4-06-2368\1

4-06-2368 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-2368 (2316,06,001477) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi Istungil osalenud isikud Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna vanemkonstaabli T. T 11.05.2006 otsus nr 2316,06,001477 Roman Klimenkovi karistamises KOKS § 662 lg 1 alusel rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses, so 5400 krooni. Kohtuvälise menetleja esindaja: Tarmo Tõruke Menetlusalune isik Menetlusaluse isiku kaitsja: Enno Heringson AB Entsik ja Sillar OÜ vandeadvokaadi vanemabi Roman Klimenkov RESOLUTSIOON
3. Jätta Roman Klimenkovi kaitsja kaebus Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna vanemkonstaabli T. T 11.05.2006 otsusele nr 2316,06,001477 Roman Klimenkovi karistamises KOKS § 662 lg 1 alusel rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses, so 5400 krooni rahuldamata.
4. Jätta Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna vanemkonstaabli T. T 11.05.2006 otsus nr 2316,06,001477 Roman Klimenkovi karistamises KOKS § 662 lg 1 alusel rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses, so 5400 krooni muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 28.11.
5. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: 1 Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna vanemkonstaabli T. T 11.05.2006 otsusega nr 2316,06,001477 karistati Roman Klimenkovit KOKS § 662 lg 1 alusel rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses, so 5400 krooni. Otsuse kohaselt R.Klimenkov, olles juriidilise isiku OÜ F. juhatuse liige, tegutsedes füüsilise isikuna OÜ F. huvides, olles kohustatud füüsilise isikuna ja OÜ F. kuuluva ehitise/hoone omanikuna Tallinna linna heakorra eeskirjade p 12.6 järgi kõrvaldama ehitiselt lume, jääpurikad, varisemisohtlikud kivid, plaadid jms. Sama eeskirja p 12.1 järgi on ehitise omanik kohustatud korras hoidma hoone fassaadi ja sinna juurde kuuluvad elemendid, st fassaadielemendid peavad olema terved, nõuetekohaselt värvitud ning vastavuses kinnitatud ehitusprokjetile. Füüsilise isikuna on Roman Klimenkov jätnud täitmata Tallinna linna heakorra eeskirjade punktide 12.6 ja 12.1 järgi ehitise omanikule sätestatud nõuded ja kohustused, samuti ei ole ta täitnud ehitise/hoone omanikuna Ehitusseaduse § 3 ja 29 lg 1 p 4 nõudeid. Füüsiline isik Roman Klimenkov oma tegevusetusega Tallinna linna heakorra eeskirjade p 12.1 ja 12.6, aga samuti Ehitusseaduse § 3, 29 lg 1 p 4 täitmata jätmisel sai võimalikuks OÜ F. kuuluva kinnistu karniisi osaline varisemine, mis varises/kukkus samal aadressil hoone ees liikuvale R. L-le, tekitades temale tervisekahjustuse. Roman Klimenkov füüsilise isikuna ja juriidilise isiku esindajana ei ole pidanud vajalikuks ega ole teostanud või sõlminud vastavasisulist lepingut hoone ehituslikuks ekspertiisiks hoone tehnilise seisukorra kindlaksmääramiseks, samuti ei ole sõlmitud kinnisasja regulaarset hooldus- või haldamise lepinguid kinnisvara haldamise firmadega. Samuti Roman Klimenkov füüsilise isikuna ja juriidilise isiku OÜ F. esindajana ning juhatuse liikmena/esimehena ei ole määranud või teinud ülesandeks mõnele teisele juhatuse liikmele või füüsilisele isikule tegelema või jälgima OÜ F. kuuluva kinnistuga tehnilist seisukorda või tegelema hoone/ehitise hooldusega. Ehitusseaduse § 1 sätestab nõuded ehitisele ning sama seaduse § 3 kohaselt ei tohi ehitis tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Ehitusseaduse § 29 lg 1 p 4 kohaselt on ehitise omanik kohustatud tagama ehitise ning selle asukoha maaüksuse korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale ehitamise ajal ja ehitise kasutamisel. KarS § 13 lg 1 kohaselt vastutab isik tegevusetuse eest kui ta oli seaduses kirjeldatud tagajärge ära hoidma õiguslikult kohustatud, isikul oli seega hoolsuskohustus. Kohustava normi rikkumisel jätab aga isik midagi sellist tegemata, mida ta pidi tegema: ta rikub kohustust olla aktiivne, käitub passiivselt ehk tegevusetult, st kohustava normi mittetäitmine, mis toob kaasa karistuse. Tegevusetuse korral peab nõutav tegevus olema eeldatav, objektiivselt võimalik ja isikul peab olema reaalne võimalus tegutseda. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Ettevaatamatuse korral rikub või on selle normi rikkumine võimalik ka kui isik tahtmatult jätab täitmata hoolsuskohustuse. Menetlusalune isik rikkus seega Tallinna linna heakorraeeskirja p 12.6 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 lg 1 järgi. Otsusele esitas Roman Klimenkovi kaitsja kaebuse, millega taotletakse otsuse tühistamist ning väärteoasjas menetluse lõpetamist. Kaebuses on asutud seisukohale, et Roman Klimenkovi teos puuduvad otsuses märgitud väärteo tunnused. Roman Klimenkov on seisukohal, et ta on täitnud Ehitusseaduse § 29 lg 1 p 4 sätestatud kohustused ega ole rikkunud hoolsuskohustust. Ta ei ole käitunud passiivselt ega tegevusetult. fassaadi renoveerimine toimus 2002 aastal. Töö teostajaks oli O.P. OÜ, milline teostas ka sisetöid. Töövõtulepingu alusel vahetas katusekatte välja AS I. ning T. OÜ arvest nähtuvalt on 2002 aastal paigaldatud küttekaabel. Seega on OÜ F. ja juhatuse liige R.Klimenkov suhtunud täie tõsidusega oma omaniku kohustuste täitmisse ning sündmus on toimunud täiesti ootamatuna nii Roman Klimenkovi kui ka OÜ F. jaoks. OÜ F. juhatuse liige R.Klimenkov on teinud kõik mõistlikult eeldatava hoone korrashoiuks ja hooldamiseks. Riigikohtu lahenditest tulenevalt tuleb tegevusetusdeliktide puhul juba väärteoprotokollis ära näidata, millest tulenevalt menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul ja milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti see, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis. Otsuses on vaid üldsõnaliselt väidetud, et R.Klimenkov ei ole täitnud hoolsuskohustust. Kohtuväline menetleja on viidanud vaid asjaolule, et Roman Klimenkov ei 2 ole pidanud vajalikuks tellida hoone ehituslikku ekspertiisi hoone tehnilise seisukorra kindlaks määramiseks ega sõlminud lepingut hoone regulaarseks hoolduseks või haldamiseks kinnisvara haldamise ettevõtjatega. Kui R.Klimenkov kinnisasja 2002 aastal soetas, siis lasi ta hoone üle vaadata ja tellis muuhulgas ka fassaadi remondi. Seda aga ei ole kohtuväline menetleja arvestanud. Seega jääb selgusetuks milline oli nõutav tegu, mille R.Klimenkov tegemata jättis. Kohtuväline menetleja oleks pidanud kindlaks tegema kas R.Klimenkov oleks saanud ette näha kivitüki kukkumist karniisi küljest arvestades hoone ja karniisi ehitustehnilisi omadusi. Sellele küsimusele vastuse saamiseks pidanuks kohtuväline menetleja pöörduma eksperdi poole. Kohtuväline menetleja seda ei teinud ja seetõttu pöördus OÜ F. ise OÜ E. poole ning tellis eksperthinnangu. Kivist katusekarniisi varingu põhjustena nägi OÜ E. asjaolu, et „katuse väljavahetamisel 2004 põrutati osa karniisi kive omavahelisest mördiseosest lahti ja pragude avardumine võis juba toimuda kasvõi puhanguliste tuulte mõjust katuskattele või ka katusel talvel kogunenud lumest.“ OÜ E. asus seisukohale, et „OÜ F. ei saanud ette näha, et kivist katusekarniisist võivad hakata kivid alla kukkuma, sest tänavalt vaadates oli karniis nähtavate pragudeta. On arvamus, et alates sügisest puhangulised tuuled ja talvel katusele kogunenud lumi mõjusid katusekandele, aga ka selle all vahetult olevale kivist, krohvitud karniisi osale. Visuaalselt ehk oleks võimalik olnud tuvastada, et karniis võib variseda – kui vaadeldud oleks karniisi vahetult enne varingut karniisi lähedalt.“ Märgitud eksperthinnangust tulenevalt ei oleks R.Klimenkov saanud mõistlikult eeldatavalt ette näha 31.03.2006 toimunud kivi kukkumist. Seega puudus R.Klimenkovil reaalne võimalus tegutseda. R.Klimenkov juhib täiendavalt tähelepanu OÜ E. hinnangule, mille kohaselt „ekspertiisi arvates OÜ F. on seni teinud vajalikud tööd hoone hooldamisel ja korrashoidmisel.“ Kaebuse kohaselt seda asjaolu, et R.Klimenkov ei saanud toimunud sündmusi ette näha ega ära hoida, kinnitavad ka tunnistaja 04.04.2006 antud ütlused, mille kohaselt „enne suurt mütsakat nägi, kuidas kukkus alla paar tükki, tunnistaja meelest kipsi, kivitükke, väikseid. See toimus umbes veerand tundi enne suurt õnnetust. Eelnevatel päevadel ei ole märganud kivitükke kõnniteel.