← Eesti

4-07-600\6

Obsah (4)§ 189§ 192§ 193§ 67

Väärteoasi 4-07-600 MÄÄRUS KONFISKEERIMISTAOTLUSE RAHULDAMATA JÄTMISE KOHTA Kohus Tartu Maakohus Lahendi tegemise aeg ja koht 30.aprill 2007.a Tartu Tartu kohtumaja Väärteoasja number kohtumenetluses

§ 189

ja § 190 alusel õigus esitada määruskaebus.

§ 192

lg 1,2 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule, Tartu kohtumajale kirjalikult.

§ 193

alusel võib määruskaebuse esitada 10 päeva jooksul, alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamise päevast või päevast, mil määrusest pidi teada saama.

§ 67lg 3 alusel on ka V P käeosleva määruse peale määruskaebuse esitamise õigus.

2 ASJAOLUD 06.02.2007.a saabus Tartu Maakohtusse, Tartu kohtumajja Tartu linnavalitsuse taotlus konfiskeerimise kohaldamiseks. Nimetatud taotluse on allkirjastanud väärteomenetluse peaspetsialist Marek Ranne. Taotlusest nähtuvalt on Tartu linnavalitsus alustanud 11.05.2004.a väärteomenetluse alkoholiseaduse § 67 tunnustel selle kohta, et 06.05.2004.a kella 15.24 ajal ostis 16-aastane poiss AS-le FEENOKS (reg.kood 10270870) kuuluvast kauplusest FEENOKS, asukohaga Tartu, Kuperjanovi 20, ühe 0,5-liitrise pudeli alkohoolset jooki Lauaviin, 40% (partiinumber L503). Tartu linnavalitsuse taotlusest nähtuvalt taotlebki Tartu linnvalitsus nimetatud alkoholi kui tahtliku süüteo toimepanemise vahetu objekti KarS § 83 alusel konfiskeerimist. 11.02.2007.a määrusega jättis Tartu Maakohus Tartu linnavalitsuse taotluse väärteomenetluses konfiskeerimise kohaldamiseks läbi vaatamata, kuna kohtu hinnangul on alkoholiseaduse § 67 ning § 72 tunnustel väärtegude puhul Tartu linnavalitsusel endal seadusest tulenevalt õigus konfiskeerimise otsustamiseks. Selle 11.02.2007.a Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse Tartu linnavalitsus, taotledes määruse tühistamist. 19.03.2007.a Tartu Ringkonnakohtu määrusega Tartu Maakohtu 11.02.2007.a määrus tühistati ja saadeti Tartu linnavalitsuse taotlus konfiskeerimise kohaldamiseks Tartu Maakohtule sisuliseks läbivaatamiseks. Tartu Maakohus, tutvunud Tartu linnavalitsuse esitatud konfiskeerimise taotlusega ja sellele lisatud väärteoasja toimikuga, on seisukohal, et Tartu linnavalitsuse taotlus konfiskeerimise kohaldamiseks ei kuulu rahuldamisele. Esiteks ei kuulu alkohol, mille konfiskeerimist taotletakse, konfiskeerimisele põhjusel, et võimalikud väärteod, milliste toimepanemises võidakse isikuid süüdistama hakata, täpsemalt alkoholiseaduse § 67 ja § 72 ei sätesta konfiskeerimise võimalust. Võrreldes alkoholiseaduse 5.peatükis, §-des 53-72 sätestatud väärtegude toimepanemise eest kohaldamisele kuuluvaid meetmeid, nähtub, et osade väärtegude puhul on väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine ja eseme konfiskeerimine kohustuslik. Näiteks §-des 53, 54, 55 sätestatu kohaselt tuleb konfiskeerida nimetatud seaduseparagrahvides kirjeldatud väärtegude toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või ese. Käesolevas väärteoasjas võimalikule menetlusalusele isikule või menetlusalustele isikutele inkrimineeritavad väärteod alkoholiseaduse § 67 ja/või § 72 järgi ei sätesta konfiskeerimise võimalust. Kuna alkoholiseaduse §-dest 53-72 nähtub selgelt, milliste väärtegude toimepanemisega kaasneb väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimine ning alkoholiseaduse §-des 67 ja 72 sätestatust nähtuvalt ei kaasne nende väärtegude toimepanemise eest kohustuslikku konfiskeerimist, siis ei pea kohus käesoleval juhul konfiskeerimise kohaldamist põhjendatuks. Teiseks ei kuulu alkohol, mille konfiskeerimist taotletakse, konfiskeerimisele põhjusel, et käesoleval juhul on alkoholi seaduslik valdaja tuvastatud. Väärteomenetluse seadustiku §-s 66 sätestatu kohaselt on kohtuvälisel menetlejal õigus teha kohtule taotlus konfiskeerimise kohaldamiseks juhul, kui väärteoasjas on ära võetud väärteo toimepanemise vahetu objekt, mille seaduslikku valdajat ei ole suudetud tuvastada. Käesolevas väärteoasjas on väärteoasja toimikust nähtuvalt selgelt tuvastatav, et alkoholi, mille konfiskeerimist taotletakse, seaduslikuks 3 omanikuks on V P. V P võeti alkohol, mille konfiskeerimist taotletakse, ära võimalikust väärteo toimepanemisest 06.05.2004.a oluliselt hiljem, alles 21.05.2004.a (vaata 21.05.2004.a võetuse protokolli). V P ei ole väärteoasja toimikust nähtuvalt ühtegi väärtegu ja ka muud süütegu toime pannud. Karistusseadustiku §-s 23 sätestatu kohaselt on väärteo puhul karistatav üksnes täideviimine. Väärteoasja toimikust nähtuv V P