1 järgi rahatrahviga 600 krooni Viibib vahi all alates 28. septembrist 2006 a. süüdistusasja
2 p. 4 - § 25 lg. 2; § 121; § 414 lg. 2 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: Sergei Didõk on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et ta varem varguse toime pannud isikuna võõra vallasasja omastamise eesmärgil 24.04.2005 a. kella 16.15 ajal kaupluse müügisaalis võttis ühe pakendi soolalõhefileed hinnaga 39.90 krooni ja selle eest tasumata, möödus kassast, kuid oli kinni peetud turvatöötaja poolt kinni. Seega Sergei Didõk oma tegevusega vahetult alustas võõra vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem varguse toime pannud s.o. pani toime
2 p. 4 - § 25 lg. 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema 17.07.2005 a. kella 19.30 ajal maja ees ründas G. M-t noaga selle peale, et viimane küsis Sergei Didõkilt raha tagastamist ja lõi Didõkki rusikaga. Sergei Didõk lõi kannatanut noaga, lõigates kannatanu paremat küünarvart siseküljes, veenide piirkonnas, tekitades kannatanule tahtlikult tervisekahjustusi: parema küünarvarre siseküljes lõi-kehaava. Oma tegevusega ületas Sergei Didõk hädakaitse piiri, kavatsetult teostades hädakaitse vahendiga s.o. noaga, mis ilmselt ei vastanud ründe ohtlikkusele, samuti kavatsetult tekitas ilm-selt liigset kahju. Seega Sergei Didõk oma tegevusega pani tahtlikult toime teise inimese tervise kahjustamise s.o.
Samuti tema tuvastamata asjaoludel ja ajal soetas ebaseaduslikult s.o. ilma vastava loata vananemistunnustega lahinguotstarbelise käsigranaadi F-1, mis sisaldab brisantset lõhkeainet trotüüli ja on käsitletav tsiviilkäibes keelatud lõhkematerjalina, seejärel hoidis granaati oma elukohas kuni politseitöötajate poolt äravõtmiseni 28.09.2006 a. nimetatud läbiotsimi-se käigus. Seega Sergei Didõk oma tegevusega pani toime tsiviilkäibes keelatud lõhkematerjali ebaseadusliku soetamise ja hoidmise ( käitlemise ) s.o.
2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav Sergei Didõk tunnistab end talle inkrimineeritud kuritegudes täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine süüdistatava poolt tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab eeluurimisel antud ütlusi selles, et 24.04.2005 a. ta läks kauplusesse ja seal võttis pakendi lõhet hinnaga 39.90 krooni ja kassas ta selle eest ei tasunud ning möödus kassast. Pärast kassat ta peeti turvatöötaja poolt kinni; samuti selgitab, et Martõnovi suhtes pani toime kuriteo, kuid selgitusi anda ei soovi; samuti kinnitab, et 2006 a. suvel ta leidis mere kaldal asuva vangla juures veest tu-mepruuni eseme, mis kujult meenutas granaati. Ta viis selle granaadi koju ja see ese oli kogu aeg tema kodus olevas sahvris. Ta ei arvanud, et see võib lõhkeda ja otsustas selle lihtsalt mälestu-seks jätta. Lisab, et süüdistuses on märgitud, et ta soetas selle granaadi, kuid kinnitab, et ta leidis selle granaadi. Kannatanu G.M poolt kohtuliku eeluurimise ajal antud ütlustest nähtub, et ta tun-neb Sergei Didõkki ja ühiselamu juures juhtunust ta ei taha midagi rääkida. Mingit avaldust esitada ei soovi ja juhtunu on nende isiklik asi. Talle tekitatud vigastused ei ole olulised ja pretensioone kellegi vastu ei ole. Tunnistaja E. N poolt kohtuliku eeluurimise ajal antud ütlustest nähtub, et ta töötas kaup-luses ja viibis kaamera taga. Ta nägi, et üks mees võttis pakendi lõhet, kuid selle eest kassas ei tasunud ja möödus kassast. Tunnistaja K. R poolt kohtuliku eeluurimise ajal antud