jaanuari 2007 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatava Vladimir Joosepsoni kaitsja Heiki Kuningas Prokurör Tatjana Tamm Süüdistatav Vladimir Joosepson elukoht: puudub, töövõimetuspensionär isikukood: XXXXXXXXXX, varem kriminaalkorras karistatud kuuel korral Kaitsja advokaat Heiki Kuningas. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu
p 1 järgi 15-aastase vangistusega.
Joosepsoni karistuse kandmise aja alguseks
juunil 2006 kella 18.00 paiku peksis Tartus X korteris oma korterikaaslast E.K. i julmal viisil, tahtliku tapmise eesmärgil, rusikate ning jalgadega pähe ja rindkerre. Peksmisega tekitas V. Joosepson E.K. le eluohtliku tervisekahjustuse: massiivne pea tömp trauma näokoljuluude killunenud murdudega, mille tüsistusena tekkis peaajupõrutuse foonil mehhaaniline lämbus vere aspiratsioonist hingamisteedesse, mis olid E.K. surma põhjuseks, ning tekitas E.K. le veel lisaks järgmised elupuhused vigastused: pea tömp trauma; ülalõualuu, mõlema sarnaluu, mõlema silmakoopa välisseina ja ninaluude hulgikillunenud murrud, massiivsed verevalumid ning pehmete kudede turse näol, põrutus-rebimishaavad suuesikus; vasaku silmakoopa ülemise seina murd eesmises koljuaugus, peaajupõrutus – difuussed pehmekelmealused verevalumid vasaku oimu-kuklasagara ja parema otsmiku-kiiruoimusagara pinnal, ulatuslikud verevalumid kõõlustanul; põrutushaavad ja nahaalused verevalumid näol, nahaalused verevalumid ja nahamarrastus juustega kaetud peanahal; pehmete kudede turse peapiirkonnas; kaela kinnine tömp trauma: keeleluu mõlema suure sarve ja kilpkõhre mõlema ülemise sarve murd verevalumitega murdusid ümbritsevates kudedes; nahaalused verevalumid kaelal; kehatüve kinnine tömp trauma: triipjad nahaalused verevalumid mõlemal pool õlal, rindkere vasakul poolel ja seljal; vasakpoolse V, VI, VII roide ja parempoolse VI-VII roide murrud eesmisel kaenlajoonel verevalumitega murdusid 2 ümbritsevas koes; kõhunäärme keha rebend verevalumitega kõhukelmetaguses ruumis ning nahaalune verevalum ja nahamarrastus paremal küünarliigesel. Nimetatud vigastuste tekitamise viis V. Joosepsoni poolt oli julm, kuna kannatanule tekitati hulgaliselt vigastusi üle terve keha ja arvestades kohtuarst-eksperdi arvamust, et roidemurrud ja kõhunäärme rebend on tõenäoliselt tekitatud suremisprotsessi terminaalses faasis kahest astumisest kannatanu rindkerele. Süüdistatav tunnistas end süüdi, kuid väitis, et ei soovinud E.K. tappa. Kohus luges süüdistatava ütlustega tõendatuks, et tal tekkis konflikt E.K. ga põhjusel, et viimane ei toonud talle raha tagasi. V. Joosepson, olles ise alkoholijoobes, vihastus ja hakkas X korteri koridoris E.K. peksma nii käte kui jalgadega näkku ja rindkeresse. V. Joosepsoni ütlused E.K. le kehavigastuste tekkemehhanismi osas on üldjoontes kooskõlas eksperdi arvamusega. Samas on V. Joosepson püüdnud oma tegu näidata vähem jõhkrana. Eksperdi arvamusega ja sündmuskohal tuvastatuga on tõendatud, et V. Joosepson peksis maas lamavat E.K. jalgadega suure intensiivsusega, suunates enamuse lööke elutähtsasse piirkonda – pähe, millega põhjustas kannatanu surma. Asjaolu, et V. Joosepson peksis maas lamavat E.K. jalgadega, põhiliselt just parema jalaga, tõendab veel asitõendi vaatlusprotokoll – V. Joosepsonil jalas olnud heledad püksid on verega määrdunud püksisäärte allosas, tugevalt on verega koos pükste parem säär – kuni 30 cm kõrgusel, samuti on verised mõlemad süüdistataval jalas olnud botased. Parema jala botast, mis arvestades pükste verega määrdumist, pidi olema tugevalt verega koos, on püütud pesta. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et koridori seintel ja uksel on verepritsmed just põranda lähedal. E.K. l seljas olnud särgil on näha kaks jalatsijälge, mille muster kattub V. Joosepsonil jalas olnud botaste tallamustriga. Nende tõenditega on ümber lükatud V. Joosepsoni ennastõigustavad ütlused selle kohta, et tema ei ole E.K. peale astunud ega hüpanud, vaid seda tegi H.T. , kes korterist väljumisel kukkus põlvedega E.K. le peale. Kohus luges eksperdi-kohtuarsti arvamuse, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja asitõendi vaatlusprotokolliga tõendatuks, et V. Joosepson astus pärast peksmist veel E.K. rinnale, millega tekitas kannatanule täiendavaid vigastusi – roidemurrud ja kõhunäärme rebendi. V. Joosepson toimetati sündmuskohalt kainenemisele, tal ei tuvastatud väliseid vigastusi, mida tõendab joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll. Ekspert ei sedastanud E.K. l tüüpilisi enesekaitsele viitavaid vigastusi. Nende tõenditega luges kohus tõendatuks, et V. Joosepson peksis kaitsetut inimest, kes talle vastu ei hakanud ja end oma tervislikust seisundist tulenevalt kaitsta ei suutnud. Asjaolu, et E.K. oli isik, kes ei olnud võimeline ise oma elu korraldama, kinnitasid nii kannatanu M.K. kui V. Joosepson ise. Nende tõendite alusel tegi kohus järelduse, et V. Joosepsoni kohtus antud ütlused, mis on vastuolus ka tema enda poolt eeluurimisel antud ütlustega selle kohta, et ta kukkus E.K. vastuhakkamise tõttu seljaga vastu kappi, sai haiget ja seetõttu läks endast välja ning hakkas E.K. peksma, ei ole tõesed. Sündmuskohal tuvastatu tõendab, et V. Joosepson püüdis pärast E.K. peksmist vabaneda asitõenditest. Ta püüdis verist botast pesta, viskas verised püksid ja teise botase õue. Politseipatrullile selgitasid H.T. ja V. Joosepson, et tulles peolt koju, leidsid nad eest surnud korterikaaslase, seda tõendab patrullileht. Arvestades, et V. Joosepson oli raskes alkoholijoobes, ei olnud tema tegevus asitõenditest vabanemisel sihipärane ja mõtestatud. V. Joosepsoni ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,40 milligrammi. 3 Kohus oli seisukohal, et V. Joosepson pani E.K. tapmise toime julmal viisil ja kuritegu on õigesti kvalifitseeritud mõrvana
V. Joosepson peksis maas lamavat E.K. lühema aja jooksul näkku ja kehasse, tekitades talle arvukaid vigastusi, millest osa olid eluohtlikud. Näkku peksmine on olnud nii tugev, et selle tagajärjel olid E.K. l ülalõualuu, mõlema sarnaluu, mõlema silmakoopa välisseina ja ninaluude hulgikillunenud murrud, massiivsed verevalumid ning kannatanut oli rohke vere ja vigastuste tõttu raske ära tunda. Lisaks on V. Joosepson astunud veel kannatanu rindkerele kas suremisprotsessi terminaalses faasis või lühikest aega peale surma. See näitab V. Joosepsoni hoolimatust nii inimelu vastu kui ka inimkeha kui väärtuse suhtes. Pekstes korduvalt tugevate löökidega E.K. kängitsetud jalaga elutähtsasse piirkonda – pähe ja rindkeresse, pidi V. Joosepson aru saama, et selline tegu on julm ja võib põhjustada kannatanu surma ning seda ka möönma. Arvestades E.K. le tekitatud tervisekahjustuste laadi ja asukohta, ei usu kohus süüdistatava ütlusi, et ta ei saanud aru, millises seisundis on E.K. , enne kui pani tule põlema. Selline väide on vastuolus nii sündmuskohal kui ka eksperdi poolt tuvastatuga – V. Joosepson on suunanud valdava osa lööke kannatanule pähe, sh näkku, mida ei ole võimalik ajada segamini teiste kehaosadega. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. V. Joosepsoni tegevuses puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. V. Joosepsoni on varem kriminaalkorras karistatud kuuel korral, viimati Tartu Linna Rahvakohtu
