lg 2 p 4 ja § 25 lg 2; § 200 lg 1 järgi lühimenetlus Prokurör Külli Aas Süüdistatav Ainar Kesas Kaitsja Advokaat Andrus Räppo RESOLUTSIOON 1. Ainar Kesas süüdi tunnistada
lg 2 p 4 ja 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 2 (kaks) kuud. 2. Ainar Kesas süüdi tunnistada
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistada teda tähtajalise vangistusega 2 (kaks) aastat. 3.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima üksikkaristusega, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat. 4. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud. 5.
lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemik 04.03.2006 kuni 05.03.2006, so 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 6.
lg 2 alusel, liites käesoleva otsusega mõistetud ja ärakandmata karistusele eelmise, so Tallinna Linnakohtu 16.09.2005 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 1 aasta ja 6 kuud vangistust täies ulatuses, mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates Ainar Kesase kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 03.04.
Samuti tema 11.03.2006 kella 21.00 ajal, viibides klubi juures varemetes Tallinnas, röövis F. K-lt kaelas rippunud mobiiltelefoni Motorola C-115 ja põuetaskust rahakoti, lüües kannatanut ühe korra jalaga vastu kannatanu vasakpoolset reit. Seega Ainar Kesas pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga, so
Kohtuistungil süüdistatav Ainar Kesas seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on süüdistatava süü tõendatud ning süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 12.03.2006 koostatud kannatanu F. K ülekuulamise protokollist nähtuvalt tutvus kannatanu 11.03.2006 kella 21 ajal Autobussijaama juures trammipeatuses noormehega, 2 • • • • • • • • • • • kes pakkus talle õlut. Ostis noormehele suitsu ja siis osteti alkoholi juurde. Läksid varemetesse, sest tuttav ütles, et seal on kõige turvalisem koht maha istuda. Sinna tulid veel kaks noormeest. 5-10 minutit hiljem võttis uus tuttav kannatanule kaelast mobiiltelefoni ja lõi kannatanut jalaga vastu reit. Seejärel võeti ära ka rahakott ja mõned brošüürid. Kannatanu peitis end samba taha ja kuulis, kuidas teda otsiti. Telefon oli Motorola C-115. Mõne aja pärast leidis samast kohast üles rahakoti ja dokumendid. Varaline kahju 700 krooni. (t/l 2-3) 12.03.2006 koostatud patsiendikaardist nähtuvalt tuvastati F. K-l vasaku reie proksimaalses osas kaks punetavat triipu, lateraalsel küljel sinimik, valu ka telje suunas vajutamisel. (t/l 4) 31.03.2006 koostatud tunnistaja R. P ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas tunnistaja, et 11.03.2006 õhtul kella 20.00 paiku sisenesid kauplusse kaks meesterahvast. Vanem küsis nooremalt mida see juua tahab. Noorem vastas, et vali ise. Lõpuks valisid arbuusimaitselise Viru Valge viina 0,5 liitrise. Kauba eest tasus vanem. Vanem soovis järjekindlalt osta viina aga mitte õlut, mida alguses oli soovinud noorem. (t/l 9-12) 31.03.2006 koostatud fotode järgi äratundmise protokollist nähtuvalt tundis tunnistaja RP fotol nr 3 kujutatud Ainar Kesases ära isiku, kes käis kaupluses koos vanema meesterahvaga. (t/l 13-16) 31.03.2006 koostatud fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis F. K fotol nr 3 kujutatud Ainar Kesases ära isiku, kes 11.03.2006 röövis temalt mobiiltelefoni ja lõi vastu jalga. (t/l 17-20) 03.04.2006 koostatud kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas Ainar Kesas, et 11.03.2006 kella 21.00 ajal jalutas Autobussijaama juures ja juurde tuli meesterahvas. Hakkasid juttu rääkima ja siis meesterahvas ostis suitsu ning pakkus temalegi. Seejärel ostis meesterahvas alkoholi. Tarvitasid seda alguses söögikoha taga, siis läksid Tartu mnt pidi üles ja läksid varemetesse. Ei tea mis pähe tuli, aga võttis mehelt kaelast mobiiltelefoni ja seejärel taskust rahakoti. Raha seal ei olnud ja viskas rahakoti tagasi. Lõi veel meest jalaga. Telefoni müüs hiljem maha. (t/l 29-33) 30.03.2006 koostatud tunnistaja J. K ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 11.03.2006 kella 21 ajal tuli tunnistaja koju ja trepikojas märkas tuttavat A-t, kes tahtis talle külla tulle. Kuna Ainar oli silmnähtavalt joobes, siis keeldus sellest. Pärast seda Ainar lahkus. (t/l 3840) iseloomustusest nähtuvalt iseloomustatakse Ainar Kesast püsimatuna ja tihti lapsikult käituvana. Seoses alkoholi tarvitamisega on antud viimane hoiatus koolist väljaarvamiseks. Kaasõpilastega suhtlemisel üleolev. Tähelepanu juhtimine ja vestlused tulemusi andnud ei ole, jätkuvad omavolilised puudumised. (t/l 58) 04.03.2006 esitatud K avaldus, millest nähtuvalt peeti kaupluses kinni Ainar Kesas, kelle juurest leiti kaupa – Gin Bitter Lemon 1,5 liitrit 30 krooni ja 90 sendi väärtuses. (t/l 66) 05.03.2006 ja 13.03.2006 koostatud kahtlustatava Ainar Kesase ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas A.Kesas, et ei mäleta, kas kaupa varastas. Mäletab, et sõitis trammis kesklinna poole ja jõi õlut. Teel oli vist mingi avarii ja istus trammis ning ootas. Kui trammist väljus läks pilt ära ja rohkem ei mäleta eilsest päevast midagi. Kui ütlevad, et varastas, ju siis varastas. (t/l 68-71, 72) 04.03.2006 koostatud tunnistaja D. J ülekuulamisprotokollist nähtuvalt nägi tunnistaja K toiduosakonnas, kuidas sinna sisenes alkoholijoobes noormees, kes võttis pudeli Gini ja toppis jope alla. Läbis kassad ja jättis maksmata kauba eest. Kui noormees oli läinud turvavaärava taha, pidas noormehe kinni ja turvakontrolli käigus oli avastatud pudel. (t/l 73-74) 16.03.2006 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi CD plaati, millel on K AS kaupluse videosalvestused 04.03.2006 ning salvestusest on näha kuidas kell 18.43 ajal Ainar Kesas võtab riiulilt ühe heledat värvi plastpudeli ning üritab seda peita riietesse ning liigub edasi. A.Kesas läbib kassad ja turvavärava ning turvatöötaja peab ta kinni. (t/l 83) 3 Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud Ainar Kesase süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu F. K ja tunnistajate R. P, J. K ja D. J ütlusi, fotode järgi äratundmiseks esitamise protokolle, patsiendikaarti ning kaupluse avaldust, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud varguse toimepanemise eest ja karistus ei olnud uue teo toimepanemise ajaks kustunud. Seega oli süüdistatav varguse katse toimepanemisel isikuks, kes on varem varguse toime pannud. Kuivõrd süüdistataval ei õnnestunud ära võetud vallasasja ebaseaduslikult omastada, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 4 ja 25 lg 2 järgi, so võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud ka
lg 1 järgi, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on kannatanul tuvastatud tervisekahjustus, milline on tekitatud jalalöögist. Arvestades teo toimepanemise asjaolusid asub kohus seisukohale, et vägivald oli süüdistatava poolt kannatanu suhtes kasutatud selleks, et kannatanu ei üritaks oma vara tagasi saada ja veenduks selles, et vara tagasi nõudmisel võib vägivald jätkuda, mistõttu leiab kohus, et vägivald oli võõra vallasasja äravõtmise vahendiks ja võimaliku vastupanu murdmiseks. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava väljendatud kahetsust.
lg 2 ettenähtud süüteo eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus kuni 5 aastat ning
lg 1 ettenähtud süüteo eest on karistusena ette nähtud vangistus alates 2 aastast 10 aastani. Kriminaaltoimikust nähtub, et süüdistatavat iseloomustatakse koolist negatiivselt, teda on varem kohtu poolt kahel korral karistatud, sealhulgas ka varavastase kuriteo toimepanemise eest. Peale selle on teda korduvalt karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest, seejuures korduvalt AS § 71 ja 70 ettenähtud väärteo eest, millest võib teha järeldusi süüdistatava alkoholilembuse kohta, mida kinnitavad ka inkrimineeritud süütegude toimepanemise asjaolud. Arvestades seda, et vargusega rünnati väheväärtuslikku asja, mille hinnaks oli 30 krooni ja 90 senti, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatavale võib määrata karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Mis puudutab aga
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemist, siis asub kohus seisukohale, et ka selle teo toimepanemisel ei näidatud üles erilist julmust ning varaline kahju ei ole samuti suur. Seetõttu, arvestades nii või teisiti vajadust mõista liitkaristust kohtuotsuste kogumis, mille tulemusena kuulub süüdistatavale mõistmisele niigi pikaajaline vangistus, peab kohus võimalikuks ka
Kuivõrd mõlemad teod on toime pandud kohtu poolt määratud katseajal, siis kuulub mõistetavale liitkaristusele liitmisele ka eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus täies ulatuses
4 Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.