabel ja Toomas Mägi ei ole rehabiliteeritud, Muinsuskaitseametile jääb võimalus samal hobialal tegutsevatele teistele isikutele väita, et Annes Kabel ja Toomas Mägi siiski olid süüdi. Samuti võidakse Annes Kabelit ja Toomas Mägi hiljem alusetult süüdistada näiteks õigusemõistmise venitamises, mis tõi kaasa väärteoasja aegumise, mis aga nii pole. Lisaks tekib küsimus, mis saab Muinsuskaitseameti otsustega väljamõistetud trahvisummadest juhul, kui kaevatud otsused jäävad jõusse, aga asi lõpetatakse vaid viitega aegumisele.
punkti 3 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku § -s 29 või 30 sätestatud alustel (alternatiiv
Seega ei pea kohus väärteoasja aegumise korral lõpetama menetlust määrusega. Arvestades käesolevas asja erisusi ja Muinsuskaitseameti enda kinnitust kohtule, et kaevatavad otsused tuleb tühistada, paluvad kaebuse esitajad lahendada asi kohtuotsusega. Muinsuskaitseameti esindaja kaitsja Kalev Aavik ei nõustunud taotlusega ning leiab, et Muinsuskaitseameti juriidilise nõuniku P. A-e 10.01.2006.a. üldmenetluse otsuse väärteo asjas nr. 21 – 15/11 tühistamiseks juhindudes VTMS § 132 punktist 3 ning VTMS § 29 lõike 1 punktidest 1,3,5 sätestatud alustel lõpetada Annes Kabeli väärteoasjas menetlus, puudub alus; samuti Muinsuskaitseameti juriidilise nõuniku P. A-e 10.01.2006.a. üldmenetluse otsuse väärteo asjas nr. 25 – 15/11 tühistamiseks juhindudes VTMS § 132 punktist 3 ning juhindudes VTMS § 29 lõike 1 punktides 1,3,5 sätestatud alustel lõpetada Toomas Mägi väärteoasjas menetlus, puudub alus. Viited Tartu Maakohtu 04.05.2006 otsusele väärteoasjas nr. 4 – 06 – 521 ning VTMS § 29 lg.1 punktidele 1 ja 3 ei ole asjakohased. VTMS § 29 lg.1 p.3 alusel lõpetatakse menetlus juhul, kui isiku suhtes on sama teo kohta tehtud väärteomenetluse lõpetamise lahend. Kõnealune Tartu Maakohtu lahend ei ole tehtud kaebajate Annes Kabeli ja Toomas Mägi suhtes, vaid M. K suhtes ning sellest ei saa tuletada õiguslikku tähendust kaebajatele. Ka ei ole väärtegu aegunud KarS § 81 lg.3 tähenduses, sest lähtuvalt KarS § 81 lg.7-st väärteo aegumine peatub sama teo kohta kriminaalmenetluse alustamisel. Väärteo aegumine uueneb sama teo kohta kriminaalmenetluse lõpetamisel. Kriminaalmenetlust alustati 16.03.2005.a. ning selle menetlus kestis 30.09.2005.a. ning selleks ajaks väärteo aegumine peatus. Muinsuskaitseameti esindaja kaitsja Kalev Aavik esitas kohtukõne teesid lisamiseks kohtuistungi protokollile, milles ta muu hulgas märgib, et kaebajate viited Tartu Maakohtu 04.05.2006 otsusele väärteoasjas nr. 4 – 06 – 521 ning VTMS § 29 lg.1 punktidele 1 ja 3 ei ole 15 asjakohased. VTMS § 29 lg.1 p.3 alusel lõpetatakse menetlus juhul, kui isiku suhtes on sama teo kohta tehtud väärteomenetluse lõpetamise lahend. Kõnealune Tartu Maakohtu lahend ei ole tehtud kaebajate suhtes, vaid M. K suhtes. Ühiselt tegutsenud isikute puhul võivad erineda nii nende poolt toime pandud teod kui tegude kohta olemasolev tõendusmaterjal, seega M. K suhtes väärteomenetluse lõpetamisest ei saa tuletada õiguslikku tähendust kaebajate väärteomenetlusele. Väär on kaebajate seisukoht, mille järgi väärteo aegumistähtaeg käesolevas asjas on möödunud. VTMS § 81 lg.3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, VTMS § 81 lg.7 järgi väärteo aegumine peatub sama teo kohta kriminaalmenetluse alustamisel ja uueneb sama teo kohta kriminaalmenetluse lõpetamisel. Käesolevas asjas pandi väärtegu toime 29.07.2004 ning ajavahemikul 16.03.2005 kuni 30.09.2005 ehk 6 kuud ja 15 päeva oli aegumine peatunud sama teo suhtes toimunud kriminaalmenetluse tõttu. Seega käesolevas asjas aegub väärtegu 13.02.2007 ehk 2 aastat, 6 kuud ja 15 päeva peale selle toimepanemist. Kohus, olles läbi vaadanud Muinsuskaitseametist saabunud materjalid Annes Kabeli ja Toomas Mägi poolt Muinsuskaitseseaduse § 46 lg.1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ning olles ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad, nõustub Muinsuskaitseameti juriidilise nõuniku P. A-e 10.01.2006.a. üldmenetluse otsuse väärteo asjas nr. 21 – 15/11 tühistamisega juhindudes VTMS § 132 punktist 3 