ütlustest nähtub, et ta sai politseikorrapidajalt väljakutse haiglasse. Haiglas kannatanu M. selgitas talle, et viimane läks Didõki juurde asjaoludel, et kätte saada rahaline võlg. Nende vahel tekkis tüli ja ta sai kätte noahaava. Edasist olukorda M. keeldus selgitamast ja kategooriliselt keeldus avalduse kirjutamisest. M-il ei olnud tervisele ohtlik haav. Tunnistaja I. S poolt kohtuliku eeluurimise ajal antud ütlustest nähtub, et M. küsis Didõkilt raha tagasi, kuid viimane saatis M-i kaugemale. Seejärel M. lõi Didõkile rusikaga vastu nägu ja võttis hoogu, et teist korda lüüa. Teist korda tal lüüa ei õnnestunud, sest Didõk võttis kotist noa ja lõi sellega vastu M. parema käe veene. Tunnistaja I. D poolt kohtuliku eeluurimise ajal antud ütlustest nähtub, et ta nägi Di-dõki käes nuga ja Didõki kõrval maas lebas inimene, kelle käest voolas verd. Mehele osutati esmaabi. Kohus kuulanud ära süüdistatava selgitused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kaupluse avaldusega selles, et Didõk püüdis kauplusest varastada pakendi lõhet / t. l. 2 /, politsei ettekandega Didõki kinnipidamisest kaupluses / t. l. 4 /, politsei ettekandega selles, et M. ja Didõki vahelise tüli käigus M. sai lõikehaava, kuid M. keeldus intsidendi kohta avaldust esitada / t.l. 55 /, isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtuvalt M-i parema küünarvarre piirkonnas lõikehaav, mis võis olla tekitatud teravaser-valise lõike- või torke-lõikevahendi toimel, võimalik, et noaga / t.l. 70, 71 /, ekspertiisiaktiga sel-les, et Didõki valdusest saadud käsigranaat F-1 korpus ei kuulu tulirelvade hulka ja granaadi kor-pus ei olnud kasutamiseks kõlblik, kuid granaadi F-1 korpusest võetud aineproov on lõhkeaine – trotüül. Trotüül on brisantne lõhkeaine ja kuulub lõhkematerjalide hulka. Samuti on lõhkemater-jal uuritud granaat F-1.
alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid ja süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistamatust, töökoha ja iseseisva sissetuleku olemasolu, puhtsüdamlikku kahetsust, tema poolt vabatahtlikult enne läbiotsimise algust granaadi edastamist politseinikele, toimepandud kuritegude ühiskonnaohtlikkuse suurust, kannatanu M. ja süüdistatava vahelisi isiklikke suhteid, vahi all viibitud aja pikkust, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada Sergei Didõk
2 p. 4 järgi ja § 25 lg. 2 kaudu ning mõista karistuseks 1 ( üks ) kuu vangistust Süüdi tunnistada Sergei Didõk
järgi ja mõista karistuseks 4 ( neli ) kuud vangistust Süüdi tunnistada Sergei Didõk
2 järgi ja mõista karistuseks 9 ( üheksa ) kuud vangistust
alusel mõistetud kergemad karistused lugeda kaetuks raskeima mõistetud karistusega ja lõplikuks liitkaristuseks mõista 9 ( üheksa ) kuud vangistust. Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 6 ( kuus ) kuud vangistust Mõistetud karistuse algust arvestada tõkendi – vahistamine – kohaldamisest s.o. alates 28. septembrist 2006 a. Tõkend – vahistamine – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. 2 Välja mõista Sergei Didõkilt sundraha 9000 krooni riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista Sergei Didõkilt kaitsjatasu 2265.60 krooni 4 Välja mõista Sergei Didõkilt kohtukuludena ekspertiisitasu summas 4240 krooni Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB Eesti Ühispank viitenumber 2800049777 5 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik / allkiri /
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.