4-06-5047\1

Väärteoasi nr 4-06-5047 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-5047 (2315,06,006767) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151, Alkoholiseaduse § 70 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Andrey Dubitskiy Kohtuvälise menetleja esindaja Lidia Räämet RESOLUTSIOON
3. Andrey Dubitskiy süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 4 (neli) päeva.
4. Andrey Dubitskiy süüdi tunnistada Alkoholiseaduse § 70 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 2 (kaks) päeva.
5. KarS § 63 p 1 alusel määrata karistuseks arerst 4 (neli) päeva.
6. Andrey Dubitskiy määratud aresti kandmise aja algust lugeda alates Andrey Dubitskiy poolt karistuse kandmisele asumisest ning määratud arest tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas asukohaga Rahumäe tee 6 Tallinnas ning määratud arest peab olema ära kantud hiljemalt 01.05.
7. Karistuse tähtaegsele täitmisele asumata jätmisel kohaldada menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja karistuse kandmise algust arvestada karistuse täitmisele toimetamisest.
8. Andrey Dubitskiy välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 570 (viissada seitsekümmend) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
9. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 16.01.
10. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 11.10.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 846277 selles, et samal päeval kella 14.25 ajal peeti Mahtra 48 maja juures kinni Andrey Dubitskiy, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 4078/130 nähtuvalt tuvastati 11.10.2006 kell 17.05 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul joove fentanüülist ja metadoonist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et jõi õlut, läbib metadooni ravi ja nädal varem tarvitas tundmatut ainet mida esitleti kui narkootilist ainet. Tunnistaja J. L ülekuulamisprotokollist nähtuvalt märkas tunnistaja 11.10.2006 kella 14.25 ajal Mahtra 48 maja juures kahte isikut, kes olid ilmsete narkojoobe tunnustega. Nad tuigerdasid, olid orienteerumisvõimetud ja koordinatsiooni häiretega. Üks neist jõi õlut ja selleks õllejoojaks osutus A.Dubitskiy. Kohtuistungil seletas menetlusalune isik, et vabanes karistuse kandmiselt 2005 aasta sügisel ega teadnud, et tal trahvid tuleb tasuda. Kandis 15 päeva aresti ära ja arvas, et sellega on kõik. Asi oli selles, et oli metadooni ravil sel ajal. Olid vaid jääknähud. Õlu oli aga hoopis kilekotis. Sel päeval fentanüüli ei tarvitanud, vaid tarvitas päev või kaks varem. Õlle joomise jutt on kaheldav, tegelikkuses on politseinikud midagi segamini ajanud, sest see teine oli hoopis joobes. Töötab ehitusel, seal on palk suurem kui kaupluses oli. Karistusena eeldaks siiski rahalist karistust, sest käib tööl. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid on tasumata, kuid see ei ole mõju avaldanud, mistõttu tuleks kohaldada lühemaajalist aresti, mis oleks ära kantud hiljemalt 01.05.
11. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi väärteoprotokolli koostamisel ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt avastati menetlusalune isik Mahtra 48 maja juures õlut joomas, so tarvitamas alkoholi avalikus kohas. Menetlusalune isik on väärteoprotokolli koostamisel samuti seda kinnitanud. Seega on kohtu arvates tõendamist leidnud, et menetlusalune isik pani toime AS § 70 ettenähtud väärteo kuivõrd tarbis alkohoolset jooki tänaval, so avalikus kohas, kus ei teostatud alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks, solvates taolise käitumisega inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega kokku üle 3600 krooni ulatuses, samuti arestiga. Rahatrahvidest on tasutud vaid 660 krooni. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub piisav sissetulek, millest trahvi tasuda ja soov trahve tasuda. Kuivõrd menetlusalust isikut on varem ühe korra karistatud arestiga ja ka selline karistus ei ole oodatud mõju avaldanud, asub kohus seiuskohale, et ka seekord tuleb määrata arest. Kuivõrd aga menetlusalust isikut ei ole pikema aja jooksul väärtegude toimepanemiselt kinni peetud, siis võib kohaldada lühemaajalist aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Kuivõrd menetlusalune isik on toime pannud ühe teaga kaks tegu ning NPAS § 151 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistuse maksimum rahatrahvi osas suurem kui AS § 70 ettenähtud teo toimepanemise eest, siis tuleb karistus määrata raskema süüteo eest, so NPAS § 151 sätete alusel. Märt Toming kohtunik