1-07-5131\2

1-07-5131 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-5131 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Kati Miitra Tõlk Nadežda Paukson Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Aleksei Taturevitš’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Aleksei Taturevitš Vanglas) (ik 37602212221; viibib Murru RESOLUTSIOON Jätta Aleksei Taturevitš tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Aleksei Taturevitš’i vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 9 kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 25.04.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Taturevitš’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Aleksei Taturevitš tunnistati süüdi Harju Maakohtu 29.09.2003.aasta otsusega KarS § 331 järgi 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 suurendati 08.05.2002 Kohtla-Järve Linnakohtu kandmata 2 karistuse võrra ja liitkaristuseks 5 aastat 9 päeva vangistust. 21.10.2003 Harju Maakohtu määrusega KarS § 65 lg 1 loeti kergem karistus 2 aastat 6 kuud vangistust kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks loeti 5 aastat 9 päeva. Karistuse kandmise algus on 29.09.2003.a ja lõpp 08.10.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 05.02.2007.a. Aleksei Taturevitš on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Murru Vanglasse saabus 24.01.2005.aastal Ämari Vanglast. Töölerakendamist ei leidnud. Ei õppinud ning sotsiaalprogrammides ei osalenud. ITK-s määratud tingimused on täitmata. Hagi tasumata jääk on 10 902 krooni. Karistatud kriminaalkorras 7 korda. Vanglas viibinud 4 korda. Ametiisikutesse ja kriminaalhooldusesse suhtumine on normaalne. Omab 23 distsiplinaarkaristust, neist 4 on kehtivad. Ohustatud on täiskasvanud isikud. Võimalik uus rööv, välistatud pole ka raskemad isikuvastased kuriteod. Ohu ilmnemine võib esineda mõni aeg pärast vabanemist, kahju on vahetu. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Aleksei Taturevitš ei sobi kriminaalhooldusele. Aleksei Taturevitš taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Isik on seitsmel korral kriminaalkorras karistatud, käesoleva vangistuse ajal pani toime uue kuriteo, mis on seotud narkootikumidega – seega risk uute kuritegude toimepanemiseks on väga kõrge. Vangistuse ajal on lisaks kriminaalkaristusele Aleksei Taturevitš’il ka neli kehtivat distsiplinaarkaristust, samas pole isik vangistuse ajal ei õppinud, töötanud ega osalenud sotsiaalprogrammides. Taturevitš’i vabastamisega pole nõus ka kriminaalhooldaja, kuna leiab, et Aleksei Taturevitš ei ole vangistusest vabastamiseks piisavalt ettevalmistatud. Prokurör, võttes arvesse eeltoodud asjaolusid ning seda, et Taturevitš’il on kanda karistust veel kuni 08.10.2008.a, ei toeta Aleksei Taturevitš’i ennetähtaegse vabanemise taotlust. Kohus, ära kuulanud Aleksei Taturevitš’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Aleksei Taturevitš tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Aleksei Taturevitš’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Aleksei Taturevitš’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Aleksei Taturevitš kannab karistust erinevate kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Aleksei Taturevitš’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 23 distsiplinaarkaristust, millest 4 on kehtivad, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Samas pole isik vangistuse ajal ei õppinud, töötanud ega osalenud sotsiaalprogrammides. Taturevitš’i vabastamisega pole nõus ka kriminaalhooldaja, 3 kuna leiab, et Aleksei Taturevitš ei ole vangistusest vabastamiseks piisavalt ettevalmistatud. Seega on aeg, mil Aleksei Taturevitš on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Lisaks pani toime uue kuriteo vanglas. Aleksei Taturevitš peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Aleksei Taturevitš ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Aleksei Taturevitš’i suhtes koostatud iseloomustuses ning Aleksei Taturevitš’i ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Aleksei Taturevitš’il kandmata üle 1 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 08.10.2008.a) ning Aleksei Taturevitš’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Aleksei Taturevitš’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik