1-05-1711\1

Kriminaalasi nr. 1 – 2824 / 05 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. detsembril 2006 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik rahvakohtunikud: Mart Kõrre ja Tarmo Reeds sekretäri: Leili Merila ja tõlgi: Katrin – Jana Vaab juureolekul prokuröri: Kati Maitse kaitsja: Vello Johanson osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
2. märtsil 2006 a.,
3. mail 2006 a.,
4. juunil 2006 a.,
5. novembril 2006 a. ja
6. novembril 2006 a. Aleksandr Koval süüdistusasja KarS § 114 p. 4 ja § 199 lg. 2 p. 4, 8 - § 25 lg. 2 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: Aleksandr Koval on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud teise inimese tahtliku tapmise, uuesti 01.07.2005 a. ajavahemikul kella 00 kuni 01.00 viibides Tallinnas, endise Lihakombinaadi territooriumil Katusepapi 37 asuva Statoili autotankla vastas, peksis tekkinud tüli käigus tahtlikult G. S-t korduvalt rusikatega näkku ning jalgadega pähe ja rindkere piirkonda, tekitades peksmisega G. S-le eluohtli-kud tervisekahjustused: pea kinnise tömbi trauma ilma koljuluude murdudeta ja kehatüve kinnise tömbi trauma hulgaliste roidemurdudega, milliste tervisekahjustuste tagajärjel G. S suri kohapeal. Seega Aleksandr Koval sellise tegevusega isikuna, kes on varem toime pannud teise inimese tahtliku tapmise, pani uuesti toime teise inimese tahtliku tapmise s.o. KarS § 114 p. 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud võõra vallasasja varguse, uuesti 13.06.2005 a. kella 04.45 ajal viibides K M. OÜ-le kuuluval territoo-riumil alustas tahtlikult vastavalt oma ettekujutusele süüteost vahetult K M. OÜ-le kuulu-vate veoauto radiaatorite äravõtmist nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Keeras lahti OÜ territooriumit ümbritseva traadist võrkaia alumise osa ning sisenes läbi võrkaeda lõhutud augu OÜ territooriumile veoauto radiaatorite juurde, kuid süütegu jäi lõpule viimata, kuna OÜ terri-tooriumile saabus territooriumit valvanud AS Falck Eesti patrull. Seega Aleksandr Koval sellise tegevusega isikuna, kes on varem toime pannud võõra vallasasja varguse, alustas tahtlikult vastavalt oma ettekujutusele süüteost võõra vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, mis jäi katsestaadiumisse temast sõltumatutel asjaoludel s.o. pani toime KarS § 199 lg. 2 p. 4, 8 - § 25 lg. 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav Aleksandr Koval tunnistab end talle inkrimineeritud kuritegudes täielikult süüdi. Annab ütlusi, et 2005 a. suvel ta töötas lepinguta metallivastuvõtupunktis. Sel ajal ta elas ühes vanas kontoris. Tarvitas sõpradega viina ja olles teadlik, et territooriumil on radiaatorid, otsustas öösel minna radiaatoreid võtma. Ta keeras traatvõrgu lahti ja ronis seejärel territooriumi lõppu ja kavatses radiaatori visata üle aia. Ta kuulis auto häält ja jooksis tagasi. Radiaatori varguse õnnestumisel oleks selle kokku-ostu viinud; samuti annab ütlusi, et ta sattus tühermaale elama 2005 a. mais ja elas seal kuni kinnipidamiseni. Lauluväljaku bussipeatuses ta kohtus G. S-ga, kellega viibis koos kinnipidamiskohas ning kutsus ka teda territooriumile. Elati seal umbes kuu aega, koguti metalli ja joodi odekolonni. Alates kinnipidamiskohast vabanemist tal kindlat elukohta pole olnud.
7. juunil ta korjas umbes tund aega koos S-ga tüher-maal metalli. Seejärel kogutud metall viidi kokkuostupunkti. Pärast raha saamist ta jõi koos S-ga ühe odekolonni ning siis läks koos S-ga veel odekolonni ostma. Nad tulid tagasi ja lõkke ümber istusid mehed ning ootasid neid, et joomist jätkata. Kokku vist oli viis pu-delit odekolonni. Joodi odekolonni ja ta läks jalutama, sel ajal S peitis ühe odekolonni, et see hommikuks jätta. Teised hakkasid teda hüüdma ja ta läks tagasi ning temalt küsiti, kas S-l on veel odekolonni. Ta ütles jaatavalt, kuid kuulis, et S ei taha odekolonni an-da, sest olevat selle hommikuks jätnud. Teised tahtsid, et ta küsiks S-lt odekolonni. S keeldus odekolonni andmisest ja ta ütles, et sel juhul läheb halvasti. S näitas odekolonni asukoha ja ta võttis selle ning jätkas koos teistega joomist. Tema ja teised riidlesid S-ga, et sööb ja joob üksi. S läks kase alla magama. Pärast odekolonni joomist ta läks S juurde ja ütles, et miks maas lamad, kas solvusid. Ta ei tea mis temaga juhtus, kuid hakkas S-t peksma. Ta peksis selili lamavat kannatanut vastu nägu, nina, silmi. Ta hüppas õhku ja ühe jalaga maandus kannatanu rindkerele. Vahel ta tõstis kannatanu istukile ja laskis kannatanu jälle pikali. Ta muutis kannatanu asendit selleks, et saaks sellises asendis peks-mist jätkata. Peksis ikka jalgade ja kätega vastu rindkeret ja nägu. Kannatanul hakkas verd suust ja ninast jooksma. Kannatanu tema suhtes mingit vägivalda ega vastupanu ei osutanud. Ta määr-dus kannatanu verega. Peksmine võis kesta poolteist kuni kaks tundi ja see peksmine toimus jär-jest. Peksmise ajal kannatanu teadvusel ei olnud ja ta ei mõelnud millelegi. Andis peksmise või-malust ka teistele Teised tulid ka juurde ning samuti peksid kannatanut. T istus lõkke juu-res ning nägi kõike pealt. Pärast peksmise lõpetamist viidi S eemale. T. jäi S-i juurde ja tema läks teistega odekolonni ostma. Teised jäid Majaka täna-vale, kuid tema läks tühermaale tagasi. Pärast tühermaale tagasi tulekut ta läks kannatanu juurde ja tuvastas kannatanu surma. Seejärel ta ajas magava T üles ja küsis politsei kutsumise võimalust. T ütles, et bensiinijaamast. Ta läks tanklasse ja palus kassiiril politsei kutsuda ning jäi tankla kaupluse juures politseid ootama. Kohale saabunud politseile ütles, et tappis ini-mese ning juhatas politseinikud sündmuskohale. Eeluurimisel ta rääkis enda tegevuse kohta ja nüüd otsustas rääkida samuti sellest, et teised ka peksid kannatanut. Põhiliselt tema peksis kanna-tanut, aeg ajalt ka teised käisid peksmas. Ta arvab, et kannatanu suri tema poolt toimunud peks-mise tagajärjel, sest ta peksis kannatanut kõige rohkem. Kannatanu T. P annab ütlusi, et hukkunu G. S oli tema poeg ja viimati nägi poega nädal enne poja hukkumist. Nädal hiljem tuli tema juurde politseinik ja rääkis pojaga juhtunud õnnetusest. Poeg ei töötanud. Kuni 2004 a. suveni poeg elas tema juures. Poeg ravis inimesi, eriti alkoholi pruukimise võõrutamisest. Poeg sai inimeste ravimisega raha ja hakkas ka alkoholi tarvitama. Poeg aitas teisi inimesi, kuid ennast ravida ei saanud. Tunnistaja M. O annab ütlusi, et ta tunneb süüdistatavat, koos on alkoholi tarvita-nud. Ta näeb süüdistatavat teist korda, esimest korda nägi 2005 a. suvel. Surnu oli tema sõber, keda tundis pikka aega. Ta kohtus sõbraga üle pika aja ja kokkusaamist otsustati tähistada. Joodi ostetud odekolonni. Sellest ei piisanud ja osteti veel juurde. Ta elas vana lihakombinaadi terri-tooriumi tühermaal. Sõber G. tõi süüdistatava kohale ja siis nägigi süüdistatavat esimest korda. Sõbra surma päeval tarvitas koos teistega odekolonni. Joodi ära kolm pudelit odekolonni ja seejärel G. läks koos süüdistatavaga veel odekolonni tooma. Siis oli G. ja süüdis-tatava vahel mingi tüli kinnipidamiskoha teemadel. Ta tegi ettepaneku tüli lõpetada, kuid G. palus tal mitte sekkuda ja käskis tal magama minna. Ta võttis teki ja läks magama. Mingil ajal süüdistatav, kelle nime ta ei tea, ajas ta üles ja ütles, et tappis G. ja läheb politseid kutsuma. Teised läksid ka magama ja nad jäid kahekesi. Magamise ajal ta mingeid karjeid ega appihüüdeid ei kuulnud. Pärast ülesajamist ta katsus G. pulssi, kuid seda ei tundnud ning G. oli külm. Tunnistaja R. T annab ütlusi, et ta on K M OÜ juhataja ja firma on piiratud võrkaiaga ning perimeeterkiirtega. Falck patrull teatas, et peeti kinni mingi mees, kes oli territooriumile tunginud. Territooriumile oli sissemurtud võrkaia kaudu, ku-hu oli ka auk tehtud. Katse oli ära viia auto vanu radiaatoreid, neid oli nihutatud. Tunnistaja K. M annab ütlusi, et ta töötab Falck Eesti AS ja 2005 a. juunis saabunud häire tõttu sõitis kohale ning pidas kinni mehe, kes tahtis varastada mingeid radiaatoreid. Võrkaia alt välja roninud mees mingit vastupanu ei osutanud. Kinnipeetud mees anti üle kohale saabunud politseile. Sellest sündmusest on päris palju möödu-nud, kuid arvab, et kohtusaalis viibib sama mees, kes tahtis radiaatoreid varastada. Tunnistaja O. T kohtueelsel menetlusel andis ütlusi, et elas tühermaal üle 40 päeva.
8. juunil ta oli tühermaal koos kellegi M-ga ja sinna tuli veel rahvast, kes sealt lihtsalt läbi käivad. Ta magas ja peksmisest ei tea midagi. Läbi une vist kuulis mingit vaidlust. Seda, et keegi tapeti sai teada alles siis kui politsei ta üles ajas. Š. istus sel ajal ja ütles politseile, et ta kakles ja tappis kannatanu. Ta teab, et kinnipeetud Š. viibis vangis koos kannatanuga. Eelmisel päe-val hommikust alates joodi alkoholi. Ta teab, et ohvri nimi oli G. ja tuli nende juurde tüher-maale elama kolm nädalat varem enne juhtumit. Tunnistaja P. K kohtueelsel menetlusel andis ütlusi, et 30.06.2005 a. ta läks kau-banduskeskuse juurde süüa otsima. Konteinerite juures sai kokku meestega, kellega koos ta hil-jem kinni peeti. Vana lihakombinaadi juures tühermaal jõi koos teistega umbes 10 pudelit odeko-lonni. Kõik jäid purju. Vähemalt tema magamaminekuni mingeid tülisid ei olnud. Tulevane kan-natanu näitas tätoveeringuid, olevat ka kinni istunud, samuti oli kinni istunud ka mees, kes kan-natanu tappis. Ta jäi magama ja läbi une kuulis mingit tüli, samuti vist kaklesid. Ta ei julgenud silmi lahti teha, kartes et saab ka peksa. Mingil ajal ta tõusis ja nägi kannatanut, kes oli üleni ve-rine ning Š. peksis teda jalgadega vastu kõhtu, nägu, löögid olid jõulised. Samuti peksis rusi-katega. Ta veel ütles Š-le, kas lolliks oled läinud ning vastas, et tüli oli tekkinud tsooni teema-del. Š. lõpetas peksmise, sel ajal kannatanu veel hingas. Š-l ta mingeid vigastusi ei näinud, kuid käed olid verised. Ta veel jõi Š-ga odekolonni ning heitis uuesti magama. Š. peksis kannatanut parema külje poolt ja ainult käte ning jalgadega. Enne kannatanu peksmist kannata-nul ta mingeid vigastusi ei näinud. Kohtuistungil Aleksandr Koval tunnistab end talle inkrimineeritud kuritegudes täielikult süüdi. Nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtuistungil Koval andis üheselt mõistetavaid ütlusi, et ta peksis S-t nii jalgade kui ka kätega. Pärast S. surma ta läks bensiinijaama ja kutsus kohale politsei. Samuti teiste tunnistajate ütlused haakuvad Aleksandr Kovali poolt antud ütlus-tega. Samuti Koval ütluste ja olustiku seostamise protokollis kinnitab veel kord eelnevalt antud ütlusi. Kohtul ei ole alust kahelda nii Aleksandr Kovali ütlustes S tapmises tema poolt kui ka tunnistajate poolt kohtliku eeluurimise ajal ja kohtuistungil antud õigsuses. Nende ütlusi kinnitavad ka muud kogutud tõendid:
9. politsei ettekandega, et Koval kutsus politsei kohale ja juhatas nad sündmuskohale, kus Koval selgitas, et peksis G-t üksi, vanglas tekkinud vihavaenu pärast / t.l. 2 /
10. sündmuskoha vaatlusprotokolli kui ka fototabeliga / 3 – 9, 140 - 142 /
11. surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktiga, milles kirjeldatu alusel S. surma põhjuseks on eluohtlik tervisekahjustus: pea kinnine tömp trauma ilma koljuluude murdudeta, kehatüve kinnine tömp trauma: roide murrud / t.l. 15 – 33 /
12. äratundmiseks esitamise protokollidega, kus äratundmiseks esitatud nii Koval kui ka S. / t.l. 47 – 54, 57 – 64, 69 – 76, 100 - 104 /
13. asitõendite vaatlusprotokolli ja fototabeliga / t.l. 84 – 86 /
14. Aleksandr Kovali poolt ütluste olustiku seostamise protokolliga, mille käigus antud ütlustega veel kord kinnitas nii kohtueelsel kui ka kohtulikul uurimisel antud ütlusi / t.l. 107 – 115, 145 - 159 /
15. K M OÜ avaldusega selles, et ööl vastu 13.06.2005 a. peeti kinni tundmatu mees / t.l. 126 / turvatöötaja ja politsei ettekandega, et kinnipeeta-vaks osutus Aleksandr Koval / t.l. 127 - 129 / KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab Aleksandr Kovali kriminaalkorras karistatust, töökoha ja alalise sissetuleku puudumist, samuti rahvastiku registri andmetel alalise elukoha puudumist, tahtliku kuriteo – tapmise vähemalt teist korda - toimepanemist jälle alkoholijoobes ja selle toimepanemise julmust, uue samalaadse kuriteo toimepanemist ühe aasta ja paari kuu möödumisel pärast eelneva kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmist, tema poolt G. S tapmist vanglas viibimise omava-helise erineva mõttelaadi ja madala motiivi olemasolul, kuriteo iseloomu ja ühiskonnaohtlikkuse astet, tema poolt teise inimese tapmisest politseile teatamisest ja politseinike sündmuskohale kut-sumisest, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 311 – 313, § 315 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada Aleksandr Koval KarS § 114 p. 4 järgi ja mõista karistuseks 15 ( viisteist ) aastat vangistust Süüdi tunnistada Aleksandr Koval KarS § 199 lg. 2 p. 4, 8 järgi ja § 25 lg. 2 kaudu ning mõista karistuseks 5 ( viis ) kuud vangistust KarS § 64 alusel lugeda mõistetud kergem karistus kaetuks raskeima mõistetud karistusega ja liitkaristuseks mõista 15 ( viisteist ) aastat vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestada tõkendi – vahistamine – kohaldamisest s.o. alates
16. juulist 2005 a. Tõkend – vahistamine – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. 2 Välja mõista Aleksandr Kovalilt sundraha 7500 krooni riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista Aleksandr Kovalilt kaitsjatasu 19234 krooni 4 Välja mõista Aleksandr Kovalilt kohtukuludena ekspertiisitasu 14100 krooni Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB Eesti Ühispank viitenumber 2800049777 5 Asitõendid kohtuotsuse jõustumisel hävitada 6 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on kohtuotsusele Aleksandr Kovalil ja tema kaitsjal õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtusse 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik / allkiri / Rahvakohtunikud / allkirjad /