lg 1 järgi 2 aastat vangistust.
lg 2 p 4, 7 järgi 8 kuud vangistust.
järgi 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel liitkaristuseks 2 aastat vangistust.
lg 1 liideti Tartu Maakohtu 02.09.2005 ärakandmata osa 4 kuud 22 päeva, mõistes liitkaristuseks 2 aastat vangistust.
Kandmisele kuulus 1 aasta 7 kuud 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 15.02.2006.a ja lõpp 05.10.2007.a. 2 Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 05.10.2006.a. Allar Soodam on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vanglas pole haridusteed jätkanud ning töötanud ei ole. Vangistuse ajal on vanaema materiaalselt toetanud. Kinnipeetava sõnul on ta praeguse karistuse ajal järele mõelnud ja oma väärtushinnanguid muutnud. Distsiplinaarkorras on karistatud 12.korral ja neist 3 on kehtivad. Võib olla kaudselt ohtlik ühiskonnale(kuriteost mitte teatamine). Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Allar Soodam ei sobi kriminaalhooldusele. Kinnipeetava käitumine vangistuse ajal ei anna alust arvata, et vabanedes ta tõesti oma eluviisi muudab. Kinnipeetava puhul on ilmnenud, et vangistuses ta ei ole muutunud paremuse suunas, vaid on jätkanud mõtlematut, riskivat ja hoolimatut elustiili nagu vabaduses, kuna on toime pannud seadusrikkumisi, millest osad on kehtivad. Toime pandud kuritegusid ei kahetse, vaid õigustab ennast. Allar Soodam taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Ta on varemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Vangistuses pole tema käitumine olnud korrektne – teda on vanglas viibitud aasta jooksul distsiplinaarkorras karistatud 12-l korral. Seega võib asuda seisukohale, et P.Soodam ei ole saanud aru vangistuse eesmärgist. Teda on iseloomustatud, kui isikut, kes elustiililt on mõtlematu, riskiv ja hoolimatu. Kuritegusid pani ta toime ajendatuna soovist saada teravaid elamusi. Oma toimepandud kuritegusid ta ei kahetse, vaid õigustab oma käitumist. Sellest võib teha järelduse, et ta on ka edaspidi valmis toime panema kuritegusid. Seega, kuigi A.Soodam’il on olemas kindel elukoht ja ka materiaalne toetus, ei pea tema ennetähtaegset vabastamist võimalikuks, kuna tema puhul ei annaks kriminaalhooldus soovitud tulemust. Samal seisukohal on ka kriminaalhooldaja, kes samuti ei toeta A.Soodam’i ennetähtaegset vabastamist. Kohus, ära kuulanud Allar Soodam’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Allar Soodam tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Allar Soodam’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Allar Soodam’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Allar Soodam kannab karistust erinevate kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Allar Soodam’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 12 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Seega on aeg, mil Allar Soodam on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Ta on lõpetanud 7.klassi ning vanglas ta õppima ei asunud. Ühtegi kutsetunnistust Allar Soodam’il ei ole. Tal on mõningaid tööoskusi, mida on omandanud töötamise käigus. Allar Soodam peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma 3 kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Allar Soodam ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Allar Soodam’i suhtes koostatud iseloomustuses ning Allar Soodam’i ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Allar Soodam’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on olulised eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Allar Soodam’il kandmata üle 4 kuu vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 05.10.2007.a) ning Allar Soodam’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Allar Soodam’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.