Apellatsiooni põhjenduste kohaselt ei ole kohus hinnanud tõendeid objektiivselt. Kohtu järeldused ei ole kooskõlas asja tehioludega. Kohus on jätnud täielikult analüüsimata afekti esinemise võimaluse, samuti on tekkinud kahtlused hinnatud süüdistatava kahjuks. Seetõttu ei ole kohtuotsus kooskõlas KrMS § 339 p 8 nõuetega. Viimatinimetatud asjaolu on viinud materiaalõigusnormi väära kohaldamiseni ja see omakorda ebaõige karistuse kohaldamiseni. 4 Kohtuotsuses on viidatud kohtuarstliku ekspertiisi aktile nr 246. Ekspertiisiaktis ja kohtuotsuses (lk 4) nimetatud surma aeg on oluliselt erinev. Ekspertiisiaktis märgitud aeg: „mitte rohkem kui 2-4 tundi enne surnukeha kohtuarstlikku vaatlust sündmuskohal“ tähendab, et surma saabumise aeg ei saa olla üle 2 kuni 4 tunni, st aeg võis ka lühem olla. Kohtuotsuses märgitust saab aga teha järelduse, et surm saabus 2-4 tundi enne laiba vaatlust, st mitte varem kui 2 kuni 4 tundi. Seega kahe sõna „mitte rohkem“ välja jätmisega muutub oluliselt tõendi sisu ja sellest tulenevalt saab teha hoopis teised järeldused. Tehes järelduse ekspertiisiaktis märgitud ajast lähtudes, võis sündmuste kulg olla selline nagu seda on rääkinud süüdistatav. Süüdistatava ütluste kohaselt läks ta peale peksmist tuppa, seejärel läks tagasi, püüdis kannatanut tõsta ja palus ka elukaaslase appi. Nähes, et kannatanu olukord on halb, palus elukaaslasel helistada kiirabisse ja politseisse. Lähtudes kohtuotsuses märgitud surma saabumise ajast jääb mulje, et peale kannatanu peksmist süüdistatav midagi ette ei võtnud ja jättis kannatanu lihtsalt maha lamama, püüdmata teda aidata. See asjaolu on aga olulise tähtsusega süüdistatava käitumise kvalifitseerimisel. Toimunud sündmuste käigu kohta on olemas vaid üks otsene tõend, s.o süüdistatava ütlused. Kohtuarstlik ekspertiis fikseerib vigastused ja nende tekke põhjused, sündmuskoha vaatlus sündmuskoha, st need fikseerivad lõpptulemuse. Süüdistatava ütlused on põhjendamatult arvesse võtmata jäetud. Süüdistatava ütlused ei ole vastuolus kõigi tuvastatud asjaoludega, vaid langevad paljudega neist kokku. Kohus ei ole analüüsinud afekti võimalikkust süüdistataval. Kohtuistungil avaldati süüdistatava ütlused tl 69, kus ta on öelnud, et kannatanu tõukas teda koridoris. Eeluurimisel ei ole süüdistatav rääkinud, et ta seljale haiget sai, et tal selg haige on ja et elukaaslane aitas kannatanut tõsta. Uued asjaolud, mida süüdistatav kohtuistungil avaldas, ei ole vastuolu. Samas ei ole süüdistatava poolt avaldatu täielikult uus, vaid eeluurimisel avaldatut on täiendatud detailides. Ülekuulamisprotokollist ei nähtu, et selliseid küsimusi oleks esitatud. Süüdistatav ei ole võimeline kõiki detaile esile tooma, kui temalt neid ei küsita. Asjaolu, et süüdistatav kannatab seljavalude käes, ilmneb ka arstitõendist. See asjaolu muudab usutavaks süüdistatava väite, et valud ei lase tal öösel magada. See omakorda muudab inimese närviliseks ja kergesti