1-07-5122\2

1-07-5122 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-5122 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Kati Miitra Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Maarek Nõmmik’u tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Maarek Nõmmik (ik 37009280260; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Maarek Nõmmik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Maarek Nõmmik’u vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 25.04.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Maarek Nõmmik’u tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Maarek Nõmmik tunnistati süüdi Harju Maakohtu 06.02.1998.aasta otsusega KrK § 207 lg 3 p 1, 2; § 107 lg 1; § 142 lg 2 p 3; § 101 p 1; § 139 lg 2 p 1, 2; § 144 lg 1 järgi KrK § 40 lg 1 alusel karistuseks 14 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus on 01.01.1997.a ja lõpp 01.07.2011.a. 2 Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 01.09.2006.a. Maarek Nõmmik on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav töötab vangla üldosakonna päevnikuna kuus aastat. Suhted eluosakonnas on head. Vanglaametnikega suhtleb korrektselt. On osalenud sotsiaalprogrammides „Sotsiaalsete oskuste omandamine“ ja „Oska käituda“. Väljaspool vanglat suhtleb emaga läbi lühiajaliste kokkusaamiste ja telefoni teel. Hagi maksab töötasust. Huvitub spordist ja religioonist. Külastab regulaarselt kirikut. Kriminaalkorras on karistatud 2 korda, vanglas viibib esimest korda. Distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Analüüsides kuritegu ja selle põhjuseid selgub, et Maarek Nõmmik on ühiskonnale ohtlik. Varem pole ta isikuvastaseid kuritegusid toime pannud. Kuigi ta on vangistuse ajal end näidanud distsiplineeritud kinnipeetavana, ei ole välistatud uue kuriteo risk. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Maarek Nõmmik ei sobi kriminaalhooldusele. Märgib, et kinnipeetaval puudub kindel elukoht, kohesest tööga hõivamatusest tulenev majanduslik mittetoimetulek ning on ohtlik ühiskonnale. Maarek Nõmmik taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Isik kannab karistust raske isikuvastase kuriteo eest, vabaduses puudub tal garanteeritud elu- ja töökoht. Võttes arvesse, et raske kuriteo toimepanemise eest on tal kanda jäänud veel üle nelja aasta, ei pea prokurör võimalikuks toetada Maarek Nõmmik’u ennetähtaegse vabastamise taotlust, kuna isiku vabanemine riivaks olulisel määral ühiskonna õiglus- ja turvatunnet. Kohus, ära kuulanud Maarek Nõmmik’u ja prokuröri arvamuse, leiab, et Maarek Nõmmik tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Maarek Nõmmik’u ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Maarek Nõmmik’u isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Maarek Nõmmik kannab karistust väga raskete isikuvastaste kuritegude, sealhulgas tapmise eest. Eelnevalt on teda samuti kohtulikult karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kuigi distsiplinaarkaristusi Maarek Nõmmik ei oma, on aeg, mil Maarek Nõmmik on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Maarek Nõmmik peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Maarek Nõmmik ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Maarek Nõmmik’u suhtes koostatud iseloomustuses ning Maarek Nõmmik’u ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. 3 Suureks takistuseks Maarek Nõmmik’u tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka eluja töökoha puudumist - tagamata on olulised eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Maarek Nõmmik’ul kandmata üle 3 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 01.07.2011.a) ning Maarek Nõmmik’u ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Maarek Nõmmik’u vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik