← Eesti

1-07-5118\2

1-07-5118 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-5118 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Kati Miitra Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Magnus Mihkelson’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Magnus Mihkelson (ik 38002254728; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Magnus Mihkelson tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 25.04.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Magnus Mihkelson’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Magnus Mihkelson tunnistati süüdi Harju Maakohtu 08.04.2004.aasta otsusega KrK § 177³ järgi 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust ärakandmata osa 4 aastat 4 kuud 10 päeva võrra ja karistuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud 10 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 08.04.2004.a ja lõpp 18.10.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 14.04.2007.a. 2 Magnus Mihkelson on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal lõpetas 9.klassi ja hetkel õpib 10.klassis. Töötanud ei ole, kuna õpib. Tulevikus ei plaani tööle asuda, kuna tal puuduvad oskused ja ise neid oskusi omandada ei soovi. Ühiskonna vastu ei ole, kuid samas ei aktsepteeri ka ühiskonna reegleid, mis teistele on normiks. Kõigesse suhtub üleüldiselt negatiivselt. Ametiisikutesse suhtub teatud eelarvamuse ja üleolekuga. Distsiplinaarkorra rikkumisi on olnud

  1. Kuna kinnipeetav on korduvalt karistust kandnud kinnipidamisasutustes ja viimane kuritegu oli rööv-mõrv, siis antud inimene on ühiskonnale eriti ohtlik. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et ennetähtaegne vabastamine lükata edasi 1 aasta võrra. Kinnipeetaval puudub tahe töötada, samuti ei ole isik oma mõtlemise ning väärtushinnangutega tõenäoliselt võimeline vabaduses elama seaduskuulekalt. Selle aja jooksul tuleks tegeleda kinnipeetava väärtushinnangute ning mõtteviisi kujundamisega positiivsuse suunas. Võimalusel suunata isik kinnipidamisasutuses mõnda sotsiaalprogrammi, et valmistada Magnus Mihkelson ette eluks vabaduses ning aidata tal teha õiguskuulekaid valikuid. Magnus Mihkelson loobus taotlusest vabaneda tingimisi enne tähtaega vangistusest. Prokurör ei toeta taotlust. Kohus, ära kuulanud Magnus Mihkelson’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Magnus Mihkelson tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Magnus Mihkelson’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Magnus Mihkelson’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Magnus Mihkelson kannab karistust röövimise ja raske isikuvastase kuriteo eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Magnus Mihkelson’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 17 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi Magnus Mihkelson ei oma, on aeg, mil Magnus Mihkelson on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema. Magnus Mihkelson peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Magnus Mihkelson ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Magnus Mihkelson’i suhtes koostatud iseloomustuses ning Magnus Mihkelson’i ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Magnus Mihkelson’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Magnus Mihkelson’il 3 kandmata üle 1 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 18.11.2008.a) ning Magnus Mihkelson’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Magnus Mihkelson’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus arvestab ka seda, et Magnus Mihkelson ise loobus vabastamisest. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
  2. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.