“ See kinnitab, et R.Klimenkov, kes ise märgitud sündmuste ajal viibis välismaal, oleks teoreetiliselt saanud õnnetust ette näha vaid viisteist minutit enne selle toimumist tingimusel, et ta oleks ise sündmuskohal viibinud. R.Klimenkov osundab, et õnnetuse oleks saanud ära hoida ka tunnistaja juhul, kui ta oleks nähtust teatanud OÜ F. töötajatele üle tänava. Tallinna linna heakorra eeskirja p 12.6 kohaselt on ehitise omanik kohustatud kõrvaldama ehitiselt lume, jääpurikad, varisemisohtlikud kivid, jms ning tagama tööde ajal tänaval ohutu liikluse. R.Klimenkov märgib, et OÜ F-le ei ole kunagi tehtud trahvi märgitud kohustuse täitmata jätmise eest. R.Klimenkov on seisukohal, et antud juhul oli tegemist varjatud ohuga, mida ta ei saanudki ette näha ka kõige tähelepanelikuma ja kohusetundlikuma suhtumise korral, mistõttu ei ole R.Klimenkov käitunud hooletult KarS § 18 lg 3 mõttes ning tema käitumises puudub ettevaatamatus tervikuna. Antud juhul on üheselt tegemist õnnetusjuhtumiga, mille eest ei ole vastutav ei R.Klimenkov ega OÜ F. Peale selle asuti kaebuses seisukohale, et kohtuväline menetleja ei ole arvestanud esitatud vastulausega, millega on rikutud menetlusnorme, mis toob vältimatult kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise. Kohtuistungil jäi menetlusaluse isiku kaitsja esitatud kaebuse juurde ja taotles vaidlustatud otsuse tühistamist ning väärteoasjas menetluse lõpetamist. Tunnistaja J. T seletas, et töötas vaidlusalusel ajal päästetõstukil korvi operaatorina. Kohale jõudes oli varing juba toimunud. Alla oli kukkunud 40-50% sellest, mis alla tuli. Toimikus oleval fotol on kujutatud karkassi, mis oli eelnevalt alla langenud. Kirkaga toksis, siis kukkus alla vihmaveetoru juurest. Toksis lahtise osa ära. Mis järgi ei andnud, see jäi üles. Karniisi all oli krohv ära tulnud, piki seda pikad jooned. Praod olid 2 mm kindlasti. Praod olid krohvis. Muidu poleks hakanud maha kiskuma, värvi pragu ei tähenda veel midagi. Tumedad kohad 3 karniisil on lume ja jää sulamisvee jooksukohad. Need on ehituskonstruktsioonilised vead, midagi valesti konstrueeritud või õigesti konstrueeritud, kuid valesti ehitatud kui jookseb karniisile. Vaatas üle katuse serva, seal oli lumetükke, jäätükke ja jääkamakaid. Katusepleki otseseid vigastusi ei näinud. Pildil soditud kohad on tema soditud. See on umbes see koht, mis oli alla varisenud. Vasakult ja paremalt toksis ise alla. Allakukkunud osa võib ka suurem olla. Ei läinud alla mõõtma palju alla saadab. Tervemas osas olid praod. Alt tänavalt seda ei fikseerinud, käis korviga üleval. Alt poleks näinud. Kui on varing, siis on tema asi üles minna ja alla lüüa. Läks üles selleks, et veenduda, et seal pole lahtisi tükke. Pragusid nägi alles siis kui üles läks. OÜ E. esindaja L. S seletas, et alusmaterjaliks oli põhiliselt karniisi objekt konstruktsioon, mida uuris ja kus oli toimunud varing. Kui ekspertiisi kirjeldavas osas on märgitud fotosid, siis võisid ka fotod olla. Ekspertiisi koostas põhiliselt üksi. Käis pööningul, tegi selgeks konstruktiivse lahenduse, lisaks fotod. Tahtis saada ka tõstukit, kuid ei saanud. Sinna ligi sai katuse alt minna. Eksperdil ei olnud ülesandeks kindlaks teha mitu kivi alla kukkus, vaid kindlaks teha konstruktiivne lahendus ja millest tekkis varing. Nägi alt ja ülevalt pööningult. Kui pikalt, kas 1 või 2 meetrit, see pole määrav. Kas keegi veel alla tõmbas, pole tähtsust. Pööningult vaatas ütleme 37 cm kauguselt. Võinuks väljast vaadata, kuid tõstukit ei saanud ja andmed olid piisavad. Pead sealt läbi ei pannud, selleks puudus vajadus. Ekspertiisis andis töenäolise arvamuse ja selle juurde jääb ka nüüd. Oletus on, et üle katuse jäätõkke on jää ulatunud räästani ja teatud ulatuses võib olla jääpurika koht. Tõenäoline on see, et katusekatte ulatus üle karniisi ei ole pikk, kapillaarniiskus või kaldvihm on tekitanud niisuguse pildi. 17.04.2006 pragusid alt näha ei olnud, määrdumust samuti mitte. Katus oli sademetihe, korras. Katus oli kohtkindel. Sinna oleks saanud tekkida praod kui katus ei oleks olnud sademekindel. Karniisil pragude tekkimiseks võis olla kaks põhjust. Kui katust vahetati, siis võis saada põrutada see karniisi osa. Teine põhjus võib olla kliima. Tihti on suured puhangulised tuuled katusel ja karniisi liigutamised. Karniis saab vigastada, katusekate rebitakse ära. Kivi ei ole elastne. Selles konstruktsioonis paari millimeetrine pragu ei ole lineaarne, kivi ei kuku alla. See on dünaamiline, ilmastik, sarikate vahel olev jää, selle kogunemine konstruktsiooni taha võis tekitada täiendava muljumise. Varingut ennetada ei saanud. Kui on peened praod, isegi paari millimeetrised, siis neid alt näha ei ole. Ei saanud seda varingut ennetada. Kivi ja segukonstruktsioonid on kohttugevad ajaliselt, nendega