KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 1-06-910 14.veebruaril 2007.a. Tallinnas Tartu mnt kohtumaja Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Karin Olentšenko, sekretäri Tatjana Petuhhova juuresolekul, prokuröri

§ 263p.3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, olles alkoholijoobes 05.09.2005.a. samas kaupluses lõi huligaansetel ajenditel rusikaga näo piirkonda kaupluse omanikku L K, kes üritas Tomsonit korrale kutsuda, tekitades kannatanule füüsilist valu. Rein Tomson väljendas oma sellise käitumisega ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu ning rikkus vägivallaga jämedalt avalikku korda ja konflikti mittepuutuvate isikute õigusrahu. Seega pani Rein Tomson toime rahu ja avaliku korra raske rikkumise vägivallaga,

§ 263p.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti Rein Tomson 05.09.2005.a. Loo aleviku bussipeatuses püüdis väljakutsele saabunud Ida-Harju politseiosakonna konstaablit Veigo Trilljärve lüüa noaga kaela ja rinna piirkonda, ähvardades tappa. Löögi vältimiseks taganes Veigo Trilljärv, komistas 2 äärekivi otsa ja kukkus vigastades paremat põlve. Rein Tomson suundus seejärel Veigo Trilljärve poole vehkides noaga ja ähvardades tappa. Jõudmata püsti tõusta, põgenes Veigo Trilljärv Rein Tomsoni eest neljakäpuli, seejuures püüdis Rein Tomson teda korduvalt lüüa noaga selja ja kaela piirkonda, kuid temast mitteolenevatel põhjustel ei tabanud löögid eemärki. Seega pani Rein Tomson toime Veigo Trilljärve tapmise katse,

§ 25– 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Rein Tomsonit selles, et 03.03.2006 kella 20.00 paiku Tallinnas Sõpruse pst 5 maja juures tema lõi huligaansel ajendil talle tundmatut E B´it üks kord noaga vasakusse jalga, põhjustades kannatanule nii füüsilist valu ja vasaku reie lõikehaava, so kerge kehalise vigastuse. Samuti süüdistatakse Rein Tomson´it selles, et 03.03.2006 kella 20.00 paiku Tallinnas Sõpruse pst 5 maja juures tema üritas noaga lüüa talle tundmatut R K´i, kes nähes Rein Tomson´i rünnakut E B´i vastu, asus faktiliselt kaitsma avalikku korda ja paiskas Rein Tomson´i pikali. Samuti Rein Tomson veidi hiljem tema kinnipidamisel haavas noaga vehkides R K´i kätte, põhjustas kannatanule füüsilist valu ja parema käe pöidla pindmise lõikehaava, so kerge kehalise vigastuse. Rein Tomson väljendas oma sellise käitumisega ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu ning rikkus vägivallaga, relvaga ähvardades ja vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule jämedalt avalikku korda ja konflikti mittepuutuvate isikute õigusrahu. Seega pani Rein Tomson toime rahu ja avaliku korra raske rikkumise relvaga ähvardades, vägivallaga ja vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule,

§ 263p 1, 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti Rein Tomson´it süüdistatakse selles, et tema 14.08.2006 kella 19:00 paiku viibides Tallinnas Nunne tänaval maja nr 16 juures, ähvardas möödujaid tapmisega ning vastuseks erariietes politseiametnike Hisko Vares´e ja Šavarš Bangojan´i märkustele tema käitumise kohta, solvas Rein Tomson neid ebatsensuurse sõimuga ning ähvardas tapmisega. Rein Tomson lõi faktiliselt avalikku korda kaitsma asunud Hisko Vares´t rusikaga paremale poole kaela piirkonda ning jalgadega keha piirkonda. Samuti hammustas Rein Tomson faktiliselt avalikku korda kaitsma asunud Šavarš Bangojan´i, kes üritas teda takistada, paremast pöidlast, tekitades kannatanule kerge kehavigastuse, so rebitud 1 cm suuruse haava parema pöidla küünelooži kohale ja 1,4 cm suuruse haava pöidla pehmel koel. Rein Tomson ei olnud teadlik, et tegemist on politseiametnikega ning väljendas oma sellise käitumisega ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu ning rikkus vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvatele isikutele jämedalt avalikku korda ja konflikti mittepuutuvate isikute õigusrahu. Seega pani Rein Tomson toime rahu ja avaliku korra raske rikkumise vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvatele isikutele,

§ 263p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Rein Tomson´it selles, et tema 14.08.2006 kella 19:30 paiku olles avaliku korra raske rikkumise eest toimetatud Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonda Tallinnas Pärnu mnt 11, hammustas vasakust õlavarrest ametikohustuse täitnud konstaablit Valler Toom´i, tekitades kannatanule kehavigastusi, st pindmise nahahaava 3x3 cm ning lõhkus ära tema pikeesärgi. Seega pani Rein Tomson toime vägivalla võimuesindaja, so Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna konstaabli Valler Toom´i suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega,

§ 274lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3 Kohtule esitatud tõendid, tõendatuks tunnistatud asjaolud ja kohtuliku arutamise järeldused Kohtuistungil Rein Tomson ennast süüdi ei tunnistanud ja seletas, et põeb epilepsiat, viibis alkoholijoobes ja ei mäleta midagi. Kahtlustatavana ülekuulamisel 06.09.2005.a. seletas R.Tomson, et käis eelmisel päeval tööhõiveametis, Batli Jaama turul ja Telliskivi Säästumarketis kus ostis viina, lisas ostukviitungi. Võttis mõned lonksud viina ja pärast seda ei mäleta midagi (tl 47-48,53 kI). Analoogse seletuse andis ka 03.03.2006.a. sündmuse kohta (tl 22 kII). 15.08.2006.a. kahtlustatavana ülekuulamisel kinnitas Tomson samuti, et ei mäleta toimunut, võib oletada, et ta siiski pani toime kuriteo, milles teda kahtlustatakse (tl 60, 89 kIII). Hinnates kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis leiab kohus, et Rein Tomsoni süü on täies mahus tõendatud kokkulangevate tõenditega: üksikasjaliku kannatanute ja tunnistajate ütlustega, asitõenditega – iga kord on Tomsonile ära võetud nuga, samuti teiste tõenditega. 05.09.2005.a. episood Politseiametniku V.Trilljärve ettekandest ja tema ütlustest nähtub, et 05.09.2005.a. oli väljakutse Loo alevikku, kus bussipeatuses oli mees noaga ähvardanud. Loo alevikus tänaval teatas üks meesterahvas, et teda ähvardati noaga. Bussipeatuses tuli puude alt politseiauto poole üks ilmsete joobetunnustega meesterahvas. Trilljärv läks autost välja olukorda selgitama. Kui joobes isik jõudis 3m kaugusele, pistis viimane kiiresti käe taskusse ja siis tõstis käe üles, milles oli juba taskunuga, samaaegselt ründas ja ähvardas tapmisega. Trilljärv jõudis viimasel momendil reageerida ja reaalse kõri-rinna juurde tulnud noa tabamise eest taganeda, tehes ühe sammu tagasi, kuid selja taga oli äärekivi ja ta kaotas tasakaalu ning kukkus põlvili maha. Meesterahvas lähenes kiirete sammudega, vehkides noaga ja ähvardades tappa. Trilljärv jõudis neljakäpukile tõusta, mees ajas teda ikka noaga taga, ta taganes ründaja eest neljakäpukil. Selleks hetkeks jõudis paariline Tõnu Niinsoo autost välja tulla ja ründajat külje pealt tõugates tasakaalust välja viia, viimane kukkus. Trilljärv jõudis püsti tõusta, isiku ümber tekkis rüselus, appi tuli ka Falcki turvatöötaja. Meesterahvas nuga oma käest ei vabastanud ja jätkas ähvardamist. Tapmisega ähvardamist jätkas ta ka politseiautos. Antud juhtumiga sai vigastada paarilise käsi ja Trilljärve põlv. Sel hetkel, kui mees tuli noaga Trilljärve suunas, kartis ta reaalselt oma elu pärast (tl 5, 6-8 kI). Kannatanuna ülekuulamisel on V.Trilljärv täiendanud oma ütlusi: sellisel situatsioonis oli ta esimest korda elus, kus taganes ründest neljakäpukil, ründaja aga vehkis noaga, ähvardades tappa. Kui paariline ei oleks appi tulnud, tal ei oleks õnnestunud enam noa lööki vältida, sest ei olnud aega püsti tõusta. Tapmisähvardusi tajus reaalselt (tl 12 kI). Kallavere haigla patsiendikaardist nähtub, et Veigo Trilljärvel 05.09.2005 tuvastati kriimustus paremal põlvel (tl 9-10 kI). Kannatanu Tõnu Niinsoo (politseiametnik) ettekandest ja ütlustest nähtub, et 05.09.2005.a. sõitis politseipatrull väljakutsele Loo alevikku, kus meesterahvas oli noaga ähvardanud. V.Trilljärv oli meesterahvast paari meetri kaugusel, kui meesterahvas võttis taskust noa ja jooksu pealt hakkas Trilljärve kaela piirkonda lööma. Samal ajal ta väljus autost ja nägi, et Trilljärv taganes, komistas äärekivisse ja kukkus. Ta lähenes meesterahvale külje pealt, võttis turjast kinni ja tõmbas kõhuli maha, mille käigus sai noaga kriimustada. Ta asetas põlve mehe paremale õlale, et viimane ei saaks noaga vehkida, appi tulid Trilljärv ja kaks turvameest. Mees samal ajal karjus, et on 10 aastat tapmise eest kinni istunud ja lööb kõik maha (tl 15-17, 21, 23 kI). 4 Kallavere haigla patsiendikaardist nähtub, et Tõnu Niinsool 05.09.2005 tuvastati paremal käsivarrel pindmine nahahaav (lõike) u 7cm, kriimustused ümber haava ja õlavarrel u 5cm turse (tl 18-19 kI). Kannatanu O V ütlustest nähtub, et 05.09.2005.a. läks ta Loo aleviku poodi, kus üks purjus mees ähvardas ja häiris teisi. Ta palus mehel kauplusest lahkuda, mille peale mees võttis taskust noa ja sõnalausumata lõi teda vasakule poole rindkeresse. Löök tabas käes olnud piimapakki. Ta võttis telefoni ja hakkas sõbrale helistama, mees aga arvas, et helistab politseisse ja tuli uuesti kallale ning seejärel lahkus poest. Poe omanik läks mehele järgi ja ta nägi läbi akna, kuidas mees lõi poe omanikku rusikaga näkku. Ta järgnes külavahele läinud mehele ja nähes politseiautot, palus abi. Mees jooksis ka politseinikule noaga kallale, politseinik üritas ennast päästa, joostes eemale, mees jooksis järgi ja üritas politseinikku korduvalt lüüa noaga selga. Sellel ajal jõudis teine politseinik appi ja sai käest kinni, siis kõik kukkusid. Neljakesi said nad mehe käest nuga ära võetud (tl 25 kI). Kannatanu Ljudmilla Kaska (kaupluse omanik) ütlustest nähtub, et Rein Tomsonit ta tunneb ammu. 05.09.2005.a. ta kuulis müügisaalis lärmi, läks saali ja nägi Tomsonit, kes sõimas ühte vanemat meest KGB-agendiks, Tomsonit kutsus korrale O V, mille peale Tomson lõi Viidast noaga ja hakkas V noaga taga ajama. Ta kutsus välja politsei, Tomson jooksis poest välja. Vanem mees tuli tordi järgi tagasi, ja siis tuli ka kõrvalmaja juurest Tomson poodi tagasi. Ta tahtis Tomsonit rahustada, mille peale Tomson lõi teda rusikaga näkku ja jooksis minema. Tomsoni järgi jooksis V, sest ei olnud teada, mida Tomson võib veel teha. Kui Tomson mööda poodi raevus jooksis, rikkus ta kaupa üldmaksumusega 275.10 krooni (tl 30-32 kI). Tunnistaja E U ütlustest nähtub, et turvatöötajana oli ta 05.09.2005.a. tööl Loo alevikus ja bussipeatuses nägi meest, kes hirmutas lapsi. Sel ajal sõitis kohale politseiauto ja politseinik jooksis mehe juurde, mees lõi politseiniku, millest politseinik kukkus. Nende juurde jooksis teine politseinik ja V, neljakesi nad hoidsid meest kinni ja siis ta nägi, et mehel oli nuga käes. Mees oli uskumatult tugev ja äärmiselt agressiivne, käitus nagu loom, ähvardas kõiki tappa. Kui mees püsti tõsteti, üritas ta politseinikke jalaga lüüa. Pärast noa äravõtmist ta märkas, et politseinikul on varrukas lõhki lõigatud ja käest voolab verd (tl 33-36 kI). Rein Tomsoni alkoholijoove tuvastati indikaatorvahendi abil (tl 40 kI). Kahtlustatavana kinnipidamisel võeti Rein Tomsonilt ära rohekashall taskunuga (tl 4143 kI). Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi nuga üldpikkusega 17cm, noa terapikkus 7cm, laius teravikust 1,5cm. Terava otsaga pudeliavaja pikkus on 7cm. Noa pideme pikkus on 10cm, laius on 2cm, lisatud pilt (tl 80 kI). Seega nähtub eelpoolloetletud tõenditest, et 05.09.2005.a. sündmuse kohta on kokkulangevaid ütlusi andnud kaupluses viibinud O.V ja L.K, Tomsonit kinni pidanud politseinikud ja turvatöötaja. Tomsonilt on ära võetud nuga, millega ta kaupluses V’l käes olnud piimapaki puruks lõi ja millega ühte politseiametnikku ähvardas ja teist vigastas. Kaupluses märatsemine, ostjate tülitamine ja kauba rikkumine on õigesti kvalifitseeritud avaliku korra rikkumisena KarS § 263 p.3 järgi, sest Tomson kasutas relvana kasutatavat eset – nuga. Kaupluse omaniku löömine on samuti õigesti kvalifitseeritud KarS § 263 p.1 järgi, sest avaliku korra rikkumise pani ta toime vägivallaga, lüües rusikaga näkku L.K, kellega ei olnud eelnevalt mingit konflikti. 5 T.Niinsoo ütlustest ja asitõendi – noa vaatlusprotokollist selgub, et Tomsonil käes oli nuga tera pikkusega 7cm. Selle noaga lõikas ta läbi särgi ja tekitas noahaava Niinsoole. Sama noaga ründas ta Trilljärve, ähvardades tappa ning rünne intensiivsus oli selline, et Trilljärvel ei olnud aega püsti tõusta ning Tomsoni kinnipidamisega tegeles neli inimest: kaks politseiniku, turvatöötaja ja Viidas. Kohtul puudub alus kahelda Trilljärve ütlustes, et tapmisega ähvardusi ta võttis tõsiselt ja tajus reaalset ohtu enda elule. V.Trilljärv oli komistanud äärekivi taha, tal ei olnud aega tõusta ja kui T.Niinsoo, Udras ja Viidas ei oleks appi tulnud, oleks võinud Tomson terava 7cm terapikkuse noaga võinud tekitada surmava vigastuse. Korduvat noaga ründamist Trilljärve elutähtsasse piirkonda – kaela, rinda ja selga, on kinnitanud kõik kannatanud ja tunnistajad. Et Tomson kavatses oma ähvardused täide viia, kinnitab noahaava tekitamine T.Niinsoole R.Tomsoni käitumine on õigesti kvalifitseeritud tapmise katsena KarS § 25 – 113 järgi. Tomson vahetult alustas süüteo toimepanemist – pealtnägijad kinnitavad, et ta korduvalt püüdis lüüa neljakäpukil olevat Trilljärve noaga elutähtsasse piirkonda, kuid see ei õnnestunud tema tahtest olenemata, sest teine politseinik jõudis appi õigel ajal. Rikkudes avalikku korda ja soovides tappa Trilljärve, pani R.Tomson toime teod, milles teda süüdistatakse. Süüdistatava teod sisadavad KarS § 25 – 113, 263 p.1,3 ettenähtud kuriteokoosseisu. Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava teod oli õigusvastased ja ta on süüdi kuritegude toimepanemises, ta on süüvõimeline isik. Tomsoni käitumisviisi ja tahtlust iseloomustavad ka tema järgnevad teod (episoodid 03.03 ja 14.08.2006.a.). Hinnates Tomsoni käitumist jõuab kohus järeldusele, et ta tegutses otsese tahtlusega: lüües noaga elutähtsasse organisse teab süüdalne, et põhjustab surma. Hulgalised ähvardused ära tappa, mis laekuvad Venemaal tapmise eest 10-aastat vangistust kandnud inimeselt, on tõsiselt võetavad. Ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr.144 11.10.2005.a. kohaselt Rein Tomsonil esinevad ja esinesid ka talle süüksarvatud tegude toimepanemise ajal traumajärgsest ajunõrkusest ja sümptomaatilisest epilepsiast tingitud isiksusehäired, mis aga ei ole nii sügavad, et oleksid takistanud tal aru saada talle süüksarvatud tegude keelatusest ja vastavalt sellele arusaamisele oma käitumist juhtida ning oli seega süüdisvusseisundis. Tema agressiivsust ja impulsiivsust potentseeris tavaline alkoholisõltuvale isikule omane mälulünkadega alkoholijoove, mida tuleb käsitleda vastavalt KarS §

1. Käesoleval ajal on uuritav oma psüühilise seisundi poolest võimeline kohtus esinema ja karistust kandma. Ta ei vaja psühhiaatrilise sundravi kohaldamist (tl 76-77 kI). 03.03.2006.a. episood Kannatanu Eldar Babajevi ütlustest nähtub, et 03.03.2006.a. ta läks oma maja ette pargitud auto juurde, seal tuli tema juurde tundmatu vanem ilmselt joobes mees, kes üritas midagi öelda. Konflikte ei olnud. Kui ta oli autoukse osaliselt avanud, tundis jalas valu ja nõrkust ning hüppas paar sammu tagasi, nähes mehe käes nuga. Sel ajal väljus majast tema kasupoeg Rolands Klots, kes pani ründe vältimiseks selja tagant mehe pikali. Pärast seda mees tõusis ja sai aru, et ei ole mõtet rünnata ning jooksis maja taha. Tema ootas politseid ja kiirabi (tl 2-3 kII). Erakorralise meditsiini patsiendikaardi kohaselt esines Eldar Babajevil tuvastati vasaku reie ülemise kolmandiku haav sügavusega 1,2cm (tl 5, 29-30 kII). Tunnistaja R K ütlustest nähtub, et väljudes 03.03.2006.a. majast nägi, et kasuisa E.Babajev tõukleb ühe vanema meesterahvaga ja läks kasuisale appi – tõmbas meesterahva selja tagant pikali. Purjus mees läks maja taha ja vajus maja juurde, ta järgnes viimasele ja valvas kaugemalt, helistades samal ajal politseisse ja kiirabisse (tl 6 6-7 kII). Kannatanuna täiendas R.K, et kui ta mehele pikali lõi, siis mees püüdis teda noaga lüüa, kuid ei tabanud. Kui mees oli maja taha jooksnud, püüdis ta koos ühe politseinikuga mehel nuga käest väänata ja selle tegevuse käigus sai kätte haava. Mees tegi liigutusi, nagu tahaks noaga kõhtu lüüa (tl 40-41 kII). Erakorralise meditsiini patsiendikaardi kohaselt esines R K’il haav: parema käe pöialt riivanud noa teraga (tl 4 kII). Politseiametniku ettekande kohaselt 03.03.2006.a. Sõpruse pst 5 maja juures peeti kinni Rein Tomson, osakonda on toimetatud ka nuga, millega kuritegu toime pandi (tl 8 kII). Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi lahtikäidavat üheteralist nuga, mille käepide on halli värvi plastikust, käepidemest väljapaistval tera mõlemal küljel on punakas-pruun verekahtlane määrdumine (tl 31 kII). Tunnistajate – politseiametnike Indrek Tibar, Bronek Alpius ja Ando Tamme ütlustest nähtub, kuidas Rein Tomson oli Sõpruse pst 5 maja juures kinni peetud: liikluspatrulli autole andis käega viibates märku Eldar Babajev, keda rünnati noaga. Ründaja peeti Tamme poolt kinni maja taga, ründaja hoidis käes nuga, tal oli raskusi püstiseismisega (tl 37,38,39,44 kII). 30.03.2006.a. läbiviidud kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktis nr.48 toodud eksperdiarvamuse kohaselt oli Rein Tomson temale süüksarvatud 03.03.2006.a. teo toimepanemise ajal süüdivusseisundis (tl 48-49 kII). Kohus leiab, et 03.03.2006.a. Tomsoni poolt Babajevi jalga löömine ja Klotsi kätte noaga löömine on tõendatud kannatanute ja tunnistajate üksikasjalike kokkulangevate ütlustega. Alkoholijoobes viibiv Tomson lõi talle tundmatut Babajevit noaga jalga, seejärel vigastas noaga avalikku korda kaitsma asunud R.Klotsi. Tegemist on ilmse avaliku korra rikkumisega, mille käigus on kasutatud vägivalda ja relvana kasutatavat eset. Ka selle kuriteo toimepanemise käigus kasutas Rein Tomson teravat nuga. Rikkudes avalikku korda, kasutades vägivalda võimuesindaja suhtes ja soovides tappa Trilljärve, pani R.Tomson toime teod, milles teda süüdistatakse. Süüdistatava teod sisadavad KarS § 263 p.1,2,3 ettenähtud kuriteokoosseisu. Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava teod oli õigusvastased ja ta on süüdi kuritegude toimepanemises, ta on süüvõimeline isik. Kahel korral on psühhiaatriaekspertiis tuvastanud, et Tomson tegutses süüdivusseisundis. 14.08.2006.a. episood Politseiametniku V.Toomi ettekande kohaselt 14.08.2006.a. aadressilt Nunne 16 paluti abi agressiivse isiku toimetamisel osakonda, kes tänaval tülitas kaaskodanike, ei allunud teda korrale kutsuma läinud erariietes politseiametnikule, sõiduajal mees jätkas sõimamist ja ähvardamist, üritas korduvalt jalaga lüüa, mis korda ei läinud. Kambriuksel õnnestus mehel hammustada konstaabel Valler Toomi paremast õlavarrest, lõhkudes pikeesärgi (tl 5 kIII). Kannatanu Šavarš Bangojani (puhkusel viibiv politseitöötaja) ütlustest nähtub, et 14.08.2006.a. jalutas ta vanalinnas ja nägi, et üks politseiosakonna töötaja on hädas ühe rikkujaga, ta läks appi. Kui ta väänas mehel käsi, hammustas mees teda sõrmest, teine politseinik H.Vares kutsus kohale patrulli. Mees sõimas ja ähvardas. Hiljem läbiotsimisel leiti mehel taskust nuga (tl 6-8 kIII). Täiendatud ütluste kohaselt Tomson püüdis lüüa Varest rusikaga näkku ja paar korda lõi jalaga vastu keha. Tomsoni ähvardusi tajus reaalselt, sest Tomson oli väga agressiivne, käitumiselt ebaadekvaatne ja paistis silma suure jõuga, oleks võinud ka tappa (tl 11-14 kIII). Patsiendikaardi kohaselt 14.08.2006.a. tuvastati Š.Bangojanil parema pöidla küünelooži kohal rebitud haav 1cm ja pehmel koel 1,4cm haav, asetatud kaks õmblust (tl 15 kIII). 7 Tunnistaja Hisko Varese (politseivaneminspektor) ütlustest nähtub, et 14.08.2006.a. jalutas ta pärast tööd vanalinnas ja nägi ilmsete joobetunnustega verise peaga meest, kes ähvardas kõiki tappa ja tegi agressiivseid liigutusi. Tomson hakkas ka teda ähvardama ja kätega vehkima. Mööda jalutas Š.Bangojan, küsis mis toimub ja samal ajal Tomson pistis kiiresti käe taskusse, võttis kiiresti välja ja lõi teda paremale kaela piirkonda. Koos Bangojaniga nad tõmbasid mehe pikali, mees üritas Bangojanni õlast hammustada. Kui nad oli mehe pikali saanud, näitas Bangojan hammustatud sõrme. Mehel leiti turvakontrolli käigus taskus nuga (tl 17-18, 20-21 kIII). Tunnistaja Valler Toomi (politseiametnik) ütluste kohaselt 14.08.2006.a. kutsuti patrull Nunne 16, kus puhkusel viibivate politseinike poolt oli kinni peetud Rein Tomson. Sõidu ajal hakkas Tomson politseinike sõimama, osakonnas jõudes trepist üles üritas Tomson jalgadega neid lüüa. Kambrisse paigutamisel õnnestus Tomsonil teda vasakust õlavarrest hammustada, tekkis haav 3x3cm, pikeesärk lõhutud (tl 27-28 kIII). Patsiendikaardi kohaselt 14.08.2006.a. esines Valler Toom’il vasaku õlavarre küljel pindmine hammustushaav (tl 29 kIII). Kannatanu Rene Uustalu ütlustest nähtub, et olles 14.08.2006.a. patrullis koos V.Toomiga said väljakutse Nunne 16, kus agressiivne kodanik karjus, sõimas ja ähvardas kõiki tappa. Osakonnas isikut autost välja võttes üritas ta jalgadega lüüa, kambrisse paigutamisel hammustas isik käest Valler Toomi (tl 34 kIII). Tunnistajate Veljo Tederi ja Taivo Veersalu (politseiametnikud) ütlustest nähtub, et 14.08.2006.a. saabusid nad Nunne 16, kus oli Rein Tomson kinni peetud. Turvakontrolli teostades leiti isikul eesmises parempoolses püksitaskus nuga. Kohapeal oli viga saanud Š.Bangojan (tl 39-40, 43 kIII). Arestimaja konstaabli Roman Zagoskini ettekandest ja ütlustest nähtub, et 15.08.2006.a. olles valves kutsuti Rein Tomsonile kiirabi. Esmaabi osutamise ajal kinnipeetav muutus agressiivseks parameedikute ja politseinike suhtes, hakkas kätega vehkima, osutama vastupanu, sõimama. Terviseseisundi kontrollimisel selgus, et Tomson simuleeris epilepsiat (tl 45-48 kIII). 14.08.2006.a. tuvastati Rein Tomsonil keskmine joove (2,05%) (tl 64 kIII). Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi kokkupandavat taskunuga, noatera pikkus 4cm, laius 1cm; Valler Toomi suvevälivormi särki, mille parema varruka tagaküljel 3 läbivat materjali vigastust; CD-plaat, millele on jäädvustatud 14.08.2006.a. Kesklinna Politseiosakonna materjal, millel on näha, kuidas R.Tomson osutas vastupanu konstaabel V.Toomile (tl 96-97 kIII). Seega 14.08.2006.a. rikkus Tomson avalikku korda vanalinnas, ähvardades möödujaid tapmisega ning teda kutsusid korrale kaks politseiniku, kelledest üks oli puhkusel ja teine jalutas linnas pärast tööd. Hakates vastu Varesele ja Bangojanile, pani Tomson toime KarS § 263 p.2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tomsoni süü on tõendatud mitmete politseiametnike ütlustega, mis langevad kokku omavahel. Seejärel toimetati ta Kesklinna politseiosakonda ning tema vastuhakkamine politseiametnik V.Toom’ile on salvestatud CD-le. Tomson kasutas politseiosakonna ruumides politseitöötaja, st võimuesindaja suhtes vägivalda – hammustas õlavarrest ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 274 järgi. Tõendatud on ka Tomsoni poolt H V jalgadega löömine, mida kinnitas oma ütlustes B (tl 11, tõlge – tl 13 kIII). Tõepoolest ei räägi jalgadega löömisest H.Vares ise, kuid nagu nähtub B ütlustest ”Tomson rabeles välja, seejuures lõi paar korda Varest jalaga vastu keha” (tl 13 kIII). Seega võis kinnipidamise ja rabelemise käigus H.Vares ka mitte märgata, et teda löödi jalaga. Tunnistaja Bangojani ütlustes puudub kohtul alus kahelda. V.Toomi ettekandest ja Uustalu ütlustest nähtub, et ka politseiautos püüdis Tomson 8 politseinike jalgadega lüüa, seega ei kahtle kohus Bangojani ütluses, et Tomson lõi jalgadega H.Varest. Rikkudes avalikku korda ja kasutades vägivalda võimuesindaja suhtes, pani R.Tomson toime teod, milles teda süüdistatakse. Süüdistatava teod sisadavad KarS § 263 p.2 ja 274 ettenähtud kuriteokoosseisu. Kokkuvõttes (kolme episoodi toimepanemises) tuleb Rein Tomson süüdi tunnistada KarS § 263 p.1,2,3 järgi. Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava teod oli õigusvastased ja ta on süüdi kuritegude toimepanemises, ta on süüvõimeline isik. Tomsonit iseloomustab käitumine arestimajas, kus ta simuleeris epilepsiat ja ründas ka parameedikuid. Eksperdi arvamusel ei vaja Tomson sundravi ja tegutses tavalises alkoholijoobes, mis KarS § 36 kohaselt süüd ei välista. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Raskendavaid või kergendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Puhtsüdamlikku kahetsust ei ole Rein Tomson kohtuistungil avaldanud. Põhjendatud on prokuröri poolt taotletud karistuse liik – vangistus. Ei ole mõeldav rahalise karistuse mõistmine (KarS § 263 ja 274 sanktsioon näeb seda ette) isikule, kes järelejätmatult rikub avalikku korda, kasutades nuga ja tekitades noaga kehavigastusi esimestele ettesattuvatele isikutele. Ka varem on Tomsonit korduvalt karistatud samalaadsete kuritegude eest: ta on kandnud karistust üliraske kehavigastuse tekitamise eest ja vägivalla eest politseiametniku suhtes. Kohus leiab, et on põhjendatud karistuseks reaalse vangistuse mõistmine sanktsiooni alammäära ja keskmäära vahelises suuruses. KrMS § 175 lg.1 p.4,9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulu, so määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg.1 p.2 alusel 1,5 palga alammäära. Juhindudes KrMS §-st 179, 180, 315 lg.4, 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Rein Tomson KarS § 25 - 113 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 (kuus) aastat. Süüdi tunnistada Rein Tomson KarS § 263 p.1,2,3 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 (neli) aastat. Süüdi tunnistada Rein Tomson KarS § 274 lg.1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat. KarS § 64 kohaselt mõista liitkaristuseks Rein Tomson’ile vangistus 6 (kuus) aastat. KrMS § 238 lg.2 kohaselt vähendada Rein Tomson’ile mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 4 (neli) aastat. KarS § 68 alusel arvestada eelvangistuses 05-06.09.2005; 03-04.03.2006.a., so neli päeva ja alates 14.08.2006 viibitud aeg karistusaja hulka. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata ja karistuse kandmise alguseks on 14.08.2006.a. (Kohtuotsuse kuulutamise päeva seisuga kuulub ärakandmisele 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva). 9 Välja mõista Rein Tomson’ilt: OÜ Loo Kaubamaja kasuks 275.10 (kakssada seitsekümmend viis ja 10) krooni; riigieelarve tuludesse sundraha 9000.- (üheksa tuhat) krooni, tasu osutatud õigusabi eest 8835.82 (kaheksa tuhat kaheksasada kolmkümmend viis ja 82s) krooni ja menetluskuluna ekspertiisitasu 4090.76 (neli tuhat üheksakümmend ja 76s) krooni. Menetluskulu tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „Rein Tomson, 1-06-910, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid – neli nuga, videokassett, pikeesärk – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldati 14.veebruaril 2007.a. ja kohtuotsus tervikuna koostatakse 15 päeva jooksul pärast apellatsiooniteate esitamist. Kohtunik: