lg2 p2 – 1 aasta vangistust.
lg2 p4,7,8 – 1 aasta vangistust.
lg1 alusel 1 aasta 5 kuud vangistust.
Harju MK otsusega mõistetud karistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud 29 päeva vangistust.
lg1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 22.06-25.08.2005.a., s.o 2 kuud 4 päeva, karistusaja hulka. Karistuseks 2 aastat 1 kuu 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 26.08.2005.a ja lõpp 21.10.2007.a. 2 Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 11.01.2007.a. Olev Reim`i karistusaja lõpuni jäänud aeg on ligikaudu 7 kuud. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Tema suhtes on alustatud 17.01.07.a.
tunnustel kriminaalmenetlust kriminaalasjas seoses sellega, et kinnipeetav viidi 08.01.07.a. kell 12.27 Murru Vangla meditsiiniosakonda, kus Tal tuvastati narkojoove. Ka varem on Teda narkootikumide tarvitamise eest vanglas karistatud. O. Reim on karistuse kandmise ajal osalenud sotsiaalprogrammis „Sotsiaalseteoskuste treening“ ja kirjandusklubis „Kulg“. Vanglas koolis ei ole õppinud ning samuti ei ole ka töötanud. Vangistuse jooksul ei ole täheldatud alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Kuriteod on toime pannud alkoholijoobes, kuid alkoholitarvitamist kinnipeetav eitab. Esitatud andmete järgi on O. Reim`il peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXXXXXXX. Tasumata rahalisi nõudeid 2000.-kr. ulatuses. Kinnipeetavat on kriminaalkorras kokku karistatud viiel korral. Enamus kuritegusid on toime pannud alkoholijoobes, mis viitab seega Tema ohtlikkusele, kuna esineb risk ühiskonnas ja seda eriti teistele inimestele. Kriminaalhoolduse järelevalve all on olnud ja sel ajal pani toime uue kuriteo. Katseaja jooksul on soovitatav kinnipeetavale psühholoogiline nõustamine ja alkoholi kuritarvitamisest vabanemiseks vajaliku ravi saamine. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Olev Reim sobib kriminaalhooldusele. Märgib, et Ta on lõpetanud sotsiaalsete oskuste treeningprogrammi ja on avaldanud soovi vabanemisel pöörduda nõustaja poole. Positiivseks saab ka lugeda kinnipeetava tugiisiku olemasolu, kelleks on O. Reim`i isa Oleg Reim. Olev Reim taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetav on selgelt mõistnud oma tegevuse tagajärgi ning on seadnud reaalseid eesmärke vangistuse järgse elu korraldamiseks. Prokurör ei toeta taotlust. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et eelnevalt on teda 4. korral kriminaalkorras karistatud nii tingimisi kui ka reaalse vangistusega, 2003.a. tingimuslik karistus oli pööratud täitmisele seoses uue kuriteo toimepanemisega katseaja jooksul. Karistuse kandmise ajal 2002 a. teda mõisteti süüdi vanglas narkootikume tarbimise eest, viimase karistuse kandmisest oli vabastatud tingimisi enne tähtaega( 15.09.2004.), kuid katseaja jooksul pani uuesti toime kuriteo, mille eest praegu kannab karistust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ei ole talle eelnevatest karistusest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Vabaduses puudub ka kindel töökoht. Kohus, ära kuulanud Olev Reimi`i ja prokuröri arvamuse, leiab, et O. Reim tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on O. Reim`i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik O. Reim`i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Olev Reim kannab karistust võõra valdusesse ebaseadusliku sissetungimise eest, mil Ta kasutas ka vägivalda naisterahva suhtes ning samuti kannab ka karistust võõra vallasasja äravõtmise eest ning selle kõige eest mõisteti Talle 2-aastane 1-kuune 25-päevane vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma 3 eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kuna O. Reim omab ühte kehtivaid distsiplinaarkaristust . Tema suhtes on alustatud 17.01.2007.a.
tunnustel kriminaalmenetlust kriminaalasjas, selles, et 08.01.2007 kell 12.27 ta oli viidud meditsiiniosakonda, kus ta oli tuvastatud narkojoove. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et eelnevalt on teda 4. korral kriminaalkorras karistatud nii tingimisi kui ka reaalse vangistusega, 2003.a. tingimuslik karistus oli pööratud täitmisele seoses uue kuriteo toimepanemisega katseaja jooksul. Karistuse kandmise ajal 2002 a. teda mõisteti süüdi vanglas narkootikume tarbimise eest, viimase karistuse kandmisest oli vabastatud tingimisi enne tähtaega( 15.09.2004.), kuid katseaja jooksul pani uuesti toime kuriteo, mille eest praegu kannab karistust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ei ole talle eelnevatest karistusest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. O. Reim peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka O. Reim`i suhtes koostatud iseloomustuses. O. Reim`i ennetähaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Vabanemisel ei oleks Olev Reim`ile takistuseks elukohaprobleemid, sest see on Temale tagatud. Puudub aga garanteeritud töökoht. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et rohkem kui 2aastasest vangistusest on O. Reim`il kandmata ligikaudu 7 kuud vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 21.10.2007.a) ning O. Reim`i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks O. Reim`i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.