2 järgi Menetlusalune isik Aare Jakobson, Tartu, töökoht: OÜ Soklain LM RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 2, § 120 lg. 1 ja § 132 p. 3 Tühistada kohtuvälise menetleja otsus osaliselt ja teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Tühistada Aare Jakobsonile kohtuvälise menetleja 18.04.2007.a. otsusega
4 järgi määratud lisakaristus. Kohtuvälise menetleja 18.04.2007.a otsusega
2 järgi määratud põhikaristus, rahatrahv 2100 (kaks tuhat ükssada) krooni tasuda Lõuna Politseiprefektuuri arvele 10220035028018 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2602070062760028. Trahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega või rahatrahvi asendamine arestiga KarS § 72 alusel. Kaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. 1 Kohtuvälise menetleja otsus ja põhjendused. Tuvastatud asjaolud. Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse ülemkomissari Marek Tiiratsi 18.04.2007.a. otsusega karistati Aare Jakobsoni
2 alusel rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, s.o. 2100 krooni ja
4 alusel lisakaristusega – mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 kuuks. Otsuse kohaselt Aare Jakobson 07.04.2007.a. kell 13.46 Tartus, Ravila tänaval liikudes Ravila 51 suunas juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 29 km/h võrra. Menetlusalune isik rikkus sellega Liikluseeskirja § 124 p. 2 nõudeid, milline rikkumine on kvalifitseeritav
2 järgi. Väärtegu on tõendatud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, tunnistaja ülekuulamise protokolliga ja menetlusaluse isiku ütlustega. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas mootorsõidukile lubatud suurima sõidukiiruse olulise ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatava õigusrikkumisega. Karistus on määratud lähtudes KarS § 56 lg. 1 ja võttes arvesse eelnevalt toimepandud samalaadset rikkumist. 07.04.2007.a. on konstaabel Gunnar Rätsepuu koostanud väärteoprotokolli, milles on väärteo sündmust, aega, kohta ja vastutuse alust kirjeldatud samasuguselt väärteootsuses märgituga. Väärteoprotokollis on menetlusaluse isiku seletus: „ületasin kiirust linnast väljasõidul Ravila tänavas.“ Tunnistaja Martin Kukk on andnud ütlusi selle kohta, et 07.04.2007.a. teostas liiklusjärelevalvet liikudes Tartus, Ravila tänaval suunaga Betooni tänava poole. Kella 13.46 ajal liikus vastu sõiduauto Opel Omega, registreerimismärgiga 502 TGM, mille kiiruseks fikseeris 86+/- 7 km/h. Sõiduk liikus antud mõõdetaval teelõigul üksinda. Kiirust mõõdeti seadmega Stalker Dual DC
4 alusel määratud lisakaristus. Menetlusalune isik on seisukohal, et ta on aru saanud oma rikkumise tõsidusest ning avaldab puhtsüdamlikku kahetsust toimepandud teo suhtes. Menetlusalune isik ei vaidlusta väärteomenetluses tehtud toiminguid ning nõustub rikkumise kvalifikatsiooniga. Kaebuse esitamist põhjendab menetlusalune isik asjaoluga, et peale juhtimisõiguse äravõtmist on ta sunnitud katkestama töösuhte Soklain LM OÜ-ga ja jääb tööta ning sissetulekuta. Sel põhjusel muutub vaidlustatud otsuse täitmine raskendatuks ning halveneb oluliselt ka menetlusaluse isiku ja tema perekonna majandusklik seisund.
S § 56 kohaselt on karistuse määramisel eesmärgiks mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Nimetatud eesmärgi täidab menetlusaluse isiku suhtes ka rahalise karistuse kandmine. Menetlusalune isik kohustub käituma edaspidi igati seaduskuulekalt. Kohtuvälise menetleja seisukoht. Kohtuväline menetleja ei nõustu Aare Jakobsoni poolt esitatud kaebusega ning esitas oma seisukoha alljärgnevalt. Aare Jakobsoni juhitud mootorsõiduki kiirus mõõdeti kiirusemõõtjaga „Stalker Dual Vision“ nr. 095738, millel oli kehtiv taatlustunnistus. Tuvastati lubatud kiiruse ületamine 29 km/h võrra. Juhile koostati kohapeal väärteoprotokoll
2 tunnustel väärteo toimepanemise. Kiiruse ületamise on üks raskematest liikluseeskirja nõuete rikkumistest. Menetlusalusel isikul on kehtiv samalaadiline rikkumine, mille eest määratud karistus ei suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Lisakaristus on määratud minimaalses määras. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja väärteoasjas määratud lisakaristus muutmata. Kohtu järeldused. LE § 124 järgi suurim lubatud sõidukiirus: 1) asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis; 2) asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis.
2. Menetlusalune isik tunnistab enda süüd. Süü omaksvõtt põhineb otsuses kirjeldatud faktilistel asjaoludel ja on tõendatud tunnistaja ütlustega ning dokumentaalsete tõenditega. Menetlusaluse isiku seletus on kooskõlas tõenditega. Aare Jakobson on kogu menetluse kestel andnud samasisulisi ütlusi, milles ta tunnistab enda süüd lubatud sõidukiiruse ületamises. Kohus ei tuvastanud Aare Jakobsoni süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus kaaludes karistuse määramise aluseid, leiab, et karistamise aluseks olev süü on tõendatud. Aare Jakobsoni väärteoga kahjustatav õigushüve on liiklusohutus. Kohtuväline menetleja on süüdlast karistanud põhi- ja lisakaristusega. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga selles, et lisakaristuse määramine menetleja subjektiivne õigus, mitte kohustus. KarS § 56 kohaselt on karistuse määramisel eesmärgiks mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Järgnevalt kohus analüüsib, kas lisakaristuse määramine Aare Jakobsonile on olnud põhjendatud. Vaatamata väärteoga kahjustatud õigushüve olulisusele on menetlusalusele isikule põhjendamatult määratud lisakaristus
4 järgi. Kuigi Aare Jakobson on varem ajavahemikus 2002.a. – 2006.a. väärteomenetluses karistatud kolmel korral, on tema esimese karistuse kandmisest möödunud enam kui üks aasta. KarRS § 25 lg. 1 p. 1 järgi kuulub esimene karistus registrist kustutamisele või ülekandmisele arhiivi. Ainsa kehtiva ja karistusregistriseadusest tulenevat mõju omava karistusena tuleb Aare Jakobsonil arvestada 07.05.2006.a. määratud rahatrahvi samasuguse väärteo eest. Väärtegude vahel on ligi aastane vahe. Varasemad väärteod on toimunud pikema vaheajaga. Sellest järeldub menetlusaluse isiku liikluseeskirjade rikkumise juhuslikkus. Kohus tuvastas menetlusaluse isiku karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg. 1 p. 3 sätestatud puhtsüdamliku kahetsuse. Aare Jakobson on kogu menetluse kestel andnud oma teo kohta objektiivseid ja süüd omaksvõtvaid ütlusi. Väärteootsusele esitatud kaebuses on ta kahetsust ja arusaama teo õigusvastasusest väljendanud selgesõnaliselt. Nendest asjaoludest on alust järeldada, et menetlusalune isik on teinud järeldusi oma liikluseeskirju eirava käitumise suhtes ja kahetseb puhtsüdamlikult. 4 Arvestades KarS § 57 lg. 1 p. 3 sätestatud karistust kergendava asjaoluga, leiab kohus, et süüdlast on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma liikluseeskirjade rikkumistega seotud süütegude toimepanemisest lisakaristust määramata.
2 ettenähtud väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut. Õiguslikus tähenduses teise samasuguse väärteo toimepanemisel on süüdlast põhjendatult mõjutatud varasema karistusega võrreldes suuremas määras, mis ületab ettenähtud karistuse keskmise määra. Arvestades karistust kergendava asjaolu esinemist ja raskendavate asjaolude puudumist ning põhikaristuse määra, ei ole lisakaristuse määramine vajalik. Kõigest eeltoodust on võimalik järeldada, et põhikaristus hoiab menetlusalust isikut edaspidi samasuguste süütegude toimepanemisest. Lisakaristuse tühistamine ei riiva õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.