ei juhtu midagi. Kui tekivad rohekad plekid, siis see viitab läbiniiskumisele. Märgumine ei ole määrav. Sadevesi jookseb karniisi, enne võis see olla. 5 mm või 1 cmsed praod on läbivad praod, võib tekkida varing. R.Klimenkov ei saanud tavainimesena teha järeldusi, et hakkab kukkuma. Tulnuks pahteldada, värvida eeldusel, et see on kohtkindel. Kui tekkis varing, siis lahtine krohv tuleb ära võtta, taastada. Samas peened krohvipraod praod on pahteldatavad. Eksperdiarvamuses on märgitud, et 2004 võidi karniisi katusetöödega raputada. Täpselt seda öelda ei saa. Ei saa ka kindlaks teha palju alla varises ja palju alla tõmmati. Tõenäoliselt ei olnud alt midagi näha. Käis pööningul, sideaine oli tugev, katsus mitmetest kohtadest. OÜ E. peaeksperdi L.S koostatud arvamusest nähtuvalt on ekspert jõudnud järeldusele, et OÜ F. ei saanud ette näha, et kivist katusekarniisist võivad hakata kivid alla kukkuma – sest tänavalt vaadates oli karniis nähtavate pragudeta. On arvamus, et alates sügisest puhangulised tuuled ja talvel katusele kogunenud lumi mõjusid katusekattele – aga ka selle all vahetult olevale kivist, krohvitud karniisi osale. Visuaalselt oleks ehk võimalik olnud tuvastada, et karniis võib variseda – kui vaadeldud oleks karniisi vahetult enne varingut – karniisi lähedalt, mitte tänavalt. Praod võivad enam juba mitte kohtkindlalt fikseeritud kividest karniisis tekkida mõne päevaga, sest kivide-mördi seosed ei ole elastsed, kus ekspertiis eeldab põhjusena hoone karbi võimalikku võnkumist välismõjust, ka puhangulist tormituult aga ka talvist katusel olevat jää-lumesurve kandumist karniisile (sarikate vahel). Arvestades karniisi tehnilist lahendit – kus mördiga püsti asetatud karniisikivid kaotavad stabiilsuse – võib kuluda aastaid, aastakümneid. … praod tekivad aga kiiresti karniisis dünaamiliste jõudude mõjul – või siis ka vee/jää mõjul pikema-ajaliselt (võimalik et ka ühe talvega). Ekspertiisi arvates OÜ F. on seni teinud vajalikud tööd hoone hooldamisel ja korrashoidmisel. OÜ F. kavandas 4 lähemal ajal hoone tänavafassaadi üle viimistleda, jätkates 2002 aastal alustatud töid (kui tehti osalised krohviparandused). Samuti nähtub väärteotoimikust ja eksperdi arvamuse uurimuslikust osast, et vaidlusalune hoone on kasutusel kauplusena, ekspertiisi arvates ehitatud 1880ndatel aastatel, rekonstrueeritud 1930ndatel ning remonditud 1950ndatel aastatel. Väärteotoimikus leidub ka OÜ F. taotletud luba mälestiste ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste konserveerimiseks, restaureerimiseks, remondiks ja muudeks ehitustöödeks. Dokumendi kohaselt oli tööks, mille jaoks luba taotleti hoone katusekatte vahetamine ning tööde teostajana märgiti AS I. Samast loast nähtub, et sellel puudub registreerimisnumber. (t/l 47) Väärteotoimikus leidub 08.07.2002 koostatud teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt nr 2, millest nähtuvalt on teostatud fassaaditöid ja teostatud tööd andis üle O. P. OÜ esindaja ja teostatud tööd võttis vastu F. OÜ nimel J.M. (t/l 38) Väärteotoimikus leidub arve nr 45, mille on esitanud O. P. OÜ, milline äriühing on arve esitanud fassaaditööde eest objektil (t/l 39) Väärteotoimikus on 12.06.2002 sõlmitud ehituse töövõtuleping, millise on sõlminud O. P. OÜ esindaja ja OÜ F. tegevdirektor J.M. Lepingu kohaselt on lepingu objektiks siseremonditööd, millised töövõtja kohustub lõpetama 5 nädala jooksul. Töövõtja annab tema poolt teostatud töödele 2 aastase garantii. (t/l 40-42) Väärteotoimikus on O. P. OÜ hinnapakkumine remonttöödele, millisest nähtuvalt on tööde teostamise kohaks müügisaal I korrusel ja proovikabiinide ruum, müügisaal II korrusel ja kõrvalruumid, trepikoja maalritööd I-III korrus, saal III korrusel, kõrvalruumid. Kokkuleppeline lepingu hind on kooskõlastatud OÜ S. tegevdirektori J. M-ga. (t/l 43-44) Väärteotoimikus on töövõtuleping 31.01.2004, millest nähtuvalt on OÜ F. esindaja J. M ja AS I. sõlminud lepingu selles, et töövõtja kohustub teostama hoone katusekatte vahetamise. (t/l 45-46) Väärteotoimikus on AS I. kuupäevata hinnapakkumine hoone katuse vahetamiseks. (t/l 48) Väärteotoimikus on 09.03.2004 koostatud tööde üleandmis-vastuvõtu akt, millest nähtuvalt on tellijana märgitud OÜ F. juhatuse esimees J. M, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti peaspetsilaist O. L ja töövõtja D. U