1-06-4388\5

(05233002381)Kohtu koosseis: Kohtunik kohtunik Galina Jasnjuk Rahvakohtunikud Jekaterina Barsukova ja Aime Semjonova Kohtuistungisekretär Tatjana Aleksejeva Tõlk Jekaterina Yakovleva Kriminaalasi Vassili Karpovi süüdistuses KarS § 114 p-de 1,5 ja § 199 lg 1 järgi üldmenetluse korras Prokurör Konstantin Rostovtsev Süüdistatav Vassili Karpov Kriminaalasja arutamise koht ja aeg Kaitsja 09.10.-10.10.2006.a avalik kohtuistung Viru Maakohtu Narva kohtumajas Tatjana Massalina RESOLUTSIOON Tunnistada Vassili Karpov süüdi KarS § 114 p-de 1 ja 5 järgi ning karistada vangistusega 12 (kaksteist) aastat. Tunnistada Vassili Karpov süüdi KarS § 199 p 1 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aastat. 2 Vastavalt KarS § 64 lg 1 mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 13 (kolmteist) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus alates 18.10.2005.a kuni 19.10.2006.a, s.o. 1 aasta 2 päeva. Kandmisele kuulub 11 (üksteist) aastat 11 (üksteist) kuud 28 päeva vangistust. Karistusaega arvestada alates 20.10.2006.a. Karpovi tõkend – vangistus – jätta muutmata. Asitõendid – kolm münti, kööginuga, võtmekimp, plastikklaas, juuksesalk, monteering, 2 tükki kleeppaberit, diskett, mis asuvad kriminaalasja juures, hävitada. Mõista Vassili Karpovilt riigituludesse kohtukulud: 6796 (kuus tuhat seitsesada üheksakümmend kuus) krooni 80 senti eeluurimisel kaitsja Tatjana Massalina poolt osutatud õigusabi eest, 299 (kakssada üheksakümmend üheksa) krooni 60 senti kriminaalasja materjalidest ja kahest kiirköitjast koopiate tegemise eest, 9558 (üheksa tuhat viissada viiskümmend kaheksa) krooni kohtuistungil kaitsja Tatjana Massalina poolt osutatud õigusabi eest, 44 993 (nelikümmend neli tuhat üheksasada üheksakümmend kolm) krooni ekspertiiside tegemise eest, samuti sundraha 7500 (seitse tuhat viissada) krooni. Väljamõistetud kohtukulud ja sundraha kanda Rahandusministeeriumi pangakontole 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või pangakontole 221023778606 Hansapangas, viitenumber

1. Vabatahtliku täitmise korral võib kohtukulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, märkides maksekorralduses, et tasutakse kohtukulusid või sundraha, samuti kriminaalasja number ja kohtukulusid ning sundraha tasuva isiku nimi, või isiku nimi, kelle eest neid tasutakse. Kviitung riiginõuete tasumisest esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest, kui süüdlane ei ole riigi nõudeid vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul tasunud. Edasikaebamise kord Kohtumenetluses menetlusnormide rikkumise korral võib kohtuotsuse peale edasi kaevata Viru Ringkonnakohtule 15-päevase tähtaja jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu, kohustusega teatada kaebuse esitamise kavatsusest kirjalikult Narva kohtumajale 7-päevase tähtaja jooksul kohtuotsuse teatavakstegemisest. Kohus tuvastas Vassili Karpovit süüdistatakse selles, et 13.10.2005.a kella 6.20 paiku, sõitnud Narvas taksol Kangelaste 3 maja juurest tema poolt öeldud marsruudil, keeldus taksojuhile Sergei Štšepelevile sõidu eest maksmast. Kavatsedes lahti saada teenuste eest maksmisest, palus end 3 viia GÜ „Signaal 2 (Rahu 31, Narva) territooriumile, kus alguses lõi S.