4-06-5365\3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märtsil 2007.a Paide kohtumajas Väärteoasja number 4-06-5365 Kohtunik Heino-Vello Pihlak Väärteoasi Risto Veesaare kaebus Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 8.11.2006.a otsusele väärteoasjas nr 2510,06,003767 Kaebuse esitaja Risto Veesaar, isikukood 37004240239, elukoht xxxxxxxxxxx Kaitsja v. adv. Madis Mahlapuu, AB Kuklase ja Partnerid, 10124 Tallinn Pronksi 3 Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Paide Politseijaoskond Kaebuse läbivaatamise aeg
2. veebruaril 2007.a kohtuistungil, millest võtsid osa Risto Veesaar, Madis Mahlapuu ja kohtuvälise menetleja ametnik Üllar Kütt RESOLUTSIOON Jätta muutmata Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 8.11.2006.a otsus nr nr 2510,06,003767 ja kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuvälise menetleja või tema advokaadist esindaja kassatsioonikaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale kohtuotsuse kättesaamise päevast arvates. Väärteokirjeldus Kaebuse kohaselt on kaebuse esitajat karistatud selle eest, et ta rikkus liikluseeskirja § 126 p 3 nõuet ning teda on karistatud Paide politseijaoskonna vanemkonstaabli otsusega liiklusseaduse § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 80 trahviühikut, s.o 4800 krooni ning lisaks on karistatud teda veel § 747 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut, see on 1200 krooni. Väärtegu 1 seisnes selles, et ta juhtis mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 41 km/h võrra, sõites kiirusega 115+-4 km/h, ning juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud nõuetekohaselt läbinud tehnoülevaatust. Kaebuse motiivid Kaebuse esitaja võtab omaks lubatud sõidukiiruse väiksema ületamise. Tema sõidukiirus oli 85 km/h mõõdetaval teelõigul peale piirangut, milleks oli 70 km/h. Enne seda piirangut oli lubatud kiiruseks 100 km/h ja sellele järgnes piirang 90 km/h. Tuvastatud kiirus 115 km/h oli teealal, kus oli lubatud kiiruseks 100 km/h. Tee ääres ei märganud politseivärvides autot. Politseiametnik oli talle hiljem öelnud, et tegemist oli varjatud liiklusjärelvalvega. Endale järgi märkas sõitvat tuledega autot. Kui vilkuritega anti peatumise märguanne, siis peatus. Otsuse tegemisel ei ole arvestatud varjatud järelvalvet ega menetlusaluse isiku vastuväiteid. Rikutud on liiklusjärelvalve teostamise korra §-i 14, mille järgi teostatakse varjatud järelvalvet eravärvides sõidukiga ja erariietuses politseiametnike poolt. Käesoleval juhul oli varjatud liiklusjärelvalvega, kuid operatiivsõidukiga ja vormiriietuses politseiametnikega. Kogutud tõendeid on menetleja valikuliselt hinnanud. Arvestatud ei ole vastuolusid tunnistaja M. Tamsalu ütlustes ja kiirusmõõteseadme protokollis märgitud mõõtmise asukohas. Seaduse rikkumise teel kogutud tõendeid ei saa arvestada. Kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Põhjendamatult on karistus range §-s 747 sätestatud rikkumise eest. See ei ole kooskõlas karistuspraktikaga. Menetlusalune isik palub karistuse vähendamist. Kiiruse ületamise eest määratud karistuse palub tühistada ja lõpetada menetlus. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Karistuse määramisel on järgitud karistuse kohaldamise aluseid. Menetlusalune isik ei ole mingil viisil väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust rikkumistesse. Arvestatud on, et sõidukiiruse ületamine on toimunud teelõigul, kus on toimunud palju liiklusõnnetusi ning seal liikleb palju jalakäijaid. Ohtu on seadnud iseenda ja teised liiklejad. Kaebuses esitatud vastuolu tunnistaja ütlustes ja kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis mõõtja asukoha kohta on tühine, kuna ka kõrvaltee asus paremal ja märge „kõrvalteel“ on ekslikult jäänud märkimata. Tegemist ei ole olnud varjatud liiklusjärelvalvega, vaid avaliku liiklusjärelvalvega. See, et menetlusalune isik ei märganud politseiautot, ei tähenda varjatud liiklusjärelvalvet. Sõidukiiruse mõõtmise kohalt on nähtav ainult see teelõik, kus lubatud sõidukiirus on liiklusmärgiga piiratud. Väide, et kiirus on mõõdetud kohas, kus lubatud sõidukiirus oli liiklusmärkidega piiramata, ei ole asjakohane. Menetlusalune isik ei ole aru saanud tehnoülevaatuse mitteläbinud sõiduki juhtimise ohust liiklusturvalisusele. Tehnilisel ülevaatusel on võimalik kontrollida sõiduki vastavust tehnonõuetele ka selles osas, mida ei ole võimalik nii autojuhil kui ka politseil kontrollida visuaalselt. Kohtumenetlus Kohtuistungil menetlusalune isik ja tema kaitsja jäid kaebuses esitatud asjaolude juurde. Tegemist on olnud süüstavate tõendite ebaseadusliku kogumisega. Tegemist oli varjatud liiklusjärelvalvega. Menetlusalusele isikule ei ole üheselt selge, et kurvilisel teelõigul oli tema sõiduk nähtav politseiametnikele, kui nad temale järele sõitsid. Tema ja politseiauto vahele jäi kolmanda autona Ford Transiti kaubik. Kiiruse ületamine piiratud sõidukiiruse alal ei olnud selline, nagu seda väärteoasjaotsuses on märgitud. Enne piirangut, milleks oli 70 km/h toimus pidurdamine. Mäekülla asulasse saabumisel vähendas kiirust. Kiirus võis olla 80-85 km/h. Vaidluseks on koht, kus mõõtmist on teostatud. Tegemist ei ole eksitusega või 2 väheolulise faktiga. Märgitud on kohaks paremal teel peenral. Tegelikult oli 10 m eemal kõrvalteel. Kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Siia hulka kuulub ka see, et tegemist oli varjatud liiklusjärelvalvega. Tehnoülevaatuse tegemata jätmise unustamine ja tunnistamine on vabandatav. Karistuseks oleks võinud olla hoiatus või rahatrahv alammäära piires. Samuti ei too see tegematajätmine kaasa erilist ohtlikkust liikluses. Istungi taotletakse otsuse osalist tühistamist ja lõpetamist. Kohtuväline menetleja jääb varem esitatud seisukoha juurde. Kiiruse ületamine toimus piirangu alal ja see oli ohtlik. Ületamine jääb
3. lõike alla. Ei saa nõustuda, et tegemist oli ületamisega
4. lõike järgi. Seal on 4 kõrvalteed. Politseisõiduk oli oma asukohast näha. Hõre võsa ei piira nähtavust. Tööalaselt on koht täpselt teada. Nägemata jäämises ei ole midagi imelikku. Juht ei saagi kõike märgata. Hilisem möödasõit ei ole enam oluline. Rikkuja sisuliselt tunnistab rikkumist. Mõõtur oli taadeldud. Liiklusjärelvalve on teostatud avalikul viisil. Kui rikkuja ei näe autot, siis ei muutu järelevalve varjatuks. Otsuse muutmiseks ei ole alust. Samuti pole avaldatud kahetsust tehnoülevaatuse tegematajätmise kohta. Kohus kuulas ära tunnistajad. Tunnistaja M. T. on tõendanud, et Tartu-Tallinna maanteel kohas, kus kiirus mõõdeti, oli sõidukiirus piiratud 70 km/tunnis. Nad asusid kõrval teel paremal pool 10 meetri kaugusel peateest. Kiirust mõõdeti nende eest eemalduval sõiduautol, millele sõideti järele Mäeküla poole sõiduki peatamiseks. Enne peatamist tuli mööduda kolmandast sõidukist, kuid see ei takistanud menetlusaluse isiku sõiduki nägemist. Samal ajal ei olnud teel rohkem sõidukeid. Kiirusemõõtjaks oli tema paariline, kes esitas näitu menetlusalusele isikule. Kiiruse ületamist menetlusalune isik ei tunnistanud. Tunnistaja T. I. on tõendanud, et omab kahe aastast tööstaazi politseis, on läbinud mõõturi kasutamise koolituse, lisaks mõõtevahendite seadistuse koolituse. Mõõtur oli töökorras. Mõõtis menetlusaluse isiku sõiduki kiirust ja selleks oli mõõtekohal 115 km/h. Sõidukiirus oli mõõdetavas kohas piiratud 70 km/h. Sellelt kohalt ei ole näha teisi sõidukiiruse piirangu märke nagu 90 km/h. Mõõtmise kohalt on alalise 70 km/h piirangu märgini 300 meetrit. Koheselt alustati järelsõitmist ja sõiduk peatati. Juht ei tunnistanud kiiruse ületamist, pidades õigeks, et seal on lubatud 90 km/h. Mõõtmise koht asus külavaheteel 10-15 meetrit maanteest. Sealolev väike võsa ei takista Tartu poolt nähtavust. Autol, millega nad seal olid, põlesid ääretuled. Jälgimine oli avalik tegevus. Koostatud protokolli on jäänud ristike tegemata. Kohtuistungil uuriti veel kirjalikke materjale, milledeks oli väärteoasja toimik ja –otsus, väärteoprotokoll, kohtuvälise menetleja kirjalik vastus kaebuse motiividele, mõõtevahendi Stalker ATR taalustunnistust nr 06110019 ja kiirusmõõturi kasutamise protokolli Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused VTMS § 123 lg 2 kohaselt tuleb kohtul arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Menetlusalust isikut on karistatud liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 3 järgi selle eest, et ta rikkus liikluseeskirja § 126 p 3 sätteid, s.t juhtis mootorsõidukit piiranguga teel lubatud kiirust ületades üle 40 kilomeetrit tunnis, mis on karistatav rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või 3 arestiga. Menetlusalust isikut on karistatud rahatrahviga 80 trahviühikut, s.o 4800 krooni. Sama paragrahvi
5. lõike alusel võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 kuust kuni 6 kuuni. Kohtuväline menetleja ei ole lisakaristust kohaldanud. Väärteotoimiku materjalidest selgub, et menetlusalune isik on toime pannud väärteo, mis seisnes lubatud sõidukiiruse ületamises. Menetlusalune isiku tunnistab seda, kuid vähemas määras, s t kuni 20 kilomeetrit tunnis. Kohus ei tuvastanud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Aset on leidnud menetlusaluse isiku poolt märgitud väärteo toimepanemine. Kohus ei ole tuvastanud samuti raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Puhtsüdamlikku kahetsust ei ole avaldatud. Karistus ei ületa seadusega kehtestatud määra. Lisakaristust ei ole peetud vajalikuks kohaldada. Karistuse määramine on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Menetleja on õigesti kvalifitseerinud toime pandud väärteo. Kohtuväline menetleja on toiminud väärteomenetlusõigust järgides. Kohus ei nõustu menetlusaluse isiku seisukohaga, et kiiruse ületamine oli mitte rohkem kui 15 kilomeetrit tunnis. Politseiametnik on kasutanud taadeldud mõõturit ja näidanud mõõdetud näitu menetlusalusele isikule. Mõõturiga töötanud isik on seda tööd teinud kaks aastat, saanud vastava koolituse. Politseiasutus on akrediteeritud. Tunnistajad on tõendanud, et mõõtmine on teostatud piiratud sõidukiirusega (70 km/h) teelõigul. Mõõtmise kohal oli piirang ja sellelt kohalt mõõdeti eemalduva sõiduki kiirust. Menetlusaluse isiku vastupidised ütlused on jäänud paljasõnaliseks. Nii tunnistajad kui ka menetlusalune isik on kohtule kinnitanud, et mõõtmise ajal ja sellele järgnenud ajal ei olnud rohkem teisi sõidukeid teel kui üks kaubik. Nende ütluste järgi on see kohtule usutav. Kaubik on eristatav sõiduautost ning laugjad kurvid teel ei sea ülesse kahtlust kellegi teise sõiduki peatamisest. Menetlusaluse isiku sõidukiga sarnast ei olnud. Kohus on veendunud, lähtudes menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlustest, et peatatud on menetlusaluse isiku sõiduk. Koheselt sai menetlusalune isik teada kiiruse ületamise faktist koos mõõturinäiduga, milleks oli 115 km/h. Sellega sai juht teada ja veenduda, et kiirus on tõepoolest vahetult mõõdetud. Kiiruse ületamine kuni 41 kilomeetrit tunnis on leidnud tõendamist. Tunnistajad on kohtule tõendanud mõõtekoha asukohta ja ümbrust, mistõttu ei ole tegemist lubamatu tõendiga vaatamata, et kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis on märkimata „kõrvalteel“. Nimetatud protokoll tuleb lugeda lubatuks tõendiks. Kiiruse mõõtmine on fikseeritud nõuetekohaselt ja usutavalt. Mõõtehälve on mõõturi puhul 4 kilomeetrit tunnis. Pealegi ei ole protokollis märget „paremal teepeenral“, nagu on väidetud kohtuistungil. Karistuse määrajale on jäetud alati teatud otsustamisvabadus, mis ei allu õiguslikule regulatsioonile. Karistusseadustiku (KarS) § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü ja tahtluse liik, mitte muu asjaolu. Seejuures arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada edaspidi süüdlast hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on õiguskorra ja kodanike huve arvestades pidanud sellist väärtegu karmima karistamise väärseks teoks. Kiiruse ületamine üle 41 km/h on ohtlik tegu valgustamata kurvilisel teelõigul, kus on mitmeid elamuid vahetult kahel pool teed. Karistus isikule määratakse toime pandud süülise teo eest, mitte mingi muu põhjuse järgi. Tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Oluline on märkida, et menetlusalusele isikule ei ole teelõik võõras koht ega pole esimest korda sellel maanteel sõitnud. Kohtule on ta kinnitanud läbimist tuhandeid kordi. Kohtule näitab see asjaolu, et vaatamata väidetava maantee heale tundmisele ja pidevale läbisõitmisele ei olnud tahet jälgida liikluskorraldust ja seda meelde jätta. Sellel teelõigul ei ole kehtestatud ka asulas kehtivaid piiranguid, on asulaväline tee. Selgesti on eraldatud liiklusmärgitega, kus algab Nurmsi küla ja kus algab Mäeküla. Mõlemad 4 külad on kaetud kiirusepiiranguga 70 km/h. Seega enne Mäeküla ei ole lubatud sõita suurema kiirusega nagu ka Nurmsi külas. Kohus leiab samuti, et karistamine tehnoülevaatuse tegemata jätmise eest on õiguspärane. Sellega on menetlusalune isik nõus, kuid peab karistust rangeks. Kohus on vastupidisel seisukohal. Tehnoülevaatus on kohustuslik selletõttu, et varjatud ja silmaga nähtavad tehnilised puudused oleks kõrvaldatud ning ennetuslikult ärahoitavad. Ajavahemik ülevaatuse tegemiseks on selleks määratud, et ära hoida võimalikud tehnilised vead. Sõitmine mootorsõidukiga on alati ohlik liiklejatele ja juhile. Ka selle karistuse otsustamisel on menetlejal otsustamisvabadus. Kohtuistungil ei ole selgunud neid asjaolusid, millest lähtuvalt tuleks karistust vähendada. Pelgalt tunnistamine unustuse vormis ei ole küll piisavaks asjaoluks. Menetluskulud jätta menetlusaluse isiku kanda. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS §-dest 132 p 1; 133 ja 134 jätab kohus kaebuse rahuldamata. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 5