1-07-5574\1

1-07-5574 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-5574 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Natalja Duškina Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Viktor Mõtte tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Viktor Mõtte (ik 37810052738; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Viktor Mõtte tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Viktor Mõtte vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 03.05.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Viktor Mõtte tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Viktor Mõtte tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 09.10.2002.aasta otsusega KrK § 141 lg 2 p 2 järgi 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti Tartu Maakohtu 14.03.2002 otsus ning liitkaristuseks 8 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse hulka eelvangistus 10 kuud 2 päeva ja kandmisele kuulus 7 aastat 1 kuu 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 09.10.2002.a ja lõpp 07.12.2009.a. 2 Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 07.04.2007.a. Viktor Mõtte on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Murru Vanglasse saabus 25.02.2003.aastal Tartu Vanglast. Tööle rakendamist ei leidnud. Vanglas õppinud ei ole. ITK-s määratud tingimused täidetud osaliselt. Isik ei ole väga motiveeritud vabanemiseks, mistõttu võib uute kuritegude risk ja ka ohtlikkus olla kõrgenenud. Peale viimast vabanemist oli tegevuseta, kuna oli vabaduses ainult 29 päeva. Suhtlemisel on isik vaoshoitud ja hea enesevalitsemisega, samas võib täheldada varjatud umbusaldust, tundlikkust. Ei samasta end kriminaalse subkultuuriga. enda sõnul ametiisikutesse ja kriminaalhooldusesse suhtub normaalselt, kuid mitte abivalmilt. Kriminaalkorras on karistatud 5 korda ja vangis on viibinud 3 korda. Distsiplinaarkorras on karistatud 9 korda ja kõik karistused on kehtivad. Kinnipeetaval on ilmsed ohtlikkuse tunnused isikuvastaste tegude toime panemisele. Ohtlikkus suureneb täiskasvanute suhtes. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Viktor Mõtte ei sobi kriminaalhooldusele, kuna tal on täitmata tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabanemiseks kõige tähtsam eeldus- elukoht ja tal puudub sotsiaalne võrgustik, kes teda abistaks ja toetaks ning kuna ta on Murru Vangla iseloomustuse andmetel tunnistatud ohtlikuks, siis kriminaalhooldusametnik leiab, et kinnipeetav ei sobi kriminaalhooldusele määramiseks. Seda kinnitab ka asjaolu, et Viktor Mõtte’l on ka vangistuses viibides 9 kehtivat distsiplinaarkaristust. Viktor Mõtte taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Prokuröri hinnangul on Viktor Mõtte ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Viktor Mõtte karistusaja lõpuni on jäänud 2 a 7 kuud. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Viktor Mõtte kannab karistust väga raske isikuvastase kuriteo eest, eelnevalt on teda 5 korral kriminaalkorras karistatud nii reaalselt, kui ka tingimisi, viimane kord viibis vabaduses 29 päeva, kogu vangistuse aja jooksul on Viktor Mõtte suhtes kohaldatud 9 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ei ole talle eelnevatest karistusest järeldusi teinud ning mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud, seega on aeg, mil Viktor Mõtte on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele nii ühiskonnale, kui ka inimestele, kellele võib ta tekitada vahetult ohtu. Kriminaalhooldaja leiab, et Viktor Mõtte ei sobi kriminaalhooldusele, kuna tal puudub nii elu, kui ka töö koht, samuti sugulased, kes saaksid teda toetada. Kohus, ära kuulanud Viktor Mõtte ja prokuröri arvamuse, leiab, et Viktor Mõtte tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Viktor Mõtte ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Viktor Mõtte isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viktor Mõtte kannab karistust röövimise eest. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Viktor Mõtte kannab karistust väga raske isikuvastase kuriteo eest, eelnevalt on teda 5 korral kriminaalkorras karistatud nii reaalselt, kui ka tingimisi, viimane kord viibis vabaduses 3 29 päeva, kogu vangistuse aja jooksul on Viktor Mõtte suhtes kohaldatud 9 distsiplinaarkaristust, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Viktor Mõtte suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 9 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Seega on aeg, mil Viktor Mõtte on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Viktor Mõtte peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Viktor Mõtte ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Viktor Mõtte suhtes koostatud iseloomustuses ning Viktor Mõtte ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Viktor Mõtte tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka elu- ja töökoha puudumist - tagamata on olulised eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Viktor Mõtte’l kandmata üle 2 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 07.12.2009.a) ning Viktor Mõtte ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Viktor Mõtte vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik