Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: Vassili Ertte on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et ta olles 11.04.2005 a. karistatud LS § 74 – 19 järgi rahatrahviga summas 12000 krooni, 19.03.2005 a. mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, juhtis taas 20.08.2006 a. kell 10.40 Tallinnas Majaka põik ja Pae tn. ristmiku piirkonnas, liikudes Pae tänava suunas mootorsõidukit Ford Scorpio, olles joobeseisundis. Seega Vassili Ertte juhtis mootorsõidukit joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest s.o. pani toime
Süüdistatav Vassili Ertte tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine süüdistatava poolt tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb eeluurimisel antud ütluste juurde, kahetseb juhtunut. Lisab, et kinnitab eeluurimisel antud ütlusi selles, et ta tarvitas 200 – 300 g viina ja liitri õlut. Hommikul arvas, et on juba kaine ja läks tema poolt remonditud autoga proovisõitu tegema. Politsei pidas ta kinni ning tal tuvastati alkoholijoove. Ta ei teadnud, et õigusrikkumise kehtivus toimib ühe aasta. Ta ei oma mootorsõiduki juhtimisõiguse lubasid. Rahatrahv on tasutud. Kohus, kuulanud ära süüdistatava selgitused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas väärteomenetluse lõpetamise määruse, otsusega väärteoasjas, väärteoprotokolli, protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga / tl. 3, 5 – 10 /.
alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud lühimenetluse sätteid ja süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistatuse kustumist, töökoha ja iseseisva sissetuleku olemasolu, alaealise lapse kasvatamist, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega tingimisi katseajaga. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada Vassili Ertte
järgi ja mõista karistuseks 45 ( nelikümmend viis ) päeva vangitust Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 1 ( üks ) kuu vangistust.
alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata kui Vassili Ertte ei pane 3 ( kolme ) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
1 p. 1 alusel võtta Vassili Erttelt 4 ( neljaks ) kuuks mootorsõiduki juhtimisõigus. Mõistetud katseaja ja juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast. 2 Välja mõista Vassili Erttelt sundraha 4500 krooni riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista Vassili Erttelt kaitsjatasu 1221.30 krooni 4 Välja mõista Vassili Erttelt kohtukuludena ekspertiisitasu 120 krooni Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB Eesti Ühispank viitenumber 2800049777 5 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik / allkiri /
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.