1-07-4883\2

1-07-4883 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25.aprill 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-4883 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Katrin Kabel Tõlk Nadezda Paukson Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Vladimir Gurjev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Vladimir Gurjev (sündinud 19.12.1957.a; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Vladimir Gurjev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 20.04.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Vladimir Gurjev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Vladimir Gurjev tunnistati süüdi 19.08.2002.a. Harju MK otsusega KrK § 100 järgi 8 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus on 25.12.2001.a ja lõpp 25.12.2009.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 2/3 25.04.2007.a. 2 Vladimir Gurjev`i karistusaja lõpuni jäänud aeg on rohkem kui 2 aastat. Kinnipidamiskohast saabunud materjalidest nähtub, et kinnipeetav Vladimir Gurjev on vanglas omandanud erikutsekoolis tisleri, lukksepa ja keevitaja erialad. Käesoleval ajal õpib Ta õmbleja eriala, mida peab ka enda jaoks kasulikuks ja vajaminevaks. Vanglas ei tööta vabade töökohtade puudumise tõttu. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on V. Gurjev`i suhtes kohaldatud 1 distsiplinaarrikkumine. Vangistuse jooksul ei ole täheldatud alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Kinnipeetav väidab, et kuriteo sooritamise ajal Ta alkoholijoobes ei olnud, kuid probleeme on alkoholiga olnud. Peale vabanemist puudub kindel elukoht, kuna oma vangistuseelsesse korterisse Ta elama minna ei soovi, kuna sealsete inimestega on suhted katkenud ning kinnipeetava poeg ei ole samuti nõus V. Gurjev`i toetama. Puudub ka garanteeritud töökoht. Kinnipeetavat ei ole eelnevalt kriminaalkorras karistatud. Hetkel kannab karistust tahtliku tapmise eest. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Vladimir Gurjev ei sobi kriminaalhooldusele. Märgib, et Tal puudub garanteeritud elu- ja töökoht, kohtukulud on maksmata, puudub ka lähedaste toetus ning varasemalt oli kinnipeetav alkoholisõltlane. Vladimir Gurjev taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Sooritatud tegu kinnipeetav kahetseb, kuna ei tahtnud kakelda, analüüsib adekvaatselt juhtunud. Tunnistab ennast süüdi selles, et tappis, kuid mitte selles, et tegi seda tahtlikult. Prokurör ei toeta taotlust. Isik on toime pannud raske isikuvastase kuriteo- tapmise. Vanglas on omandanud eriala ning uue kuriteo toimepanemise risk on minimaalne. Samas tuleb märkida, et vabaduses puudub kinnipeetaval elukoht ning töökoht. Alkoholijoobes olles võib kinnipeetava käitumine olla ettearvamatu ning ta ei ole võimeline aru saama oma käitumise tagajärgedest. Kinnipeetav on nimetanud, et asub elama oma poja juurde, kuid kriminaalhooldaja ettekande kohaselt ei ole poeg nõus isa enda juurde elama võtma, samuti ei soovi poeg oma isa toetada. Sellest tulenevalt puudub kinnipeetaval elukoht vabaduses. Samuti ei garanteeri poeg talle vabaduses töökohta. Kriminaalhooldaja on avaldanud, et ei nõustu kinnipeetava ennetähtaegse vabastamisega, tuues välja, et vabaduses ei ole isikul elu- ega töökohta. Seoses alkoholi tarbimisega on kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise risk kõrge. Kohus, ära kuulanud Vladimir Gurjev`i ja prokuröri arvamuse, leiab, et V. Gurjev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on V. Gurjev`i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V. Gurjev`i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Villi Pärnala kannab karistust väga raske isikuvastase kuriteo – tahtliku tapmise - eest, mille eest talle mõisteti 8-aastane vabadusekaotus. Eelnevalt ei ole teda kriminaalkorras ega vangistusega karistatud. Kuid ei saa jätta ka tähelepanuta, et V. Gurjev`i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 1 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle määratud karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi V. Gurjev ei oma, kannab Ta karistust tapmise eest, seega on aeg, mil V. 3 Gurjev on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. V. Gurjev peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka V. Gurjev`i suhtes koostatud iseloomustuses ning V. Gurjev`i ennetähaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Vladimir Gurjev`i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka eluja töökoha puudumist - tagamata on olulised eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et 8-aastasest vangistusest on V. Gurjev`il kandmata üle 2 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 25.12.2009.a) ning V. Gurjev`i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks V. Gurjev`i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik