← Eesti

4-07-365\2

Obsah (4)§ 15§ 218§ 199§ 16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.märts 2007.a Paides Väärteoasja number 4-07-365 Kohtunik Sirje Lahesoo Väärteoasi Aive Nirgi kaebus Lääne Politseip

) § 218 lg 1 järgi. Kahju Rava metskonnale on hüvitatud. KAEBUSE NÕUE JA MOTIIVID Aive Nirgi vaidlustas eelmärgitud otsuse. Kaebaja palus vaidlustatud otsus väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p 3 alusel tühistada ja väärteoasja menetlus lõpetada tema teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Menetlusalune isik kinnitas, et võttis vaidlustatud otsuses kirjeldatud ajal ja kohast kaks 1,5 m kõrgust kuuske oma tarbeks jõulupuuks ning tegi seda kindlas teadmises, et elektriliini alt jõulukuuse võtmine ei ole karistatav. Ta oli eelnevalt internetist, metsanduse kodulehelt, lugenud, et kraaviservalt ja elektriliini alt võib oma tarbeks kuuske võtta. Lisaks leidis kaebaja, et talle määratud rahatrahv on samuti liiga suur, kuna elektriliini all kasvavad kuused ei ole istutatud, ei kuulu kasvatamisele vaid lähevad nagunii hävitamisele; et vaidlustatud otsuses puudub viide konkreetsele seadusele, millest trahv tuleneb; et otsuses puuduvad väärteomenetlust kinnitavad tõendid; et puudub viide konkreetsele seadusele, mis näeb ette vastutuse metsavarguse eest ning et otsuses pole märgitud kuuskede kui asitõendina kasutatavate objektidega toimimise viis. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHAD Kohtuväline menetleja leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata, kuna puuduvad õiguslikud alused VTMS § 119 kohaldamiseks. Kaebaja pidi teadma, et asjaõigusseaduse § 68 kohaselt puudub tal omandiõigus elektriliini all kasvavate kuuskede suhtes. Asjaolu, et kaebaja oli internetist lugenud, et kraaviservalt ja elektriliini alt võib kuuske omatarbeks võtta, ei saa menetlusaluse isiku tegevust õigustada.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Vaidlustatud otsuses on märgitud tõendid Väärteoasi nr 4-07-365 – menetlusaluse isiku ütlused. Samuti on otsuses viide konkreetsele seadusele, mille järgi kaebajat karistati –

§ 218lg 1.

Kaebaja väärtegu ei pea olema kvalifitseeritud seaduse järgi, mis näeb ette vastutuse metsavarguse eest, kuna maaüksuse puhul, millelt kaebaja kuused raius, ei ole tegemist metsaga metsaseaduse § 2 ja § 3 lg 1 mõttes. Karistuse määramisel on arvestatud raskendavate asjaolude puudumist ja kergendava asjaoluna kahju vabatahtlikku hüvitamist. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED Hinnates asjas uuritud tõendeid kogumis leiab kohus, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 1. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et isiku käitumine tuleb kvalifitseerida

§ 218

lg 1 järgi, kui see tegu vastab 1) karistusseadustiku 13.peatükis ettenähtud süüteokoosseisule (v.a röövimine või väljapressimine), 2) tegu on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu ja 3) selles teos puuduvad vastavas süüteokoosseisus sätestatud vastutust raskendavad asjaolud (näiteks 26.11.2002.a määrus nr 3-1-1-116-02, 6.02.2003.a kohtuotsuses nr 3-1-1-9-03 jne). 1.1 Kohus analüüsib eelkõige, kas A.Nirgi tegu vastab

13.peatükis ettenähtud teokoosseisule.

§ 218

lg 1 on viitelise iseloomuga ja käsitatav karistusseadustiku 13.peatüki suhtes üldosalise sättena, st et

218 lg 1 ei näe ette mitte iseseisvat süüteokoosseisu, vaid sätestab vastutuse nt varguse jm süüteo eest (v.a. röövimine ja väljapressimine), mis on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise õiguse vastu. 1.2. Nii väärteoasja kohtueelses menetluses kui kohtuistungil kinnitas menetlusalune isik, et otsuses märgitud ajal ja kohas saagis ta maha kaks 1,5 m kõrgust kuuske, mis kasvasid elektriliini all ja ei kuulunud talle. Seejärel vedas ta kuused elektriliini alt välja tee äärde, kus seisis tema auto, et need koju jõulukuuskedeks viia. Kuuski ta ära viia ei saanud, kuna tuli metsaülem P P, kes kutsus politsei (tl 10,21-22). Menetlusaluse isiku ütlusi kinnitab kogumis ka RMK Rava metskonna avaldus (tl 11). Eeluuritud tõendid kogumis kinnitavad, et vaidlustatud otsuses kirjeldatud ajal ja kohas raius menetlusalune isik maha, st muutis liikuvaks (vallasasjaks), tema jaoks võõral kinnisasjal kasvanud kaks 150 cm kõrgust kuuske ja hõivas need. Seega võttis menetlusalune isik ära võõrad vallasasjad. Võõra asja võtmisega ilma omaniku loata rikkus A.Nirgi omaniku seadusest (asjaõigusseaduse § 68 lg 1) tulenevat täielikku õiguslikku võimu asja üle, st tegutses õigusvastaselt. Selline tegu vastab

§ 199lg 1 sätestatud varguse objektiivsele teokoosseisule.

1.

  1. Kuuskede väärtus, millised A.Nirgi õigusvastaselt hõivas, oli kokku 200 krooni. Seega oli A.Nirgi tegu suunatud väheväärtusliku asja vastu.
  2. Kohtuväline menetleja leidis oma 07.02.2007.a kirjalikus vastuses, et asjaolu, et menetlusalune isik luges internetist metsanduse kodulehelt, et kraaviservalt ja elektriliini alt võib kuuske omatarbeks võtta, ei saa olla õigustuseks tema teole, kuna ta pidi teadma, et AÕS §-st 68 tulenevalt puudub temal raiutud kuuskede suhtes omandiõigus.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

2.1. Riigikohus on oma 27.09.2006.a otsuses nr 3-1-1-81-06 selgitanud, et „… nii nagu pole ettevaatamatusest võimalik panna toime

§ 199

järgi kvalifitseeritavat vargust, on see võimatu ka

§ 218

järgi kvalifitseeritava varguse korral.“ ning et teo toimepanija subjektiivses küljes peab „… olema tuvastatud vähemalt kaudne tahtlus kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes.“ Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda (

§ 16

lg 3) ning kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda (

§ 16lg 4).

2.2. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt raius ja hõivas ta kuused teades, et need ei kuulu temale. Samas väitis menetlusalune isik, et ta ei teadnud, et liini alt kuuski oma tarbeks raiudes paneb ta toime varguse, kuna oli internetist Eesti Erametsanduse portaalist lugenud, et jõulukuuske võib oma tarbeks elektriliini alt ja kraaviservalt võtta. Kohus uuris Erametsakeskuse kodulehel aadressil http://www.eramets.ee/uudised/?n=1867 olevat 13.12.2005.a artiklit „Jõulupuu raiumist mets ei keela“, milles riigimetsa majandamise Keskuse (RMK) Halliku metskonna metsaülem J. K on selgitanud jõulukuuskede võtmisel 2

(3)Väärteoasi nr 4-07-365 kehtivaid reegleid. Artiklis on metsaülem selgitanud, et luba küsimata ei tohiks riigimetsast koju viia midagi ning et riigimetsast jõulupuu saamiseks tuleb ühendust võtta lähima metskonna kontoriga. Samas artiklis on ka laused, milles metsaülem räägib „…et kui mõni inimene on endale oma maja tagant riigimetsast kraavipervelt või liini alt kuuse võtnud, ei juhtu midagi. Karistatav on riigimetsast jõulupuude võtmine edasimüümise eesmärgil: trahvid on kopsakad.“. Hinnates osundatud lause sisu ja mõtet kogumis artikli kui terviku sisu ja mõttega leiab kohus, et tavaline mõistlik inimene võib artiklist ja tsiteeritud lausetest saada aru selliselt, et reeglina tuleb riigi maal kasvavate kuuskede jõulupuuks võtmiseks küsida luba, kuid juhul, kui kuused võetakse kraaviservadelt või liini alt, ei ole selline tegu karistatav, kui kuuski ei võeta edasimüümise eesmärgil. Selline põhimõte on artiklis esitatud üldiselt kehtiva põhimõttena, mitte ainult metsaülem J. K. juhitavas Halliku metskonnas kohaldatava põhimõttena. Arvestades, et sellise sisuga teabe on avaldanud Riigimetsa Majandamise Keskuse struktuuriüksuse (metsakonna) metsaülem, st riigimetsade majandamise küsimustes asjatundja, ei saa artikli lugejale ette heita, kui ta edastatud teabe õigsuses ei kahtle. Artikkel on avalikult kättesaadavaks tehtud interneti vahendusel, st selles väljendatud eelosundatud põhimõte suunatud teadandmiseks määratlemata arvule isikutele, sealhulgas ka menetlusalusele isikule. Kohus on seisukohal, et menetlusalusel isikul võis artikli lugemisel tekkida arusaamine, et liini alt riigi maalt kuuskede oma tarbeks jõulupuuks raiumine ja hõivamine ei ole käsitatav vargusena, st karistatav. Tõendeid ja asjaolusid, mis võimaldaksid tuvastada vastupidist (st et menetlusalune isik tegutses kuuski raiudes ja hõivates tahtlusega need varastada), asjas esitatud ei ole. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 7 lg 3 sätestatud põhimõttest tulenevalt lasub süü tõendamise koormis riigil, st antud asjas kohtuvälisel menetlejal. 3. VTMS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kuna tõendamist ei leidnud menetlusaluse isiku tahtlus talle süüks pandud väärteo objektiivse koosseisu asjaolude suhtes ning

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritavat vargust ei ole võimalik toime panna ettevaatamatuse tõttu, ei ole menetlusaluse isiku süü tõendatud. Seega puudus ja puudub alus menetlusaluse isiku karistamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtuvälise menetleja otsus A.Nirgi karistamise kohta

§ 218lg 1 järgi, õiguspärane.

Vaidlustatud otsus tuleb tühistada ning väärteoasja menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. 4. Kuna kohus rahuldas kaebuse ja lõpetas väärteoasja VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, puudub vajadus analüüsida menetlusaluse isiku väiteid vaidlustatud otsuses esinevate vormistuslike puuduste osas. Sirje Lahesoo Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.