4-07-540\5

Väärteoasi nr. 4-07-540 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohtu Valga kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Aivar Pellja Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuotsuse lõpposa –12.märts 2007.a.; Valga kohtuistungi toimumise aeg – 07.03.2007.a.. Väärteoasja number 4-07-540 Väärteoasi Lorenz Juhanson`i kaebus Lõuna Politseiprefektuuri Valga politseijaoskonna korrakaitseosakonna juhtivkonstaabel K.Karm 18.01.2007.a. otsusele väärteoasjas nr : 2602,07,000026 Menetlustoiming Kohtuotsuse lõpposa Menetlusosalised ja nende kaebuse esitaja : Lorenz Juhanson esindajad kaitsja : vandeadvokaat Otto Preem kohtuväline menetleja : Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtivkonstaabel Kaimar Karm RESOLUTSIOON Juhindudes VtMS §-dest 132 p 1, 155, 156 kohus otsustas: Jätta kohtuvälise menetleja Lõuna Politseiprefektuuri Valga politseijaoskonna korrakaitseosakonna juhtivkonstaabel Kaimar Karm otsus 18.01.2007.a. väärteoasjas nr 2602,07,000026 muutmata ja Lorenz Juhanson kaebuse rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada. Kohtumenetluse pool võib kohe kassatsiooniõigusest loobuda. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtusse. Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Valga Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest (12.03.2007.a. kell 11.30). Kassatsioon tuleb esitada Valga Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ja nad võivad saada kohtuotsuse koopiad 28.03.2007.a. kell 15.

1. Rahatrahv tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav (Lõuna Politseiprefektuuri arvele 10220035028018 EÜP kood 401, viitenumber 2602070000260069). Rahatrahvi tasumist tõendav dokument esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kantseleile. Esimese astme jõustunud kohtuotsuse pöörab täitmisele kohtulahendi teinud maakohus. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Kaebus Kohtuvälise menetleja
2. jaanuari 2007.a. otsusega väärteoasjas nr 2602,07,000026 karistati kaebuse esitajat Liiklusseaduse § 74`19 lg 1 alusel rahatrahviga 135 trahviühikut, s.o 8100.- krooni. Liiklusseaduse § 74`19 lg 2 järgi kohaldati täiendavalt lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 7 kuuks. Karistamisotsus põhines 31.12.2006.a. konstaabel K.Õunapuu poolt koostatud väärteoprotokollile AB 772282, millisest tulenevalt juhtis alkoholijoobes kaebuse esitaja 31.12.2006.a. kella 05.05 paiku X linnas X tänaval sõiduautot Volkswagen Passat reg nr XXX XXX. Kaebuses ei vaidlustata väärteo toimepanemise asjaolusid, aga samuti otsuses toodud põhikaristuse määra. Kaevatava otsuse kirjeldavas osas esitatud arusaamad KarS § 74`19 rikkumise üldohtlikkuse osas on mõistetavad ja üldteada ning seega on määratud rahaline karistus (C 40 % võimalikust maksimumkaristusest) vastavalt õigusrikkumise iseloomule. KarS § 74`19 lg 2 nimetatud lisakaristuse osas on seaduseandja leidnud, et lisakaristuse mõistmine on võimalik, kuid mitte seadusest tulenevalt kohustuslik akt. Lorenz Juhanson on nõus, et tema poolt toimepandud väärteo eest on lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine põhjendatud, kuid samas leiab, et lisakaristus on ajaliselt liialt pikk. Juhtimisõiguse äravõtmine on võimalik 3-st kuni 9 kuuni. Kui kaebuse esitaja suhtes kohaldatud rahaline karistus moodustas 40% karistuse maksimaalmäärast, siis lisakaristus vastavast maksimummäärast 75%. Proportsionaalne lisakaristuse määr võiks olla 40% 9-st kuust, s.o 3,5 – 4 kuud. Kaebuse esitaja soovib lisada, et võttis joobe tuvastamisel juhtunu kohe õigeks ning kahetses tehtut. L.Juhanson on varem kriminaalkorras karistamata ning ka Liiklusseaduse sätete rikkumine oli esmakordne. Karistuse mõistmisel saab arvestada joobeastet (0,47) ning sedagi, et väärteoga ei kaasnenud otsest kahjulikku tagajärge. Õigusriukkumine oli tingitud kaebuse esitaja kergemeelsusest, kuna oli arusaamal, et varasemalt joodud alkohol on mõju kaotanud, kuid kahjuks nii see polnud. Õpilasena on kaebuse esitaja sissetulekute määr minimaalne ning rahatrahvi asjakohaseks tasumiseks tuleb leida õppimise kõrvalt võimalus töötada. Kui juhtimisõigus võetakse ära enam kui 6 kuuks, siis rakenduvad LS § 44 lg 1 sätted ning juhtimisõiguse taastamiseks on vaja kanda täiendavaid rahalisi kulutusi. Kaebuse esitaja tõeb, et on oma teo ühiskonnohtlikkusest aru saanud ja kahetseb. Kaebuse esitaja palub tühistada kohtuvälise menetleja 18.jaanuari 2007.a. otsus väärteoasjas nr 2602,07,000026 määratud lisakaristuse osas, vähendades uue otsusega lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmine – ajalist määra. Menetlusosaliste seisukohad Kohtuistungil jääb kaebuse esitaja kaebuses toodud asjaolude juurde. Kaitsja märgib, et Lorenz Juhansoni iseloomustatakse X positiivselt, ta on oma õigusvastast tegu koheselt tunnistanud ja kahetsenud. Kergendavaks asjaoluks oleks seega puhtsüdamlik kahetsus. Kohtuvälise menetleja otsuses märgitud põhjendused rikkumise ja karistuse osas on võetud Riigikohtu lahendist kriminaalasjas. Üldjuhul tuleks lisakaristusena juhtimisõigus ära võtta vaid erandlikel asjaoludel. L.Juhansoni varasemad karistused ei ole seoses liikluseeskirjade rikkumisega, ta on oma õigusvastast käitumist kahetsenud. Mõistetud lisakaristus ei ole proportsioonis põhikaristusega. Lisakaristus peaks olema väiksem kui 6 kuud. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata ning on seisukohal, et otsus on seaduslik, põhjendatud ning vastav karistuse liigilt ja määralt teo raskusele. Lisakaristus on mõistetud õiglaselt. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ning lõppjäreldus Kohus, olles ära kuulanud menetlusaluse isiku ning uurinud teisi asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ning Lorenz Juhanson kaebus rahuldamata. Maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks puudub alus. Mootorsõiduki juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus ei või olla 0,1 milligrammi või rohkem või alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem. Juhil on õigus pärast tema väljahingatava õhu alkoholisisalduse kontrollimist nõuda alkoholisisalduse määramist veres. Liikluseeskirja § 76 p1 sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on vastavalt liiklusseaduse § 20 lg-le
3. Lorenz Juhansonil tuvastati mõõteriistaga Lion 500 nr 1285A391 joobeseisund 0,49 mg/l väljahingatavas õhus (tl.9). Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-89-04 p 9 leidnud, et LS § 20 lg 3 alkoholijoove eeldab seisundi tuvastamist, teo - alkoholi tarvitamise kindlakstegemist. Alkoholijoobe seisundi tuvastamisel tuleb sedastada tagajärje olemasolu ja tõdeda, et isiku kehalised või psüühilised funktsioonid on häiritud või muutunud. Joobeseisundile viitavaks tunnuseks on L.Juhansonil olnud ka alkoholilõhn suust. Joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest on Lorenz Juhanson loobunud. Kaebuse esitaja on nõustunud tuvastamise tulemusega (tl.9) ja andnud ütlusi 31.12.2006a. öösel Ööklubis X ca 2 õlle ärajoomise kohta (tl.10). Liiklusseaduse § 7419 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Lorenz Juhanson on 31.12.
4. a kell 05.05 X linnas X tänaval juhtinud joobeseisundis mootorsõidukit Volkswagen Passat reg. märk XXX XXX. Juht ei tohi olla joobeseisundis. Lorenz JUhanson on seda rikkunud ning teda on karistatud vastavalt seadusele. Väärteomenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, on aset leidnud, Lorenz Juhanson on selle teo toime pannud. Kohtuväline menetleja on õigesti leidnud, et tegemist on väärteoga ja see on õigesti kvalifitseeritud. Väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. Karistus on määratud pädeva kohtuvälise menetleja poolt, ning kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Põhikaristus ja lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine Liiklusseaduse § 7419 sätestab vastutuse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis