← Eesti

1-07-4884\2

1-07-4884 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25.aprill 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-4884 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Katrin Kabel Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Vadim Ivanov’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Vadim Ivanov (ik 38104212251; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Vadim Ivanov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 20.04.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Vadim Ivanov’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Vadim Ivanov tunnistati süüdi Harju Maakohtu 04.11.2003.aasta otsusega KarS § 330 järgi 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 suurendati mõistetud karistust 26.02.2003 Ida-Viru Maakohtu karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks 4 aastat 10 kuud 8 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 04.11.2003.a ja lõpp 12.09.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 30.01.2007.a. 2 Vadim Ivanov on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal on lõpetanud 10.klassi 2007.aastal. Paigutatud kinnisesse osakonda, kuna tarvitas vanglas viibimise ajal alkoholi. Kinnises osakonnas on piirangud õppimisele, töötamisele ja osalemisele sotsiaalprogrammides. Seoses sellega jäi lõpetamata 11.klass. Töötanud vanglas ei ole. Vabal ajal loeb raamatuid ja välismaailmaga on kursis televisioonisaadete kaudu. Kriminaalkorras karistatud 5 korda kinnipeetaval on karistuse kandmise aja jooksul olnud palju distsiplinaarrikkumisi, kuid seoses kinnisesse osakonda paigutamisega on muutunud käitumine rahulikumaks ja viimasel ajal on distsiplinaarkaristuste arv tunduvalt vähenenud. Isiku puhul on tegemist ühiskonnale ohtliku isikuga, kuna mõnuainete tarbimise korral muutub isiku eluviis. Ohustatud on ühiskonnas eelkõige need grupid, kes võivad langeda varguste ja röövimiste ohvriks. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Vadim Ivanov ei sobi kriminaalhooldusele. Vadim Ivanov on saanud korduvalt distsiplinaarkaristusi; on tarbinud kinnipidamisasutuses alkoholi; kuritegude toimepanemise oht jääb püsima; on olnud kohtulikult karistatud viiel korral ja on olnud narkosõltlane. Vadim Ivanov taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Isik kannab reaalset vabadusekaotuslikku karistust kolmandat korda, seega ei ole eelnevad samasisulised karistused oma eesmärki saavutanud ning motiveerinud edaspidiselt elama seadusekuulekalt. Vangistuse ajal on korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Vabaduses on olemas elukoht, kuid puudub garanteeritud töökoht. Enne vangistust tarbis vabaduses narkootikume ja alkoholi. Tegemist on ühiskonnale ohtliku inimesega seoses temapoolse mõnuainete tarbimisega. Kriminaalhooldaja ei ole nõustunud isiku ennetähtaegse vabastamisega, arvestades tema korduvaid distsiplinaarkaristusi, asjaolu, et on kinnipidamiskohas tarbinud alkoholi ja sellega toime pannud uue kuriteo, varem kohtulikult karistatud, narkosõltlane. Vangla andmete kohaselt ei ole vangistuses töötanud. Materiaalse kasu saamiseks võib kasutada vägivalda. Kohus, ära kuulanud Vadim Ivanov’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Vadim Ivanov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Vadim Ivanov’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Vadim Ivanov’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Vadim Ivanov kannab karistust varavastaste kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti kohtulikult karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Vadim Ivanov’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud väga palju distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Seega on aeg, mil Vadim Ivanov on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Vadim Ivanov peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma 3 kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Vadim Ivanov ei ole aru saanud oa kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Vadim Ivanov’i suhtes koostatud iseloomustuses ning Vadim Ivanov’i ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Vadim Ivanov tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Vadim Ivanov’il kandmata üle 1 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 13.08.2008.a) ning Vadim Ivanov’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Vadim Ivanov’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.