järgi 2 kuud vangistust.
järgi 4 kuud vangisust.
lg 1 järgi 5 kuud vangistust.
lg 1 järgi 2 aastat 1 kuu vangistust.
p 1, 3 järgi 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati karistust 27.09.2004 Tartu Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes lõplikuks karistusajaks 2 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus on 23.05.2005.a ja lõpp 23.11.2007.a. 2 Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 23.01.2007.a. Üllar Tiirik on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal töötanud ei ole tervise probleemide tõttu. Koolis ei käinud, kuna on keskharidus. Mõtlemise ja käitumisega seonduvatest asjaoludest on uue kuriteo sooritamise risk väike. Agressiivsuse testi tulemused on keskmiste näitajaega, kõrgenenud solvumuse ja süütunne näit. kinnipeetav suhtub ühiskonda kui ka ametnikesse heatahtlikult ja sõbralikult. Teadvustab endale nii oma kuritegu. Distsiplinaarkaristusi vangistuse jooksul ei ole olnud. Ohtlikkuse põhjalikku analüüsi ei ole vaja koostada, kuna tegemist oli lõhkeseadeldise lõhkamisega põllul. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Üllar Tiirik ei sobi kriminaalhooldusele, kuna tal puudub kindel elukoht ja ta ei vasta käitumiskontrolli nõuetele. Üllar Tiirk taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Isik on kolmel korral kriminaalkorras karistatud, teist korda viibib vanglas. Hetkel kannab vangistust selle eest, et lõhkas elukaaslase põllu peal kaks detonaatorit. Istungil väitis, et tegu oli lihtsalt ähvardamisega, teost rohkem ei räägi. Seega pole isik ise ka täpsemalt mõistnud, miks ta vanglas viibib ja miks teo toime pani. Üllar Tiirik ei oma vabaduses ei garanteeritud elukohta ega ka töökohta. Lähisuhtevõrgustik puudub. Lähtuvalt eeltoodust ning tuginedes kriminaalhooldaja arvamusele, et isikut ei tohiks ennetähtaegselt vabastada, ei toeta prokurör taotlust. Kohus, ära kuulanud Üllar Tiirik’u ja prokuröri arvamuse, leiab, et Üllar Tiirik tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Üllar Tiirik’u ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Üllar Tiirik’u isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Üllar Tiirik kannab karistust detonaatorite lõhkamise eest. Isik on kolmel korral kriminaalkorras karistatud, teist korda viibib vanglas. Hetkel kannab vangistust selle eest, et lõhkas elukaaslase põllu peal kaks detonaatorit. Istungil väitis, et tegu oli lihtsalt ähvardamisega, teost rohkem ei räägi. Seega pole isik ise ka täpsemalt mõistnud, miks ta vanglas viibib ja miks teo toime pani.Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kuigi distsiplinaarkaristusi Üllar Tiirik ei oma, on aeg, mil Üllar Tiirik on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Üllar Tiirik peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Üllar Tiirik ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Üllar Tiirik’u suhtes koostatud iseloomustuses ning Üllar Tiirik’u ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. 3 Suureks takistuseks Üllar Tiirk’u tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka elu- ja töökoha puudumist - tagamata on olulised eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Üllar Tiirik’ul kandmata üle 6 kuu vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 23.11.2007.a) ning Üllar Tiirik’u ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Üllar Tiirik’u vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.