käitumine, mille kohaselt ta andis tema väidetud alaealisele 06.05.2004.a raha selleks, et alaealine läheks ja vaataks, kas poest on võimalik alaealisel alkoholi osta ja peale poes alaealisele alkoholi müümist võttis alaealiselt ära alaealisele müüdud alkoholi, millist hoidis enda valduses kuni Tartu linnavalitsus selle alkoholi temalt 21.05.2004.a võetusega ära võttis, ei ole karistusseadustiku ja alkoholiseaduse mõttes väärteo ja kuriteo tunnustega käitumine. Väärteoasja toimikust nähtuvad asjaolud selle kohta, et poemüüja või/ja juriidilisest isikust ettevõtja-poeomaniku käitumisest nähtuvad väärteo toimepanemise tunnused alkoholiseaduse § 67 järgi ja oletatava-väidetava alaealise käitumisest nähtuvad väärteo toimepanemise tunnused alkoholiseaduse § 72 järgi, ei muuda V P käitumist ebaseaduslikuks ning ei muuda tema alkoholi omanikuks olemist ebaseaduslikuks. Ka asjaolu, et V P oma käitumisega (andis väidetavale alaealisele raha selleks, et alaealine läheks ja vaataks, kas poest on võimalik alaealisel alkoholi osta ja peale poes alaealisele alkoholi müümist võttis alaealiselt ära alaealisele müüdud alkoholi, millist hoidis enda valduses kuni Tartu linnavalitsus selle alkoholi temalt 21.05.2004.a võetusega ära võttis) juhtis tähelepanu alkoholiseaduse täitmise puudustele füüsilisest isikust poemüüja ja juriidilisest isikust ettevõtja- poeomaniku poolt, ei anna alust lugeda V P alkoholi omanikuks olemist ebaseaduslikuks. Kolmandaks, kuna väärteoasja toimikust nähtuvalt ei ole senini suudetud tuvastada väidetava alaealise isikut ning seega on senini kontrollimata ja veenvalt tõendamata asjaolu, et väidetav alkoholi ostjaks olnud isik-nooruk oli alaealine, siis ei ole üheselt käesoleva ajahetke seisuga tuvastatav, et on toime pandud väärtegu või väärteod alkoholiseaduse § 67 ja/või § 72 mõttes. Kuna käesoleva ajahetke seisuga on põhjendatult alus kahelda väärteo või väärtegude alkoholiseaduse § 67 ja/või § 72 tunnustel toimepanemise olemasolus, siis puudub seaduslik alus V P kuuluva alkoholi konfiskeerimiseks. Täisealisele isikule alkoholi müümine ei ole väärteokorras karistatav. Täisealise isiku poolt alkoholi ostmine ei ole väärteokorras karistatav. Neljandaks ei ole konfiskeerimise kohaldamine käesolevas väärteoasjas põhjendatud ka kohtuvälise menetleja esile toodud ja tema taotluses märgitud KarS § 83 alusel. KarS § 83 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt võib kohus konfiskeerida süüteo toimepanemise vahendi ja eseme, kui see kuulub lahendi tegemise ajal süüteo toimepanijale ja selle konfiskeerimine ei ole seaduse järgi kohustuslik. Väärteoasja toimikust nähtuvalt ei ole alkoholi (mille konfiskeerimist taotletakse) omanikku V P alust pidada alkoholiseaduses sätestatud nõuete rikkumisega seonduvate väärtegude toimepanijaks. Väärteoasja toimikust nähtuvalt esineb vääteo või väärtegude toimepanemise tunnuseid teiste isikute, kuid mitte alkoholi omaniku – V P käitumises. Kuna alkoholi omanikku, V P ei ole alust käsitleda võimalike väärtegude toimepanijana alkoholiseaduse §-de 53-72 järgi, siis KarS § 83 lõigete 1 ja 2 alusel puudub õiguslik alus V P kuuluva alkoholi konfiskeerimiseks. KarS § 83 lõike 3 punktis 1 sätestatu kohaselt võib kohus erandina konfiskeerida süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme, kui isik, kellele see kuulub, on 4 vähemalt kergemeelsusega kaasa aidanud vahendi või eseme kasutamisele süüteo toimepanemisel või ettevalmistamisel. Kuna väärteo toimepanemine ja/või mittetoimepanemine olenes ainult ja üksnes konkreetsest füüsilisest isikust poemüüjast ja/või juriidilisest isikust ettevõtjastpoeomanikust ning ka alaealisest isikust, siis pole KarS § 83 lg 3 p 1 alusel alkoholi, mille omanikuks on V P,konfiskeerimine põhjendatud. Pealegi ei olnud alkohol see KarS § 83 lg 3 punktis 1 märgitud vahend, millega oleks olnud võimalik aidata kaasa väärteo toimepanemisele või millega oleks saanud toime panna väärtegu. Ka ei kasutatud V.P kuuluvat alkoholi väärteo või väärtegude ettevalmistamisel. V.P omandas alkoholi alles pärast seda, kui väärteo tunnustega tegu oli juba toime pandud. Kuna alkohol omandati peale väärteo tunnustega teo ja/või tegude toimepanemist, siis ei olnud seda alkoholi võimalik kasutada väärteo tunnustega teo ja/või tegude toimepanemisel ja väärteo või väärtegude toimepanemiseks ettevalmistamisel. Nimetatud asjaoludel ei ole alust V P kuuluva alkoholi konfiskeerimiseks KarS § 83 lg 3 p 1 alusel. Heli Sillaots kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.