1-07-4512 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.aprill 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-4512 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Natalja Duškina Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Arvo Sepp tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Arvo Sepp (sündinud 28.06.1955.a; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Arvo Sepp tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et A. Sepp`a vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 12.04.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Arvo Sepp tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvo Sepp tunnistati süüdi 13.01.03.a. Järva Maakohtu poolt KrK § 107 lg2 p1 järgi karistuseks 6 aastat vangistust. KarS § 68 järgi loeti kantuks aeg 30.06.-01.07.02.a., s.o 2 päeva. Ärakandmisele kuulub 5 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 13.01.2003.a ja lõpp 11.01.2009.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 11.01.2007.a. 2 Arvo Sepp`a karistusaja lõpuni jäänud aeg on rohkem kui 1 aasta. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul ei ole A. Sepp suhtes kohaldatud mitte ühtegi distsiplinaarrikkumist. A. Sepp töötab vangla majandusosakonnas keevitajana 4 aastat. Suhted eluosakonnas on rahuldavad, vanglaametnikega suhtleb korrektselt. A. Sepp`a on kriminaalkorras karistatud kahel korral, viimase kuriteo pani toime alkoholijoobes. Vangistuse jooksul ei ole täheldatud alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Esitatud andmete järgi puudub A. Sepp`al peale vabanemist kindel elamispind. Iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise risk väike. Vabanemisel on kinnipeetav ohtlik kogu ühiskonnale. Ohtlikkus võib ilmneda alkoholi tarbides, mil võib kaotada oma tegevuse üle kontrolli ja muutuda agressiivseks. Katseaja jooksul oleks soovitatav taastada suhted oma õega, leida kindel elu- ja töökoht ning hoiduda alkoholi kuritarvitamisest. Kriminaalhooldaja ei toeta Arvo Sepp`a kohest ennetähtaegset vabastamist, vaid teeb ettepaneku see 12 kuuks edasi lükata. Antud aja jooksul oleks võimalik kinnipeetaval selgusele jõuda, kas Ta soovib kontakte lähedaste või tuttavatega ja võimaluse korral kasutada nende abi vabanemise puhul, samuti võtta kontakti sotsiaaltöötaja vahendusel sotsiaalmajadega. Arvo Sepp taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et on aru saanud oma kuriteo ühiskonnaohtlikkusest ning on valmis õiguskuulekaks eluks päras vanglast vabanemist. Oma kuritegu kahetseb ja võtab seda paratamatusena. Prokurör ei toeta taotlust. Arvo Sepp`a karistusaja lõpuni jäänud rohkem, kui 1 aasta. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et eelnevalt on teda
- korral kriminaalkorras karistatud, praegu kannab karistust raske isikuvastase kurieo toimepanemise eest, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ei ole talle eelnevatest karistusest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Vabaduses puudub kindel töökoht kui ka elukoht, samuti puuduvad lähedased, kes saaksid toetada teda materiaalselt pärast vabanemist. Kriminaalhooldaja leiab, et Arvo Sepp ei sobi kriminaalhooldusele. Kohus, ära kuulanud Arvo Sepp`a ja prokuröri arvamuse, leiab, et A. Sepp tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on A. Sepp`a ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Sepp`a isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Arvo Sepp kannab karistust üliraske eluohtliku kehavigastuste tahtliku tekitamise eest, millega ettevaatamatuse tõttu põhjustati kannatanu surm ning selle eest mõisteti Talle 5-aastane 11kuune 28-päevne vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kuigi distsiplinaarkaristusi A. Sepp ei oma, kannab Ta karistust tahtliku raske tapmise eest, seega on aeg, mil A. Sepp on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. A. Sepp peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema 3 vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka A. Sepp`a suhtes koostatud iseloomustuses ning A. Sepp`a ennetähaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Arvo Sepp`a tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka elu- ja töökoha puudumist - tagamata on olulised eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et ligikaudu 6-aastasest vangistusest on A. Sepp`al kandmata rohkem kui 1 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 11.01.2009.a) ning A. Sepp`a ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks A. Sepp`a vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
- Kohtunik