1-07-5113\2

1-07-5113 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-5113 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Kati Miitra Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Jüri Martõnjuk tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Jüri Martõnjuk (sündinud 06.07.1980.a; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Jüri Martõnjuk tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 25.04.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Jüri Martõnjuk tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Jüri Martõnjuk tunnistati süüdi 25.07.2005.a. Tallinna LK poolt KarS § 184 lg2 p2 alusel 3 aastat 2 kuud vanfistust. KarS § 68 järgi arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, Karistuse kandmise algus on 26.08.2004.a ja lõpp 26.10.2007.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 06.10.2006.a. 2 Jüri Martõnjuk`i karistusaja lõpuni jäänud aeg on ligikaudu 6 kuud. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul ei ole J. Martõnjuk`i suhtes kohaldatud mitte ühtegi distsiplinaarrikkumist. Vanglas viibimise ajal ei ole J. Martõnjuk õppinud ega töötanud. Samuti ei ole Ta ka osalenud vangla poolt pakutavates rehabilitatsiooniprogrammides ega ei ole hõivatud olnud muu kasuliku tegevusega. J. Martõnjuk`it on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Vangistuse jooksul ei ole täheldatud alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Esitatud andmete järgi on J. Martõnjuk`il peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXXXXXXX. Iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise risk kõrge, kuna kinnipeetav on narkosõltlane, kellel on ka vanglas oleku ajal olnud probleeme narkootikumide tarbimisega. Sellest nähtub, et kinnipeetav ei ole oma sõltuvusest üle saanud ning suure tõenäosusega jätkab vabaduses narkootikumide tarbimist ning võimalik, et ka nende vahendamist. Välistatud ei ole uute kuritegude toimepanemine materiaalse kasu saamiseks. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Jüri Martõnjuk ei sobi kriminaalhooldusele. Märgib, et eelmise kriminaalhoolduse ajal ei allunud Ta käitumiskontrolli nõuetele ega teinud koostööd kriminaalhooldajaga. Kriminaalhooldaja lähtub ka Murru Vangla iseloomustusest, kus tuuakse välja kinnipeetava kõrge risk uute kuritegude sooritamiseks. Jüri Martõnjuk taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Tunnistab, et on narkomaan. Saab aru, et kuritegelik käitumine ei ole normaalne, kuid ise on teinud minimaalseid pingutusi oma elustiili muutmiseks. Prokurör ei toeta taotlust. Isik on kriminaalkorras kokku karistatud kahel korral, tingimisi karistust ei suutnud läbida ega nõudeid täita. Töötanud ametlikult pole mitte kunagi, vabaduses tarvitas narkootikume. Ka vangla julgeolekuosakonna riskihindamise põhjalt nähtub, et süüdimõistetul on probleeme ka vanglas narkootikumidega. Kriminaalkooldaja ei toeta Jüri Martõnjuk`i ennetähtaegset vabastamist ning kaaludes toimepandud kuriteo (narkokuritegu) iseloomu, süüdimõistetu isikuomadusi ning tema väljavaateid vabaduses toimetulekuks, ei nõustu taotlusega ka prokurör. Kohus, ära kuulanud Jüri Martõnjuk`i ja prokuröri arvamuse, leiab, et J. Martõnjuk tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on J. Martõnjuk`i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J. Martõnjuk`i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Jüri Martõnjuk kannab karistust narkokuriteo eest, mille eest talle mõisteti 3-aastane 2-kuune vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kuigi distsiplinaarkaristusi J. Martõnjuk ei oma, kannab Ta karistust ühiskonnaohtlikku teo eest, seega on aeg, mil J. Martõnjuk on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. J. Martõnjuk peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema 3 vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Töötanud ametlikult pole mitte kunagi, vabaduses tarvitas narkootikume. Ka vangla julgeolekuosakonna riskihindamise põhjalt nähtub, et süüdimõistetul on probleeme ka vanglas narkootikumidega. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka J. Martõnjuk`i suhtes koostatud iseloomustuses ning J. Martõnjuk`i ennetähaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Vabanemisel ei oleks Jüri Martõnjuk`ile takistuseks elukohaprobleem, sest see on Temale tagatud. Puudub aga garanteeritud töökoht. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et rohkem kui 3-aastasest vangistusest on J. Martõnjuk`il kandmata ligikaudu 6 kuud vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 26.10.2007.a) ning J. Martõnjuk`i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks J. Martõnjuk`i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik