4-06-5079\3

Väärteoasi nr 4-06-5079 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-5079 (2318,06,004551; 2317,06,006340; 2318,06,004688) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Aleksandr Gussev Kohtuvälise menetleja esindaja Viktoria Otlot RESOLUTSIOON
3. Aleksandr Gussev süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 24 (kakskümmend neli) päeva.
4. Aleksandr Gussevile määratud aresti kandmise aja algust lugeda alates Aleksandr Gussevi suhtes kriminaalmenetluses kohaldatud tõkendi vahistamine muutmisest või tühistamisest või temale kuriteo toimepanemise eest mõistetava vangistuse ärakandmisest.
5. Aleksandr Gussevilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 1740 (üks tuhat seitsesada nelikümmend) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Aleksandr Gussev, 2318,06,004551; 2317,06,006340; 2318,06,004688 joobe tuvastamine“. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 26.01.
6. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 13.10.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 874079 selles, et 13.10.2006 kella 18.00 ajal leiti majast põrandal lamamast Aleksandr Gussev, kellele kiirabi osatas esmaabi ning kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 4110/162 nähtuvalt tuvastati 13.10.2006 kell 19.07 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul joove narkootilisest ainest fentanüül ja psühhotroopsest ainest bensodiasepiinid, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ja psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta. 22.10.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 873593 selles, et 22.10.2006 kella 13.10 ajal leiti ja peeti kinni Toompuiestee 37 asuva Balti Jaama läheduses oleva Nehatu söögikoha juures lamamast Aleksandr Gussev, kellele kiirabi osatas esmaabi ning kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 4240/292 nähtuvalt tuvastati 22.10.2006 kell 15.30 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul joove narkootilisest ainest fentanüül, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. 24.10.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 621936 selles, et 24.10.2006 kella 15.30 ajal peeti Mustamäe tee 45 asuvas kaupluses Comarket kinni Aleksandr Gussev, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 4276/328 nähtuvalt tuvastati 25.10.2006 kell 02.00 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul joove narkootilisest ainest fentanüül ja psühhotroopsest ainest bensodiasepiinid, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ja psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on 13.10.2006 ja 24.10.2006 väärteoprotokollis märkinud, et tarvitas vaid revotrili tablette, midagi muud tarvitanud ei ole. 22.10.2006 protokolli on aga märkinud, et tarvitas fentanüüli veenisiseselt. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et 13.10.2006 oli küll, kuid ei mäleta, võis olla üledoos. 22.10.2006 oli vist jälle üledoos. Kogu aeg peetakse kinni ja see ei jõua verest väljuda. Kui kogu aeg ekspertiisi viiakse, siis ei välju. Revotrili kirjutabki psühhiaater välja. Ei mäleta psühhiaatri nime. Mulle pole välja kirjutatud. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid on tasumata, mistõttu tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti, mis on pikemaajalisem, so 24 päeva, mis tuleks ära kanda pärast määratava vangistuse ärakandmist. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletust väärteoprotokollide koostamisel ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akte ja nende juurde koostatud laboratoorseid analüüse, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku süüd osaliselt tunnistavate ütluste kui ka laboratoorsete analüüsidega. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest üle kolmekümne korra ja ka teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega ja arestidega. Peale selle on teda korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest isiku vabadust piiravate karistustega. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik järjekindlalt süütegude toimepanemist. Senini on rahatrahvid tasumata. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub piisav sissetulek, millest trahvi tasuda. Kuigi menetlusalust isikut on varem korduvalt arestiga karistatud, peab kohus vajalikuks määrata menetlusalusele isikule aresti pikemaajalisena, mis sunniks menetlusalust isikut kas loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest või siis hoiduma narkootilise aine tarvitamisest vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik