b määruskaebuse esitada 10 päeva jooksul, alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamise päevast
päevast, mil määrusest pidi teada saama. 2 VTMS § 67 lg 3 alusel on ka V P käeosleva määruse peale määruskaebuse esitamise õigus. ASJAOLUD 06.02.2007.a saabus Tartu Maakohtusse, Tartu kohtumajja Tartu linnavalitsuse taotlus konfiskeerimise kohaldamiseks. Nimetatud taotluse on allkirjastanud väärteomenetluse peaspetsialist M R. Taotlusest nähtuvalt on Tartu linnavalitsus alustanud 11.05.2004.a väärteomenetluse alkoholiseaduse § 67 tunnustel selle kohta, et 06.05.2004.a kella 16.15 ajal ostis 16-aastane poiss Tartu Tarbijate Kooperatiivile (reg.kood 10151355) kuuluvast kauplusest, asukohaga Tartu, Jaama 173, ühe 0,5liitrise pudeli alkohoolset jooki Viru Valge Lemon, 40% (partiinumber VL503). Tartu linnavalitsuse taotlusest nähtuvalt taotlebki Tartu linnvalitsus nimetatud alkoholi kui tahtliku süüteo toimepanemise vahetu objekti KarS § 83 alusel konfiskeerimist. 11.02.2007.a määrusega jättis Tartu Maakohus Tartu linnavalitsuse taotluse väärteomenetluses konfiskeerimise kohaldamiseks läbi vaatamata, kuna kohtu hinnangul on Tartu linnavalitsusel endal seadusest tulenevalt õigus konfiskeerimise otsustamiseks. Selle 11.02.2007.a Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse Tartu linnavalitsus, taotledes määruse tühistamist. 16.03.2007.a Tartu Ringkonnakohtu määrusega Tartu Maakohtu 11.02.2007.a määrus tühistati ja saadeti Tartu linnavalitsuse taotlus konfiskeerimise kohaldamiseks Tartu Maakohtule sisuliseks läbivaatamiseks. Tartu Maakohus, tutvunud Tartu linnavalitsuse esitatud konfiskeerimise taotlusega ja sellele lisatud väärteoasja toimikuga, on seisukohal, et Tartu linnavalitsuse taotlus konfiskeerimise kohaldamiseks ei kuulu rahuldamisele. Esiteks ei kuulu alkohol, mille konfiskeerimist taotletakse, konfiskeerimisele põhjusel, et
malikud väärteod, milliste toimepanemises
dakse isikuid süüdistama hakata, täpsemalt alkoholiseaduse § 67 ja § 72 ei sätesta konfiskeerimise
malust. Võrreldes alkoholiseaduse 5.peatükis, §-des 53-72 sätestatud väärtegude toimepanemise eest kohaldamisele kuuluvaid meetmeid, nähtub, et osade väärtegude puhul on väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine ja eseme konfiskeerimine kohustuslik. Näiteks §-des 53, 54, 55 sätestatu kohaselt tuleb konfiskeerida nimetatud seaduseparagrahvides kirjeldatud väärtegude toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine
ese. Käesolevas väärteoasjas
malikule menetlusalusele isikule
menetlusalustele isikutele inkrimineeritavad väärteod alkoholiseaduse § 67 ja/
järgi ei sätesta konfiskeerimise
malust. Kuna alkoholiseaduse §-dest 53-72 nähtub selgelt, milliste väärtegude toimepanemisega kaasneb väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine
eseme konfiskeerimine ning alkoholiseaduse §-des 67 ja 72 sätestatust nähtuvalt ei kaasne nende väärtegude toimepanemise eest kohustuslikku konfiskeerimist, siis ei pea kohus käesoleval juhul konfiskeerimise kohaldamist põhjendatuks. Teiseks ei kuulu alkohol, mille konfiskeerimist taotletakse, konfiskeerimisele põhjusel, et käesoleval juhul on alkoholi seaduslik valdaja tuvastatud. Väärteomenetluse seadustiku §-s 66 sätestatu kohaselt on kohtuvälisel menetlejal õigus teha kohtule taotlus konfiskeerimise kohaldamiseks juhul, kui väärteoasjas on ära võetud väärteo toimepanemise vahetu objekt, mille seaduslikku valdajat ei ole suudetud tuvastada. Käesolevas väärteoasjas on väärteoasja toimikust nähtuvalt 3 selgelt tuvastatav, et alkoholi, mille konfiskeerimist taotletakse, seaduslikuks omanikuks on V P. V P võeti alkohol, mille konfiskeerimist taotletakse, ära
malikust väärteo toimepanemisest 06.05.2004.a oluliselt hiljem, alles 21.05.2004.a (vaata 21.05.2004.a võetuse protokolli). V P ei ole väärteoasja toimikust nähtuvalt ühtegi väärtegu ja ka muud süütegu toime pannud. Karistusseadustiku §-s 23 sätestatu kohaselt on väärteo puhul karistatav üksnes täideviimine. Väärteoasja toimikust nähtuv V P käitumine, mille kohaselt ta andis tema väidetud alaealisele 06.05.2004.a raha selleks, et alaealine läheks ja vaataks, kas poest on
malik alaealisel alkoholi osta ja peale poes alaealisele alkoholi müümist võttis alaealiselt ära alaealisele müüdud alkoholi, millist hoidis enda valduses kuni Tartu linnavalitsus selle alkoholi temalt 21.05.2004.a võetusega ära võttis, ei ole karistusseadustiku ja alkoholiseaduse mõttes väärteo ja kuriteo tunnustega käitumine. Väärteoasja toimikust nähtuvad asjaolud selle kohta, et poemüüja
/ja juriidilisest isikust ettevõtja-poeomaniku käitumisest nähtuvad väärteo toimepanemise tunnused alkoholiseaduse § 67 järgi ja oletatava-väidetava alaealise käitumisest nähtuvad väärteo toimepanemise tunnused alkoholiseaduse § 72 järgi, ei muuda V P käitumist ebaseaduslikuks ning ei muuda tema alkoholi omanikuks olemist ebaseaduslikuks. Ka asjaolu, et V P oma käitumisega (andis väidetavale alaealisele raha selleks, et alaealine läheks ja vaataks, kas poest on
malik alaealisel alkoholi osta ja peale poes alaealisele alkoholi müümist võttis alaealiselt ära alaealisele müüdud alkoholi, millist hoidis enda valduses kuni Tartu linnavalitsus selle alkoholi temalt 21.05.2004.a võetusega ära võttis) juhtis tähelepanu alkoholiseaduse täitmise puudustele poemüüja ja juriidilisest isikust ettevõtja- poeomaniku poolt, ei anna alust lugeda V P alkoholi omanikuks olemist ebaseaduslikuks. Kolmandaks, kuna väärteoasja toimikust nähtuvalt ei ole senini suudetud tuvastada väidetava alaealise isikut ning seega on senini kontrollimata ja veenvalt tõendamata asjaolu, et väidetav alkoholi ostjaks olnud isik-poiss oli alaealine, siis ei ole üheselt käesoleva ajahetke seisuga tuvastatav, et on toime pandud väärtegu
väärteod alkoholiseaduse § 67 ja/
Kuna käesoleva ajahetke seisuga on põhjendatult alus kahelda väärteo
väärtegude alkoholiseaduse § 67 ja/
tunnustel toimepanemise olemasolus, siis puudub seaduslik alus V P kuuluva alkoholi konfiskeerimiseks. Täisealisele isikule alkoholi müümine ei ole väärteokorras karistatav. Täisealise isiku poolt alkoholi ostmine ei ole väärteokorras karistatav. Neljandaks ei ole konfiskeerimise kohaldamine käesolevas väärteoasjas põhjendatud ka kohtuvälise menetleja esile toodud ja tema taotluses märgitud KarS § 83 alusel. KarS § 83 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt
b kohus konfiskeerida süüteo toimepanemise vahendi ja eseme, kui see kuulub lahendi tegemise ajal süüteo toimepanijale ja nende konfiskeerimine ei ole seaduse järgi kohustuslik. Väärteoasja toimikust nähtuvalt ei ole alkoholi (mille konfiskeerimist taotletakse) omanikku V P alust pidada alkoholiseaduses sätestatud nõuete rikkumisega seonduvate väärtegude toimepanijaks. Väärteoasja toimikust nähtuvalt esineb vääteo
väärtegude toimepanemise tunnuseid teiste isikute, kuid mitte alkoholi omaniku – V P käitumises. Kuna alkoholi omanikku, V P ei ole alust käsitleda
malike väärtegude toimepanijana alkoholiseaduse §-de 53-72 järgi, siis KarS § 83 lõigete 1 ja 2 alusel puudub õiguslik alus V P kuuluva alkoholi konfiskeerimiseks. KarS § 83 lõikes 3 punktis 1 sätestatu kohaselt
b kohus erandina konfiskeerida süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme, kui isik, kellele see kuulub, on 4 vähemalt kergemeelsusega kaasa aidanud vahendi
eseme kasutamisele süüteo toimepanemisel
ettevalmistamisel. Kuna väärteo toimepanemine ja/
mittetoimepanemine olenes ainult ja üksnes konkreetsest poemüüjast ja/
juriidilisest isikust ettevõtjast- poeomanikust ning ka alaealisest isikust, siis pole KarS § 83 lg 3 p 1 alusel alkoholi, mille omanikuks on V P, konfiskeerimine põhjendatud. Pealegi ei olnud alkohol see KarS § 83 lg 3 punktis 1 märgitud vahend, millega oleks olnud
malik aidata kaasa väärteo toimepanemisele
millega oleks saanud toime panna väärtegu. Ka ei kasutatud V.P kuuluvat alkoholi väärteo
väärtegude ettevalmistamisel. Nimetatud asjaoludel ei ole alust V P kuuluva alkoholi konfiskeerimiseks KarS § 83 lg 3 p 1 alusel. Heli Sillaots kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.