ärrituvaks, mis on käsitletav üldteada asjaoluna. Süüdistatava ütluste kohaselt ei võimaldanud kukkumisest tekkinud valu tal kõigest toimuvast aru saada ning vähenes enesekontrollivõime. Tegemist võis olla erutusseisundiga. Afekti esinemise poolt on käesoleval juhul sellised asjaolud nagu: 1) teo eellugu – süüdistatav andis raha ostu tegemiseks, kannatanu ei tagastanud järelejäänud summat, tõukas süüdistatavat; 2) süüdistatava magamatus, seljavalud, kannatanu lükkamisest vastu kappi sai süüdistatava selg haiget; 3) ei võetud ette samme teo kui ka enda varjamiseks; 4) teo tõukepõhjuse ja reaktsiooni sobimatus – ekspertiisiaktist tulenevalt on kannatanule antud lööke mittevajalikult suur arv, kannatanut on pekstud valimatult, kuid selle kohta ei tea süüdistatav midagi öelda; 5) süüdistatava ja kannatanu vahel ei ole varem konflikte olnud; 6) afektile iseloomulik teke ja kadumine – peale kannatanu kukkumist läks süüdistatav oma tuppa, mõne aja pärast tuli tagasi kannatanu juurde, püüdis teda tõsta ja seejärel palus elukaaslasel politseisse, kiirabisse helistada. Viimatinimetatu viitab käitumise spontaansusele. Mõne aja möödudes peale kannatanu peksmist ilmnesid süüdistatava käitumises tunnused, mis viitavad selgele mõtlemisele. Afekt ei ole määratletav ainuüksi meditsiiniliste kriteeriumitega. Erutusseisund on juriidilisele hindamisele avatud mõiste, mille saab tuvastada kriminaalasja tehioludele tuginevalt. 5 Käesoleval juhul ei ole afekti määratlemiseks muid tõendeid kui süüdistatava ütlused, mille paikapidavust on võimalik hinnata ka süüdistatava käitumisega nii enne kui pärast tegu. Nõustuda ei saa kohtu järeldusega, et süüdistatav püüdis asitõenditest vabaneda: 1) süüdistatav kutsus kohale politsei ja kiirabi. Vastupidine ei ole tõendamist leidnud ning kuna korteris olid vaid süüdistatav ja ta elukaaslane, ei saanud seda keegi teine teha; 2) süüdistatav ei püüdnud laipa kõrvaldada, sündmuskohta muuta; 3) süüdistatav ei koristanud korterist jälgi, sh veriseid jalatsijälgi. Kohtu järeldus, et süüdistatav viskas ühe botase ja püksid aknast välja, püüdes sellega jälgi hävitada, ei ole kooskõlas asja tehioludega. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et viskas botase ja püksid läbi lahtise ukse rõdule, kus oli must pesu, kuid asjad võisid üle rõdu ääre välja kukkuda. Seda ei ole süüdistatav küll eeluurimisel öelnud, kuid neid asjaolusid ei ole eeluurimisel täpsustatud. Süüdistatav ei ole asjaolu, et botas ja püksid välja kukkusid, varjanud. Pealegi ei oleks ühe botase ja pükste kõrvaldamisega teo jälgi kõrvaldada saanud. Tõenditel ei põhine kohtu järeldus, et süüdistatava ütlused on vastuolus eeluurimisel antuga osas, mille kohaselt süüdistatav kukkus koos kannatanuga maha, püüdis koos elukaaslasega kannatanut üles tõsta, elukaaslane kukkus kannatanule peale. Kohtus avaldati süüdistatava ütlused, kus selliseid asjaolusid ei ole kajastatud. Seega on tegemist uute asjaoludega. Uus asjaolu ei ole vastuolu. Kohtulik uurimine ei toimu sellises mahus ja viisil nagu eeluurimine. Süüdistatava ütlusi ei ole võimalik ühegi teise tõendi abil analüüsida. Kui süüdistatava ütluste osas tekibki kahtlus, on võimatu seda kahtlust kõrvaldada. Kõrvaldamata kahtlus tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Ülaltoodu ei anna alust süüdistatava ütluste tõesuses kahtlemiseks, seda enam, et süüdistatav on end tapmises süüdi tunnistanud.
