järgi 6 kuud vangistust.
lg 2 p 4, 8 järgi 4 kuud vangistust.
lg 2 p 4, 5, 8 järgi 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel liitkaristuseks 1 aasta vangistust.
lg 2 järgi suurendati karistust 16.03.2006 Pärnu Maakohtu otsuse võrra ning liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus on 03.06.2006.a ja lõpp 03.11.2007.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 18.02.2007.a. 2 Jüri Rõlkov on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kriminaalkorras karistatud 11 korda ja vanglas viibinud 4 korda. Vabanemisel puudub kindel elukoht. Tööle kavatseb minna OÜ-sse Marek Puit. Ei samasta end kriminaalse subkultuuriga. Oma süüd tunnistab. Ametiisikutesse suhtub positiivselt. Nõustub kriminaalhooldusega ning saab aru, et see on vajalik ja talle kasulik, kuid uus kuritegu on sooritatud siis, kui ta oli kriminaalhoolduse all. Oma sõnul on olemas motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest. Distsiplinaarkorra rikkumisi ei ole toime pannud. Ilmsed ohtlikkuse tunnused inimeludele puuduvad või isikuvastaste tegude toimepanemisele ei nähtu. Tegemist on varavastaste tegudega seotud isikuga. Hagi tasumata suurus on 14 371,10 krooni. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Jüri Rõlkov ei sobi kriminaalhooldusele. Jüri Rõlkov’il ei ole vabaduses tingimusi, mis võimaldaksid elada edaspidi seaduskuulekalt. Puuduvad elukoht ja majanduslik sissetulek. Järele jäänud vangistuse jooksul tuleks tegeleda tema alkoholiprobleemiga, et tal tekiks motivatsioon sellest vabaneda. Jüri Rõlkov’il on võimalus vanglast sotsiaaltöötajate abiga esitada avaldus Koigi Vallavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonda elukoha taotlemiseks. Jüri Rõlkov taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka ning samuti ei hakka tarvitama alkoholi. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Prokuröri hinnangul on J.Rõlkov’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik, vaatamata selle, et karistusaja lõpuni on jäänud 5 kuud.Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et J.Rõlkov kannab karistust varavastase kuriteo eest, mille eest talle mõisteti 1 a. 5 kuud vangistust, eelnevalt on teda 11 korral kriminaalkorras karistatud , kusjuures viimase kuriteo ta pani toime katseaja jooksul. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Kriminaalhooldaja leiab, et J.Rõlkov ei sobi kriminaalhooldusele, kuna tal olid pidevalt probleeme distsipliiniga just vabaduses olles, vabaduses tal puudub nii elu, kui ka töökoht, samuti sotsiaalne toetav võrgustik. Kohus, ära kuulanud Jüri Rõlkov’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Jüri Rõlkov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Jüri Rõlkov’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Jüri Rõlkov’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Jüri Rõlkov kannab karistust varavastaste kuritegude eest. Eelnevalt on teda 11 korral kriminaalkorras karistatud , kusjuures viimase kuriteo ta pani toime katseaja jooksul , millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kuigi distsiplinaarkaristusi Jüri Rõlkov ei oma, on aeg, mil Jüri Rõlkov on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Jüri Rõlkov peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Jüri Rõlkov pani 3 enamus kuritegusid toime alkoholijoobes, kuid esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole Jüri Rõlkov avaldanud siirast tahet alkoholist loobumiseks. Olukorras, kus Jüri Rõlkov ei ole aru saanud alkoholiprobleemi tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet probleemist vabanemiseks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Jüri Rõlkov’i suhtes koostatud iseloomustuses ning Jüri Rõlkov’i ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Jüri Rõlkov’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka elu- ja töökoha puudumist - tagamata on olulised eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Jüri Rõlkov’il kandmata üle 5 kuu vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 03.11.2007.a) ning Jüri Rõlkov’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Jüri Rõlkov’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.