ning VTMS § 29 lõike 1 punktis 5 sätestatud alusel väärteoasjas menetluse lõpetamisega Annes Kabeli suhtes; samuti nõustub Muinsuskaitseameti juriidilise nõuniku P. A-e 10.01.2006.a. üldmenetluse otsuse väärteo asjas nr. 25 – 15/11 tühistamisega juhindudes VTMS § 132 punktist 3 ning juhindudes VTMS § 29 lõike 1 punktis 5 sätestatud alusel väärteoasjas menetluse lõpetamisega Toomas Mägi suhtes; ning leiab, et juhindudes KarS § 81 lg.3-st kuulub menetluse käesolevas väärteoasjas lõpetamisega seoses aegumisega, sest lähtuvalt väärteoasja materjalidest on Annes Kabelile ja Toomas Mägile inkrimineeritud väärtegu toime pandud 29.07.2004.a., seega rohkem kui kaks aastat tagasi. KarS § 81 lg.3-s on sätestatud, et väärtegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Seega väärtegu on aegunud. 23.08.2005 kriminaalasjas nr 05286000119 koostatud kahtlustatavate ülekuulamise protokollides kirjapandu kohaselt kahtlustati Toomas Mägi ja Annes Kabelit KarS § 204 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et nemad koos M.K-ga ajavahemikul 29.07.-01.08.2004.a. rikkusid kalmistut, tehes seal ebaseaduslikke kaevamisi ning viies sealt kaasa orduajast pärinevaid muistseid esemeid, millise tegevusega tekitasid suure kahju kaitsealuse objekti esemelisele ja ajaloolis – teaduslikule väärtusele; mis aga ei leidnud tõendamist (30.09.2005 kriminaalmenetluse lõpetamise määruses kriminaalasjas nr 05286000119). 30.09.2005 kriminaalmenetluse lõpetamise määruses kriminaalasjas nr 05286000119 avaldab politseivaneminspektor R. S, et on teinud kindlaks järgmise väärteo koosseisu: 29.07.2004 tegid K, Kabel ja Mägi kaevamisi kiriku asemel ja leidsid sealt kümmekond münti. Kuigi kõnealune koht pole kantud muinsuskaitse objektina registrisse, on rikutud Muinsuskaitseseaduse § 32, mis reguleerib klutuuriväärtusega leiu leidja kohustusi. Sellest tulenevalt kuulub käesolev määrus saatmisele Muinsuskaitseametile väärteomenetluse läbiviimiseks. Muinsuskaitseameti juriidiline nõunik P. A on koostanud 13.12.2005.a. väärteoprotokollid väärteo asjas nr. 21 – 15/11 ja väärteo asjas nr. 25 – 15/11 selle kohta, et 29.juulil, 31.juulil ja 01.augustil 2004.a. on menetlusalused isikud A. Kabel ja T. Mägi (koos M. K-ga) kaevanud kolmes kohas ning leidnud mündid, eemaldanud need leiukohast rikkudes selle käigus kultuurikihti. Kaevamiste käigus on tehtud metalliotsijaga 50 – 60 auku Lauritsa ehk Labritsa mäel. Eemaldati kümmekond münti. Kaevati ka küla lähedal heinamaal, leiti mõned mündid ning eemaldati leiukohast. Mõlemad mündileiud on eemaldamise käigus üksteisest eraldatud ja puhastatud leidjate poolt. Rikutud on sellega Muinsuskaitseseaduse § 30 lg.2 ja § 32 lg.1 ja lg.2 ning pandud seega toime väärtegu, mis on kvalifitseeritav Muinsuskaitseseaduse § 46 lg.1 järgi. 16 Seega on siin teo toimepanemise kohana märgitud Lauritsa ehk Labritsa mäge, mis ei ole muinsuskaitse objekt. Seega kohus leiab, et antud juhul tegu ei ole ka ühe ja sama teoga ning väärteo aegumine ei peatu KarS § 81 lg.7 sätestatud alusel. Eelneva alusel ja juhindudes KarS § 81 lg.3-st ning
§-dest 29 lg.1 p.5, 132 p.3, 133 - 135 kohus O t s u s t a s: Tühistada Muinsuskaitseameti juriidilise nõuniku P. A-e 10.01.2006.a. üldmenetluse otsus väärteo asjas nr. 21 – 15/11 ning juhindudes KarS § 81 lg.3-st lõpetada väärteoasjas nr. 4 – 06 – 407 (21 – 15/11) - Annes Kabeli poolt Muinsuskaitseseaduse § 46 lg.1 järgi viimasele inkrimineeritava väärteo toimepanemises - menetlus seoses aegumisega. Tühistada Muinsuskaitseameti juriidilise nõuniku P. A-e 10.01.2006.a. üldmenetluse otsus väärteo asjas nr. 25 – 15/11 ning juhindudes KarS § 81 lg.3-st lõpetada väärteoasjas nr. 4 – 06 – 407 (25 – 15/11) - Toomas Mägi poolt Muinsuskaitseseaduse § 46 lg.1 järgi viimasele inkrimineeritava väärteo toimepanemises - menetlus seoses aegumisega. Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 31.01.2007.a.. Otsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse kuulutamisest ning esitades kassatsioonikaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 17
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.