p 1 vastava teo puhul väljendub tahtlus selles, et süüdistatav tahab tappa kannatanut julmal viisil. Kui aga süüdistatava arusaamisvõime on piiratud sedavõrd, et ta ei suuda oma käitumist kontrollida, siis tahtlus puudub. Süüdistatava seletusest nähtub, et ta lõi kannatanut mõned korrad näkku. Kannatanu haaras temast kinni ja koos kukuti. Süüdistatav lõi kannatanut jalaga korra ühele poole rindkeresse, korra teisele poole. Süüdistatava ütlustest nähtub, et ta ei ole asja tehiolusid varjanud. See, mida ta tajus ja mäletab, on ta rääkinud. Ekspertiisiaktist võib järeldada, et kannatanut on rohkem pekstud, kuid neid asjaolusid ei ole süüdistatav rääkinud, sest ta ei tea selle kohta midagi rääkida. Küsimus on selles, kas see teadmatus tuleneb soovist enda olukorda leevendada või süüdistatav tõesti ei tea seda oma seisundist tulenevalt. Vaidlust ei ole selles, et 24. juuni 2006 hommikul andis süüdistatav kannatanule raha õlle ja viina ostmiseks. Kannatanu tõi kauba, kuid raha ei tagastanud ka süüdistatava nõudmise peale, tekkis konflikt. Kannatanu tõukas süüdistatavat. Süüdistatav kukkus haige seljaga vastu kappi, saades haiget. Seega on tuvastatud kannatanu käitumises õigusvastasele käitumisele iseloomulikud tunnused. Afekti esinemine on võimalik ka selliselt, et isik tajub oma tegevust teatud mahus, kuid mingi aeg tegevusest on tajumata. Isik võib afektiseisundisse sattuda ka tegevuse kestel. Selline olukord on võimalik ka käesoleval juhul. Süüdistatav tajus ja kontrollis tegevust, kui lõi kannatanut, kukkusid koos kannatanuga, lõi jalaga korra kummassegi külge, kuid edasine on teadvusest kadunud põhjusel, et kontroll oma tegevuse üle kadus. Kui on kaheldav, kas ja millisel viisil teo toimepanija etteheidetavale käitumisele provotseeriti, siis tuleb otsus langetada isiku kasuks. 6 Ülaltoodu viitab kaudsele tahtlusele
Süüdistataval puudus tahtlus kannatanu tapmiseks julmal viisil, sest suutmatus aru saada kõigest toimuvast ei võimaldanud oma edasist tegevust juhtida. Süüdistatav on kinnitanud, et ei tahtnud kannatanut tappa. Isegi kui mitte muuta kvalifikatsiooni, ei saa jätta arvestamata afektile omaseid tunnuseid.
sätestab, et kui isiku võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on käesoleva seadustiku §-s 34 nimetatud põhjusel oluliselt piiratud, võib kohus kohaldada käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut.
annab võimaluse karistuse kergendamiseks, sätestades kergendatud karistuse ülemmäära ja alammäära. Asja tehiolusid arvestades ei peaks karistus ületama kaheksat aastat. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatav ja kaitsja apellatsiooni juurde selles toodud motiividel. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu, leides, et see on põhjendamatu ja palus maakohtu otsuse jätta muutmata. V. Joosepsoni kaitsja apellatsiooni palus prokurör jätta rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus, olles uurinud ja hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kuulanud ära V. Joosepsoni, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selles toodud põhjendustel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1. Kaitsja apellatsioonis taotletakse sisuliselt olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt V. Joosepsoni teo ümberkvalifitseerimist
Tõendite veelkordse hindamise taotlusest lähtudes ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis ei ole esitatud selliseid asjaolusid, mis tingiksid maakohtu järelduste ümberhindamist. Maakohus on V. Joosepsoni süüditunnistamisel