Štšepelevile rusikaga näkku ning kui too kukkus, tegutsedes omakasu ajendil tapmise eesmärgil ning saades aru, et tekitab kannatanule tugevat füüsilist valu ja erilisi kannatusi, lõi Štšepelevile sündmuskohalt maast võetud metallvarvaga rohkearvuliselt vastu pead. Tekitas Štšepelevile kolju-ajutrauma, millega kaasnes koljuvõlvi ja koljutüve luude murd verevalumitega kelme alla ja ajuolluse põrutus, mille tagajärjel kannatanu suri teel haiglasse. Vassili Karpov pani oma tegudega toime teise inimese tapmise piinaval ja julmal viisil omakasu motiivil, s.o kui KarS § 114 p-de 1 ja 5 järgi ettenähtud kuriteo. Samuti tema, tekitanud 13.10.2005.a kella 6.20 paiku GÜ „Signaal 2 (Rahu 31, Narva) territooriumil Sergei Štšepelevile surmavaid haavu ja tegutsedes võõra vara omastamise eesmärgil, varastas kannatanule kuuluva sõiduauto Mercedes Benz maksumusega 35 000 krooni, raadiotelefoni maksumusega 1200 krooni, taksomeetri maksumusega 10 000 krooni, taksoplafooni maksumusega 300 krooni, mobiiltelefoni maksumusega 2000 krooni, mobiiltelefoni maksumusega 300 krooni, mobiiltelefoni ümbrise maksumusega 150 krooni, portmonee maksumusega 300 krooni ja raha 200 krooni. Vassili Karpov pani oma tegudega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o kui KarS § 199 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil Karpov tunnistas süüd esitatud süüdistuses osaliselt, kuna ei nõustunud kvalifikatsiooniga – Štšepelevi tapmise ajal omakasu ajendit ei olnud ja Štšepelevi taskust 200 krooni ei varastanud. Karpov ütles, et varem kannatanuga tuttav ei olnud. Istus taksosse kaupluse „1000 pisiasja“ juures ja käskis juhil sõita kaupluse „Tempo“ juurde. Taksojuht ütles sõidu eest kõrgendatud summa 35 krooni, kuigi varem sõit sellel marsruudil maksis 25 krooni. Sellist summat maksmast keeldus, mispeale kannatanu hakkas rääkima jämedas vormis, kasutas ebatsensuurseid väljendusi ja ähvardas kutsuda oma sõbrad. Palus tal sõita garaažiühistusse justkui raha järele. Garaažiühistu juures väljus autost ja tahtis lahkuda, kuid kannatanu tuli autost välja, haaras jopest ja tõmbas ta tagasi. Tõukas kannatanu eemale, too kukkus. Näinud metallist armatuuri ja saanud väga vihaseks, haaras selle ja lõi kannatanut. Karpov ei mäleta, mitu korda kannatanut lõi, kuna kaotas ise lühikeseks ajaks meelemärkuse. Istus kannatanu taksosse ja sõitis minema. Sõitnud oma koduni, tegi vennale ettepaneku sõita linnast välja. Sõitsid kahekesi, sauna juures kohtasid Oleg Povališinit. Suundusid Balti Elektrijaama poole. Sinna auto jätsidki. Kohtuistungil on üle kuulatud: - tunnistaja Oleg Povališin ütles, et millalgi 2005.a oktoobri hommikul väljus majast ja kohtas vendi Karpoveidm kes sõitsid valge Mercedesega. Nad peatusid ja kutsusid mööda linna sõitma. Alguses sõitsid mööda linna, seejärel Balti SEJ poole, kus auto läks katki. Sulgesid auto võtmega ja läksid jalgsi linna. Karpovid ütlesid, et autole tulevad järele hiljem; - tunnistajad Nadežda Tšahhutina, Valentina Štšetnikova ja Vladimir Makarov ütlesid, et 2005.a oktoobris nägid mitte kaugel Balti SEJ-st teel vasakul pool valget värvi autot. Auto juures seisid kolm noorukit; 4 - tunnistaja Vladimir Štšepelev, kannatanu vend, töötas Sergeiga ühes taksofirmas „TON“ ja nägi teda 13.10.2005.a kell 5.00 hommikul kaupluse „1000 pisiasja“ juures. Sõidu eest maksmine toimus taksomeetri kaudu. Tariifid olid iga takso salongis; - tunnistaja Natalja Borunova töötas taksofirmas „TON“ dispetšerina. 13.10.2005.a kannatanu töötas öösel ja kella 6 paiku hommikul jäi peatusse, teatas sellest dispetšerile. Pani peatussejäämise kirja ja seejärel Sergei teatas, et lahkus peatusest, s.t et sõitis minema kliendiga. Kui tellimus tuleb firmalt, siis seda vormistatakse teisiti. Hommikul kella seitsme peal helistas kannatanu naine ja ütles, et Sergei mobiiltelefon ei vasta, palus kutsuda Sergeid raadiotelefoni kaudu. Sergeiga sidet ei saanud. Karpovi süüd kinnitatakse kriminaalasja materjalidega: - sündmuskoha, Narvas, Rahu 31 asuva GÜ „Signal 2“ ja garaažidevahelise platsi, vaatlusprotokolliga, mille käigus on mullal avastatud vereplekid ja noa kaks osa – tera ja pea, millel on ruuget värvi äiged ja juuksesalk (1.kd, tl 7-17); - sündmuskoha, GÜ „Siganl“ garaažibokside horisontaalkatuste, kus boksi nr 9 katusel on avastatud metallist monteering, täiendava vaatlusprotokolliga (1.kd, tl 18-23); - sündmuskoha, kruusatee osa, mis viib GÜ-sse „Energeetik 3“ ja asub Narvas, Elektrijaama tee kurvil vasakul 74 m kaugusel kurvist, kus on avastatud valget värvi korpusega Mercedes Benz, esiosaga suunatud Balti Elektrijaama hoone poole, vaatlusprotokolliga. Numbrimärgi esimene number 8 on paberiga kinni kleebitud kleeppaberiga ja vahetatud numbriga
2. Maas auto korpuse all on avastatud analoogne tükk kleeppaberit (1.kd, tl 48-64); - asitõendite vaatlusprotokolliga, vastavalt millele metallmonteeringu on ühel otsal avastatud juuksed (1.kd, tl 66-100); - tagaotsimistoimingute protokolliga, mis kinnitab, et kannatanu telefon oli Karpovi käsutuses (1.kd, tl 188-189); - N.Karpovi ütluste olustikuga sündmuskohal vastastamise protokolliga, kua N.Karpov näitab tema, tema venna Vassili ja Povališini poolt oli jäetud auto ja kuhu ta isiklikult vikas taksomeetri, antenni ja raadiotelefoni (2.kd, tl 35-37); - läbiotsimise protokolliga, mille käigus Vassili Karpov annab vabatahtlikult välja Mercedes Benz, r.m. 866 AIG, võtme ja Povališini nahkjope, samuti on läbiotsimise käigus ära võetud mobiiltelefoni ümbris ja Mercedes Benz metallist naastuga brelokk (2.kd, tl 71-73). Ekspertiiside arvamustega: - kannatanu laiba suhtes, kus surma põhjusena on avastatud avatud kolju-ajutrauma, millega kaasnes koljuvõlvi ja koljutüve luude murd verevalumitega kelme alla ja ajuolluse põrutus, mis tekkisid elupuhusest piiratud pinnaga piiridega ja servadega tömbi tugeva esemega mõjutamisest, mis kontakteerus pealispinnaga piklikult (2.kd, tl 30-46); 5 - kätejälgede suhtes, vastavalt millele on juhipoolsel uksel avastatud näpujäljed, mis kuuluvad Vassili Karpovile, samuti jättis Vassili Karpov juhipoolse ukse siseküljele vasaku käe nimetissõrme ja keskmise sõrme jäljed ning peopesa jälje (1.kd, tl 103-105); - DNA, et sündmuskohalt võetud objektidel on avastatud bioloogiline materjal, mis võib kuuluda Vassili Karpovile (1.kd, tl 111-115), - kohtu-psühhiaatrilise, et süükspandavate kuritegude ajal Vassili Karpovil ei olnud psüühilisi haigusi või ajutist vaimse tegevuse häiret, ta oli süüdiv, võimeline aru saama oma tegudest ja neid juhtida, sõltumus amfetamiinist (2.kd, tl 96-98). Kuulanud ära süüdistatava, tunnistajad ja uurinud kriminaalasja materjale, kohus jõuab arvamusele, et Karpovi süü esitatud süüdistuses on tõendatud kõikide kohtuistungil uuritud tõendite kogumiga. Kohtuliku uurimisega on tuvastatud, et konflikt süüdistatava ja taksojuhi vahel tekkis keeldumisest maksta taksosõidu eest. Kohe pärast tapmist Karpov varastab asjad ja auto, mis annab tunnistust, et süüdistatava käitumises oli omakasu motiiv. Karpovi teod auto ja kannatanu vara varastamisel olid loogiliseks järjeks tema eelmistele tegudele, nimelt tapmisele. Lähtudes eeltoodust ja võttes arvesse, et kannatanu ja süüdistatav varem tuttavad ei olnud, ei ole alust arvata, et tapmine oli toimepandud isiklike vaenulike suhete pinnal. Peale selle oli tapmisele eelnenud Karpovi vaidlus taksojuhiga materiaalse iseloomuga: Karpov ei soovinud sõidu eest maksta 35 krooni hariliku 25 krooni asemel, s.o Karpovi omakasu väljendus selles, et hoiduda kohustusest maksta sõidu eest määratud summat. Seega oli Karpovil materiaalne huvi ja sellised asjaolud annavad aluse kvalifitseerida tapmist kui toimepandud omakasu ajendil. Süüdistatava teod on täiendavalt kvalifitseeritud KarS § 114 p 1 järgi, s.o eriti piinaval ja julmal viisil alusel, et julmus ilmnes:
3. rohkearvulised löögid;
4. elupuhused, s.o kannatanu kannatas erilisi piinu, surm ei olnud silmapilkne;
5. pea piirkonda. Lüües kannatanule elupuhuselt terve seeria lööke pea piirkonda metallist varvaga, süüdistatav sai aru, et tekitab talle erilisi piinu. Isegi pärast lööke Karpov kuulis, kui kannatanu tõi kuuldavale mingeid hääli (2.kd, tl 66). See annab tunnistust eriti julmast tapmisest ja Karpovi ühiskonnaohtlikkusest. Kannatanu asjade ja auto omastamine pärast tapmist annab aluse kvalifitseerida need teod KarS § 199 lg 1 järgi kui võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava ütlustesse, et tal ei olnud tahet autot varastada, kohus suhtub kriitiliselt. Kohus tuvastas, et Vassili Karpov helistas pärast tapmist Andres Purkile ja leppis kokku auto müümise. Kinnitus, et leppis kokku teise auto müümist, mitte varastatud, on tühisõnaline, kuna kannatanul endal isiklikku autot ei ole ja nimetada seda omanikku, kelle nimel müümist kokku leppis, Karpov ei suutnud. 6 Nagu nähtub tunnistajate Štšepelevi ja Borunova ütlustest, kannatanu töötas taksol öises vahetuses. Järelikult kannatanul raha oli. Uurimisel Karpov kinnitas, et võttis kannatanu taskust 200 krooni ringis (2.kd, tl 83). Kohtul puuduvad alused mitte uskuda tunnistajate ütlusi, kuna need on järjekindlad ja loogilised. Kohtuliku uurimise ajal süüdistatava poolt antud ütlustesse kohus suhtub kriitiliselt, kuna need on vastukäivad varem antud ütlustele. Uurimise ajal Karpov kirjeldas tapmist üksikasjaliselt, ütles ka löökide hulga ja kuhu piirkonda need lõi ja oma järgnevatest tegudest (2.kd, tl 64-66, 81-85). Kohtuistungil aga avaldas, et kaotas pärast esimest lööki ise meelemärkuse ja ei mäleta tapmise üksikasju. Kohus võtab aluseks Karpovi ütlused uurimise ajal, kuna need ütlused ühtivad omavahel ja kriminaalasja materjalidega. Kohus leiab, et Karpovi teod on KarS § 114 p-de 1,5 ja § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritud õigesti. Kriminaalasja materjalidest, mis iseloomustava Karpovi isikut, nähtub, et varem ta kohtu poolt karistatud ei ole, kuid on korduvalt võetud väärteovastutusele, ei töötanud, legaalset sissetulekuallikat ei omanud, tarvitas narkootikume. Karpovi vastutust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse määramisel kohus, juhindudes KarS § 56 järgi, võtab arvesse toimepandud kuriteo raskust, 1.aste, ja laadi, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, Karpovi isikut. Eeltoodu arvessevõtmisega kohus jõuab arvamusele otstarbekusest mõista Karpovile reaalne vangistus. Kohus teeb otsuse ülaltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-de 309-315 järgi. Galina Jasnjuk Kohtunik Rahvakohtunikud: Jekaterina Barsukova Aime Semjonova Tõlge õige Aili Hirt tõlk