allkirjastanud, et tööd (Viru 10 hoone katusekatte vahetamine) on teostatud täies mahus ilma vaegtöödeta. (t/l 49) Väärteotoimikus on T. OÜ 28.11.2002 väljastatud arved, millised on esitatud OÜle F. küttekaabli paigaldamisega seoses. (t/l 50-51) Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et Ehitusseaduse sätete kohaselt peab valdaja tagama kinnisvara säilimise. Kuidas seda teostatakse on mitu võimalust. Üldjuhul sõlmitakse kinnisvara hooldusleping, mille alusel võetakse teatud tööd enda kanda. Seda ei ole R.Klimenkov teinud, kuigi see olnuks võimalik. Kinnisvaralepingud sõlmitakse eesmärgiga tagada kinnisvara säilimine, hooldamine. See jäeti tegemata, milles seisnebki tegevusetus. Hoone omanik on vastutav tagajärgede eest. Kohus, kuulanud ära kaebaja kaitsja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, tunnistaja J. T ütlused ning eksperdi L. S selgitused eksperdiarvamuse juurde, tutvunud väärteotoimikus leiduvate kirjalike materjalidega, sealjuures OÜ E. peaeksperdi L.S arvamusega, selle juurde koostatud eskiisiga, toimikus leiduva fotomaterjalidega, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti 5 poolt Muinsuskaitseseaduse § 23 , 24, 35 alusel välja antud loaga, aktide, lepingute ja hinnapakkumistega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kaebuse väidete kohaselt kui R.Klimenkov kinnisasja 2002 aastal soetas, siis lasi ta hoone üle vaadata ja tellis muuhulgas ka fassaadi remondi. Sama kaebuse väidete kohaselt teostati ka 2004 aastal katusekatte vahetus. Eksperdiarvamusest nähtuvalt on hoone ehitatud 1880ndatel, seda on renoveeritud 1930ndatel ja remonditud 1950ndatel. Seega arvestades hoone vanust võiks eeldada, et hoone valdaja suhtub hoone heakorda ja säilimisse suure tähelepanuga. Seda eriti olukorras, kus hoone asub riigi pealinna olulisel äritänaval, millel põhilisteks liiklejateks on kauplusi külastavad jalakäijad. Seega peaks hoone valdaja jaoks hoone korrashoid ja ohutus jalakäijatele kui oma klientidele olema oluline. Kaebuse arutamisel ei õnnestunud kaebajat ennast küsitleda, kuivõrd kaebuses oli märgitud, et vastavalt VTMS § 115 lg 3 kaebaja teatab, et ta soovib kohtuistungist osa võtta kaitsja vahendusel. Seetõttu ei olnud kohtuistungil ka võimalik kontrollida kaebaja väiteid, millised ta oli esitanud kohtuvälisel menetlusel. Seetõttu peab kohus piirduma vaid väärteoasjas olevate kirjalike tõenditega, millised ei ole saadud isikute ütlustest ja ütlustega saab arvestada vaid sedavõrd, kuivõrd need on kohtuistungil vahetult kontrollitud. Seetõttu ei saa ka kohus arvestada kaitsja poolt viidatud ja kohtuvälisel menetlusel üle kuulatud tunnistaja H. H ütlustega, millistest kaitsja pidas vajalikuks rõhutada vaid menetlusalusele isikule kasulikku osa. Küll saab kohus arvestada tunnistaja J. T ütlustega, samuti dokumentaalsete tõenditega ja eksperdi arvamusega, millist on käsitletud ka eksperdi küsitlemisega kohtuistungil. Tunnistaja J. T ütlustest nähtuvalt nägi ta tõstukiga üles minnes juba allakukkunud karniisi tükke ning teisi lahtisi tükke koputades kukkusid ka need alla. Seejuures olid lahtiste karniisitükkide juures praod. Pärast lahtise osa alla löömist jäid karniisi alla veel suured praod, mida ta nägi alles üles minnes. Kohtuistungil selgitusi andnud OÜ E. on andnud vastused viiele temale esitatud küsimusele ning kohtuistungil kinnitas ekspert oma arvamust. Kohus, tutvunud esitatud küsimustega ja neile antud arvamusega, asub kohus seisukohale, et eksperdiarvamusse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuivõrd osa arvamuses esitatud järeldustest on omavahel vastuolus ning ekspert on andnud arvamuse asjaolu kohta, mis ei kuulu ehituseksperdi kompetentsi. Nimelt on ekspert väitnud seda, et OÜ F. ei saanud ette näha, et kivist katusekarniisist võivad hakata kivid alla kukkuma (arvamuse p 1). Seega on ekspert asunud lahendama menetlusaluse isiku süüteokoosseisu tunnuseid ning tuvastanud menetlusaluse isiku suhtumist saabuvasse tagajärge ning põhjuslikku seost süüdlase käitumise ja saabunud tagajärje vahel. Kohus on seisukohal, et taolise arvamuse andmisel on ekspert väljunud oma eriala piirest ning võtnud endale kohtu rolli. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks eksperdiarvamuse seda osa tõendina arvestada. Ekspert on esitanud arvamuse ka selles osas, et ekspertiisi arvates on OÜ F. seni teinud kõik vajalikud tööd hoone hooldamisel ja korrashoimisel. OÜ F. kavandas lähemal ajal hoone tänavafassaadi üle viimistleda, jätkates 2002 alustatud töid. (arvamuse p 5) Kohtule jääb selline väide arusaamatuks, kuivõrd vaidlusaluse maja karniisi osa alla kukkumine tänavale näitab objektiivselt just seda, et see vajalik on jäänud tegemata. Vastasel juhul ei oleks R. L-l diagnoositud parema oimu- ja kiiruluu ega koljupõhimiku murdu keskmises koljuagus ega peapõrutust. Ekspertarvamuse kirjeldavas osas on märgitud, et teada on, et 2004 katuse väljavahetusel ei olnud katusekarniisil kahjustusi – sest siis oleks seda katusekatte väljavahetusel märgatud ja lahti tulnud karniisikivid mördiga pööningu poolt tihendatud. Taolisest väitest võib järeldada, et ekspert on lähtunud loogikast, kuid ekspertiisi kirjeldavast osast ei nähtu, millise infoallika alusel selliseid järeldusi on tehtud. Ei nähtu ka seda, et ekspert oleks 2004 aastal, mil väidetavalt toimus katusekatte vahetus, isiklikult kohal viibinud ja temale teada olevas asjaolus veendunud. Milleks on aga arvamuses antud väide selle kohta, 6 et lähiajal oli kavas jätkata 2002 alustatud fassaaditöid, jääb kohtule arusaamatuks, kuivõrd eksperdi arvamus peab sisaldama arvamust, mitte seda, kas kellelgi on kunagi plaanis teha fassaaditöid. Väitest „…jätkates 2002 alustatud töid (kui tehti osalised krohviparandused)“ võib hoopiski järeldada, et alustatud tööd jäid pooleli. Ekspert on arvamuse punktis 3 asunud seisukohale, et visuaalselt ehk oleks võimalik olnud tuvastada, et karniis võib variseda kui vaadeldud oleks karniisi vahetult enne varingut. Sellest võiks järeldada, et praod karniisis tekkisid vahetult enne varingut ja pragunemine ning sellele järgnenud varing toimus väga kiiresti. Taolist asjaolu ei pea kohus võimalikuks ja seda ei ole ekspert ka kuidagi põhjendanud. Ekspert on arvamuse punktis 3 asunud seisukohale, et praod võivad enam juba mitte kohtkindlalt fikseeritud kividest karniisis tekkida mõne päevaga, sest kivide-mördi seosed ei ole elastsed, kus ekspertiis eeldab põhjusena hoone karbi võimalikku võnkumist välismõjust, ka puhangulist tormituult aga ka talvist katusel oleva jää-lumesurve kandumist karniisile. Taolisest arvamusest saab järeldada, et karniisis ei olnud kivid enam kohtkindlalt fikseeritud ja praod võivad eksperdi arvates tekkida mõne päevaga. Selline arvamuse seisukoht on aga vastuolus eksperdi arvamuse kirjeldavas osas p 2.5 esitatud väitega selle kohta, et teada on, et 2004 katuse väljavahetusel ei olnud katusekarniisil kahjustusi – sest siis oleks seda katusekatte väljavahetusel märgatud ja lahti tulnud karniisikivid mördiga pööningu poolt tihendatud. Seega on ekspertiisi kirjeldav ja arvamuslik osa omavahel vastuolus. Hoone karbi võimalikku võnkumist ei ole ekspert millegagi seostanud ega ole põhjendanud, miks hoone karbi võnkumise põhjusel tekivad praod vaid katusekarniisi ühes osas, hoone välisseinas aga ei teki. Puhangulise tormituule ja katusel oleva jää-lumesurve karniisile kandmuse versioon jääb kohtule samuti arusaamatuks, kuivõrd eksperdi enda väitel on karniis arvatavasti tehtud 1950-
6. Eksperdi arvamusest võiks järeldada, et alates hiljemalt 1955st aastast ei ole Tallinnas Viru tänaval puhangulisi tuuli ega lumesurvet olnud ning see tekkis alles pärast katusekatte vahetust. Seda aga kohus ka tavainimese elukogemuse alusel võimalikuks ei pea. Seejuures aga punktis 4 on ekspert asunud seisukohale, et mördiga püsti asetatud karniisikivide stabiilsuse kaotamiseks võib kuluda aastaid, aastakümneid, praod aga tekivad kiiresti dünaamiliste jõudude mõjul, või siis ka vee/jää mõjul pikemaajaliselt (võimalik, et ühe talvega) Selle arvamuse punkti esimene osa on otseses vastuolus arvamuse punktis märgitud täiendusega ning arvamuse p 3 esitatud väitega. Samuti läheb väide mördiga püsti asetatud karniisikividest vastuollu ekspertiisiakti juurde koostatud eskiisist, millel on ekspert kujutanud karniisi silikaattelliseid lapiti. Seejuures on eskiisil paekivist müüritise keskkohta seestpoolt krohvimata ja väljastpoolt krohvitud seina keskele kirjutatud küsimärgid, mis näitavad seda, et ekspert ei tea müüritise ehitust. Eksperdi enese selgituste kohaselt piirdus ta müüritise uurimisega pööningult, kust ta varingu kohta näha ei saanud. Kuigi ta soovis vaadelda karniisi väljatpoolt, see tal ei õnnestunud, kuivõrd väidetavalt ei saanud ta tõstukit ja ta piirdus käega katsumisega pööningult. Taolistel asjaoludel jääb kohtule arusaamatuks kuidas sai ekspert eskiisil kujutada karniisi ehitust väljaspoolt. Väärteotoimikus leiduvad menetlusaluse isiku kaitsja poolt kohtuvälisele menetlejale esitatud dokumendid, mis peaksid tõendama seda, et OÜ F. on tegelenud fassaadi renoveerimise ja sisetöödega, samuti katusekatte väljavahetamisega. Kohus, tutvunud esitatud dokumentidega, tuvastas, et 31.01.2004 sõmitud töövõtulepingust, hinnapakkumisest ja tööde üleandmisvastuvõtu aktist võib teha järeldusi selle kohta, et katusekate on vahetatud. Samas on ka O.P OÜ hinnapakkumine remonttööde kohta, millest saab üheselt järeldada, et tellitud tööks on kolme korruse sisetööd. Ka töövõtuleping, milline on sõlmitud 12.06.2002, viitab sellele, et lepingu objektiks on hoone sisetööd. Samas aga puudub sisetööde teostamise kohta arve nagu ka teostatud tööde üleandmise-vastuvõtu akt. Selle asemel on aga arve nr 45, milline on esitatud fassaaditööde tegemise eest objektil ning 08.07.2002 koostatud teostatud tööde 7 üleandmis-vastuvõtu akt, millest nähtuvalt on teostatud fassaaditöid. Seejuures ei nähtu ei arvest ega üleandmis-vastuvõtu aktist tööde mahtu ega seda, millises fassaadi osas on töid teostatud ning kas need tööd puudutasid ka karniisi. Eelloetletud dokumentidest ei saa seega teha järeldusi karniisi remondi kohta ega selle kohta kas hoone valdaja on üldse huvi tundnud fassaadist välja ulatuva karniisi seisukorra vastu. Seega ei saa ka tõsiseltvõetavaks pidada kaebuses esitatud ja ekspertiisiaktis rõhutatud väidet selle kohta, et OÜ F. on seni teinud kõik vajalikud tööd hoone hooldamisel ja korrashoidmisel. Kohus asub seisukohale, et fassaadist väljaulatuva ja kõnnitee kohal asuva karniisi seisukorra pidev kindlakstegemine on eriti oluline, kuivõrd karniisi seisukord võib jalakäijatele osutuda ohtlikuks, eriti arvestades hoone vanust. Juba fakt, et karniisi osa kukkus kõnniteele ja kahjuks ka vigastas inimest, viitab asjaolule, et maja valdaja ei ole olnud maja iseärasusi, so vanust ja asukohta arvestades, piisavalt tähelepanelik hoone seisukorra suhtes. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga selles osas, et hoone omanik ei ole täitnud kohustust tagada ehitise kasutamisel selle ehitise ohutus ümbruskonnale. Käesoleval juhul oli OÜ F-l, seega äriühingu juhatusel kohustus see ohutus tagada. Kuivõrd väärteomaterjalidest nähtuvalt on tegemist muinsuskaitsealal paikneva ehitisega, mille restaureerimise, remondi ja muude ehitustööde tegemiseks on vajalik vastav luba, siis seda enam pidanuks ehitise omanik jälgima hoone seisukorda. Kuivõrd aga R.Klimenkov ei ole ehitiste alal asjatundja nagu on seda kaebuses rõhutatud, siis pidanuks ta sellise asjatundja teeneid kasutama. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on aga ehitise remonttöid puudutavates küsimustes tegutsenud mitte R.Klimenkov, vaid J. M, kes on kord nimetanud ennast tegevdirektorina, juhatuse liikmena ja juhatuse esimehena. R.Klimenkovilt on küll kohtueelses menetluses saadud ütlused, kuid isikuandmetest nähtuvalt on ta andnud oma kontaktiks taas J. M kontaktandmed. Äriregistri andmetel esindab osaühingut Roman Klimenkov ainuisikuliselt. Seejuures on juhatuse liikme ja osaniku R.Klimenkovi elukohana äriregistris märgitud Venemaa. Ka kohtuistungile R.Klimenkov ei ilmunud, sest ta viibis väljaspool Eesti Vabariiki. Samuti ei viibinud ta Eesti Vabariigis ajal, mil toimus vaidlusalune sündmus, so karniisi osa varing. Seega saab järeldada, et R.Klimenkov ei viibi kogu aeg Eesti Vabariigis ning seega ei saa ta tegeleda ega tegele ka hoone seisukorra kindlakstegemise ja hoone hooldamisega. Seega ei täida ta muude olulisemate asjatoimetuste tõttu ka hoone asukohta arvestades kõrgendatud hoolsuskohustust. Kohtuvälise menetleja küsimusele miks ei ole R.Klimenkov kui äriühingu juhatuse liige ja hoone omaniku esindaja palganud kinnisvara hooldusfirmat, vastas kaitsja, et ei näe põhjust palgata kinnisvara hooldavat firmat selleks, et firma esindajad käivad korra kvartalis, vaatavad tänavalt maja ja kirjutavad arve, nõudes viis krooni ruutmeetri kohta. Kohus teeb sellisest põhjendusest järelduse, et kaebaja ei ole kedagi palganud hoone seisukorra kindlakstegemiseks ega selle hooldamiseks ning taoline käitumine näitab huvi puudumist lasuvate kohustuste täitmise suhtes. Remonttööd on toimunud vastavalt vajadusele, nagu seda on siseruumide remont 2002 aastal, mis tagas kaubanduspinna kasutuselevõtu remonditud tingimustes ning 2004 aastal katusekatte vahetus, mis tagas selle, et vesi ei imbu remonditud siseruumidesse. Fassaadi remondi kohta võib teha järeldusi, et tegeletud on krohvimistöödega, seega pelgalt hoone välisviimistluse ja välisilme korrastamisega. Sellest tulenevalt ei ole ei juriidiline isik OÜ F. ega teda esindav ja äriühingu huvides tegutsev Roman Klimenkov suhtunud OÜ F. omandis oleva hoone hooldamisse ja korrashoidu piisava tähelepanelikkusega ning on suhtunud sellesse kohusetundetult. Piisava tähelepanelikkuse ka kohusetundliku suhtumise korral omandis oleva hoone seisukorda oleks kohtu arvates suudetud karniisi õigeaegse parandamisega selle lagunemine ja sellest tulenenud varing ära hoida ning 31.03.2006 saabunud tagajärg jäänuks olemata. Isegi juhul, kui oleks piisavat tähelepanelikkust üles näidates tuntud huvi katuse ja karniisi seisukorra vastu, oleks suudetud märgata pragusid ja hoida jalakäijaid ohtlikust kohast eemal. Väärteoasjast nähtuvalt on OÜ F. hoones töötavad töötajad ise tegelenud jääpurikate allalöömisega katuse servast, tehes seda ülakorruse aknast, mis peaks igale tavamõistusega ja keskmise elukogemusega inimesele ütlema seda, et jääpurikate tekkimine sellisesse kohta viitab sellele, et sinna koguneb vesi, mis jäätub ja mis pidevalt lõhub konstruktsiooni. See aga omakorda kahjustab hoonet ennast. Seega arvestades hoone vanust, selle asukohta ning jalakäijatele võimalikku ohtu tulnuks 8 hoone omanikul arvestada konkreetseid ja spetsiifilisi hoolsusnõudeid, kuivõrd tegemist ei olnud paneelmajaga, mille konstruktsioonid on oluliselt teistsugused. Seega on muinsuskaitsealal paikneva hoone suhtes omanikul kõrgendatud nõuded ja omanik pidanuks ja peab ka käesoleval ajal hoone seisukorda regulaarselt kontrollima oma eriala spetsialistide abiga, vältimaks hoone seisukorra halvenemist ja kõrvalistele isikutele ohtlikuks muutumist. Kohus leiab, et piisava tähelepanelikkusega hoone seisukorda suhtudes oleks hoone omanik ette näinud nii karniisi lagunemist kui ka varingut, kuivõrd hoone omanik pidi varasemate remonttööde käigus veenduma hoone seisukorras ning juhul, kui kõik oli korras, puudunuks vajadus hoone katusekatte vahetamiseks ja välisviimistluse tegemiseks. Seega tehti välisilme jaoks oluliseks peetud tööd, kuid jäeti kontrollimata tegelik olukord, mida oleks aga piisava kohusetundliku suhtumise korral teha saanud ja mida oleks tegema pidanud. Käesoleval juhul tekitati tervisekahjustused R. L-le, kes oli juhuslik mööduja. Seega ei sõltunud tagajärje saabumine mitte mingil juhul kannatanu enese käitumisest ning kannatanuks võinuks osutuda ükskõik kes. Seega vaid hoone omaniku tähelepanelik ja kohusetundlik suhtumine hoone seisukorda ja selle pidev kontrollimine ning hooldamine eriala spetsialistide abil oleksid olnud asjaoluks, mis oleks välistanud tagajärje saabumise. Omanik on aga esikohale seadnud äriühingu tegevusest saadava kasumi, hoidudes samas liigsete kulutuste tegemisest omandis oleva hoone korrashoiul. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et Roman Klimenkov, olles hoone omaniku OÜ F. juhatuse liige ja esindaja, jättis kohustatud isikuna täitmata Ehitusseaduse § 29 lg 1 p 4 sätestatud ehitise omaniku kohustuse tagada ehitise ohutuse ümbruskonnale ehitise kasutamisel ning Tallinna Linnavolikogu 19.12.2002 määrusega kehtestatud Tallinna linna heakorra eeskirja p 12.1 sätestatud ehitise omaniku kohustuse hoida korras hoone fassaad ja sinna juurde kuuluvad elemendid, st fassaadielemendid peavad olema terved ning p 12.6 sätestatud ehitise omaniku kohustuse, mille kohaselt peab ehitise omanik kõrvaldama ehitiselt varisemisohtlikud kivid ja plaadid. Seetõttu leiab kohus, et Roman Klimenkov on toime pannud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 lg 1 ettenähtud väärteo, so heakorra eeskirjade rikkumise. Ülalmärgitud motiividel leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamatu ning alus vaidlustatud otsuse tühistamiseks puudub ja vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata ning kaebus rahuldamata. Märt Toming kohtunik 9