p 1 järgi hinnanud tõendeid nende kogumis ja näidanud motiivid, miks kohus leiab, et V. Joosepson tuleb süüdi tunnistada mõrvas (tl. 172-174). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega. V. Joosepsoni kaitsja poolt esitatud apellatsioonis taotletakse Tartu Maakohtu otsuse, millega V. Joosepson tunnistati süüdi
Joosepson süüdi
Kriminaalmenetluse seadustiku § 331 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires. Apellatsiooni piirid on seatud sellega, millises osas kohtuotsust vaidlustatakse, aga eelkõige apellandi nõuete sisuga (KrMS § 321 lg 2 p 4). Kõnealusel juhul on V. Joosepsoni kaitsja poolt esitatud nõude sisuks tühistada maakohtu otsus ja tunnistada V. Joosepson süüdi kergemas kuriteos ja mõista kergem karistus. Samasisulise taotluse juurde jäid ringkonnakohtu istungil ka V. Joosepson ja tema kaitsja. Seega tuleb ringkonnakohtul, tulenevalt KrMS §-st 331 lg 2, otsustada küsimuse üle kas V. Joosepsoni käitumine tuleb kvalifitseerida
või
Kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et V. Joosepsoni poolt E.K. peksmise ja E.K. surma saabumise vahel esineb põhjuslik seos, see tähendab, et V. Joosepson põhjustas oma tegevusega kannatanu surma. Nimetatud asjaolu ei ole V. Joosepson eitanud ei maakohtu (tl. 161) ega ka ringkonnakohtu istungil. 7 Tartu Maakohus on kohtuotsuses esitanud omapoolsed põhjendused, miks ta leiab, et V. Joosepsoni tegevust E.K. suhtes tuleb kvalifitseerida tapmisena julmal viisil. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste järeldustega. Kriminaalasja materjalidest, eelkõige aga kohtumeditsiini eksperdi arvamusest nähtuvalt, esines E.K. l hulgaliselt kehavigastusi, millistest suurem osa asusid E.K. peas ja kaelal ning mis olid elupuhused. Lisaks nimetatud vigastustele esines E.K. l kehavigastusi ka rindkerel. Kohtumeditsiini ekspert on leidnud, et E.K. surma põhjustas massiivne peatrauma näokoljuluude killunenud murdudega, mille tüsistusena tekkis peaajupõrutuse foonil mehhaaniline lämbus vere aspiratsioonist hingamisteedesse. Riigikohus on oma mitmetes lahendites märkinud, et hindamaks süüdistatava tahtlust põhjustada kannatanu surm, tuleb lisaks muudele kuriteo toimepanemise viisi iseloomustatavatele andmetele, arvestada süüdistatava poolt sooritatud löökide arvu, kannatanule tekitatud kehavigastuste hulka aga ka nende paiknemist keha elutähtsates osades. Kohtumeditsiini eksperdi arvamusest nähtuvalt esinesid E.K. l hulgaliselt kehavigastusi, mis asusid tema peas ja kaelal, seega elutähtsate kehaosade piirkonnas. Ekspertarvamuse kohaselt on need kehavigastused tekitatud korduvatest tugevajõulistest löökidest kängitsetud jalaga vastu selili lamava kannatanu kehaosi. Ringkonnakohus leiab, et pekstes kannatanut pikema ajavahemiku jooksul elutähtsasse organisse - pähe ja ka mujale kehapiirkonda, mida tõendab löökide arv ning tekitatud vigastuste hulk, põhjustas V. Joosepson E.K. le kestvat valu. Samuti väljendub V. Joosepsoni tegevuse erilist julmust asjaolu, et oma tegevusega tekitas ta kannatanule äärmiselt moonutavad vigastusi. V. Joosepsoni tegevuse erilist julmust kannatanu tapmisel väljendab ringkonnakohtu arvates ka see, et süüdistatav peksis kängitsetud jalaga juba maaslamavat kannatanut. Samuti asjaolu, et lisaks kannatanu valimatule peksmisele pähe on süüdistatav veel lisaks astunud kannatanu rindkerele, mille tagajärjel tekkis kannatanul kõhunäärme rebend ning murdusid roided. V. Joosepsoni ülalkirjeldatud tegevus näitab ringkonnakohtu arvates süüdistatava erilist hoolimatust inimelu suhtes. Eeltoodule tuginedes leiab ringkonnakohus, hinnates kogumis V. Joosepsoni poolt sooritatud löökide arvu, kannatanul esinenud kehavigastuste rohkust ning kuriteo toimepanemise viisi, et V. Joosepsoni tahtlus tapmise toimepanemisel hõlmas ka teadlikkust kuriteo toimepanemisest julmal viisil. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis esitatud väitega nagu võinuks V. Joosepsonil E.K. peksmise käigus esineda afekti seisund. Apellatsioonist ei selgu, millist afektiseisundit kaitsja silmas peab, kuid apellatsioonis väidetule tuginedes, teeb ringkonnakohus järelduse, et kaitsja arvates võis V. Joosepson toimida äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis. Ringkonnakohus leiab, et afekti, kui seisundit, iseloomustab selle eriline tugevus, teravus, plahvatuslikkus, lühiajalisus, käitumise ebaadekvaatsus. Äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis säilitab isik võime mõista oma tegude tähendust ja neid juhtida, kuid see võime on piiratud. Kriminaalmenetluslikult on oluline, et taolise tugeva hingelise erutuse seisundi kutsuks esile kannatanupoolne vägivald või solvang. 8 Tartu Maakohus on lugenud tuvastatuks, et V. Joosepsoni ja E.K. vahel tekkis konflikt põhjusel, et viimane ei tagastanud V. Joosepsonile raha. Nimetatud asjaolu kinnitavad V. Joosepsoni ütlused ning selle üle kriminaalasjas vaidlust ei ole. Seega ei alustanud konflikti mitte E.K. , vaid süüdistatav. Tema oli konflikti algatajaks ning selle konflikti ründavam pool. Ringkonnakohus leiab, et V. Joosepsoni tegevus nii enne konflikti algust, selle ajal kui ka pärast konflikti, viitavad süüdistatava adekvaatsele käitumisele. Kriminaalasjas on tuvastatud, et V. Joosepson andis E.K. le kauplusest ostude tegemiseks raha. Kui viimane raha ei tagastanud, hakkas V. Joosepson seda E.K. lt nõudma. Pärast kannatanu vastust, et mingit raha talle kaupluses tagasi ei antud, asus V. Joosepson kannatanut füüsiliselt ründama, lüües teda rusikatega näkku. V. Joosepson kirjeldab ka esimestele löökidele järgnenud lööke mida ta sooritas nii rusika kui ka jalaga. Seega suudab V. Joosepson adekvaatselt selgitada oma tegevust konfliktsituatsioonis E.K. ga. Afekti puudumisele viitab ka V. Joosepsoni edasine tegevus, kes saades aru, et E.K. on raskesti vigastatud, palus oma elukaaslasel helistada kiirabisse. Samal ajal vahetas V. Joosepson ära tal peksmise ajal jalas olnud ning E.K. verega määrdunud püksid ja jalatsid. Asjaolu, et süüdistatav ta enda sõnade kohaselt kõike tema ja E.K. vahel toimunut täpselt ei mäleta on kohtu arvates seletatav tema alkoholijoobega. Maakohus on põhjendanud, miks ta loeb ebausaldusväärseks V. Joosepsoni väited, et E.K. tõukas teda eemale ja tõukamise tagajärjel kukkus ta vastu kappi, mis põhjustas talle valu ning mille pärast ta ründaski E.K. . Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellesisulise põhistusega. Isegi kui lugeda V. Joosepsoni taolised ütlused tõesteks, leiab ringkonnakohus ülaltoodule tuginedes, et kannatanu käitumine ei saanud tekitada süüdistatavas afektile iseloomulikku seisundit. Ringkonnakohtu arvates peksis V. Joosepson E.K. eesmärgiga saada tagasi oma raha ning raha nõudmine oli konflikti, millise algatas V. Joosepson, põhjuseks. Ringkonnakohtu jaoks on arusaamatud apellatsioonis esitatud väited E.K. surma saabumise aja osas ja V. Joosepsoni võimalikust asitõendite hävitamisest, sest nimetatud asjaolud ei saa kuidagi mõjutada V. Joosepsonile inkrimineeritud süüdistuse kvalifikatsiooni. Ringkonnakohus leiab, et karistuse mõistmisel V. Joosepsonile on maakohus arvestanud kõiki
Mingeid uusi, maakohtule mitte teadaolevad asjaolusid, mis tingiksid V. Joosepsonile mõistetud karistuse kergendamist, ringkonnakohtule esitatud ei ole. Taoliseks aluseks ei saa olla ka
Joosepsonil ei ole diagnoositud ühtki taolist puuet, mis on toodud
Aarne Sarjas Ago Kutsar 9 Mati Kartau 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.