1-07-4275\1

1-07-4275 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12.aprill 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-4275 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Valmar Koemets tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Valmar Koemets (sündinud 31.12.1971.a; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Valmar Koemets tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et V. Koemets`a vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 09.04.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Valmar Koemets tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Valmar Koemets tunnistati süüdi Harju Maakohtu 18.04.2006.a otsusega KarS § 142 lg2 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus on 07.07.2005.a ja lõpp 07.11.2008.a. 2 Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 07.03.2007.a. Valmar Koemets`a karistusaja lõpuni jäänud aeg on rohkem kui 1 aasta. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul ei ole V. Koemets`a suhtes kohaldatud mitte ühtegi distsiplinaarrikkumist. Vanglas viibimise ajal on kinnipeetav vestelnud sotsiaaltöötajaga ja psühholoogiga. Sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Omal soovil ja oma vabast ajast on tegelenud vanglas lume koristamisega. Peab ennast usklikuks: ristitud vangla kirikus. Vanglas eriala omandanud ei ole. V. Koemets`a on eelnevalt kohtulikult karistatud kolmel korral. Esitatud andmete järgi on V. Koemets`al peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXXXXXX. Peale vanglast vabanemist plaanib kinnipeetav enda sõnul uuesti tööle asuda sanitaartehnikaga tegelevasse ettevõttesse. Iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise risk kõrge. Juues alkoholi muutub kinnipeetav vägivaldseks ning võib joomakaaslase vägistada juhul, kui see on naine. Ohustatud on üksikud tütarlapsed, kes on tarvitanud alkoholi. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Valmar Koemets sobib kriminaalhooldusele. Märgib, et nii vangla iseloomustustes kui ka vanemate sõnul on Teda iseloomustavaks omaduseks teatud korrektsus ja allumine kindlatele korraldustele. Ka on kinnipeetav väljendanud oma positiivset suhtumist kriminaalhooldusesse. Valmar Koemets taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Toimepandud kuriteosse suhtub negatiivselt. On motiveeritud seaduskuulekaks elulaadiks, kuna soovib soetada oma perekonda ja leida tööd. Toimepandud kuritegu seostab nooruse ja rumalusega. Tehtud kuriteost kinnipeetav rääkida ei soovi, süüd otseselt ei tunnista, pigem kahetseb vahelejäämist. Prokurör ei toeta taotlust. Kinnipeetav on toime pannud väga raske isikuvastase kuriteo, milles on kannatanuks 13 aastane laps. Ta on ka varem korduvalt pannud toime seksuaalkuritegusid. Viimase kuriteo pani toime neli kuud pärast vanglast vabanemist. Materjalide kohaselt on uute kuritegude sooritamise risk tema puhul kõrge. Prokurör on seisukohal, et arvestades kuriteo raskus, kuriteo toimepannud isiku omadusi, aga ka seda, et ühiskond ei mõistaks, kui sellise kurteo toimepannud isik saaks vangistusest vabaks enne tähtaegselt ajal, mil karistuse lõpptähtaeg on 07.11.2008.a, ei saa toetada ka taotlust vanglast vabanemiseks. Kohus, ära kuulanud Valmar Koemets`a ja prokuröri arvamuse, leiab, et V. Koemets tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on V. Koemets`a ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V. Koemets`a isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Valmar Koemets kannab karistust seksuaalkuriteo eest, mil Ta kaasas noorema kui kaheksateistaastase isiku tema tahte vastaselt sugulise kire rahuldamisele ning kasutades selleks ka vägivalda ning selle eest mõisteti Temale 3-aastane 4-kuune vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti kohtulikult karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ta on ka varem korduvalt pannud toime seksuaalkuritegusid. Viimase kuriteo pani toime neli kuud pärast vanglast vabanemist. Materjalide kohaselt on uute kuritegude sooritamise risk tema puhul kõrge. Kuigi distsiplinaarkaristusi V. Koemets ei oma, sooritas ta seksuaalkuriteo alaealise tütarlapse vastu 3 ning seega on aeg, mil V. Koemets on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. V. Koemets peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka V. Koemets`a suhtes koostatud iseloomustuses. V. Koemets`a ennetähaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Vabanemisel ei oleks Valmar Koemets`ale takistuseks elu- ja töökohaprobleemid, sest need mõlemad on Talle tagatud. Arvestamata ei saa aga jätta asjaoluga, et rohkem kui 3-aastasest vangistusest on V. Koemets`al kandmata üle 1 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 07.11.2008.a) ning V. Koemets`a ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks V. Koemets`a vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik