Liitkaristuseks 7 aastat vangistust.
Lõplikuks karistuseks 7 aastat vangistust.
alusel loeti kaetuks eelvangistuses viibitud aeg 14.05.2002-09.04.2003, s.o 10 kuud 8 päeva. Kandmisele 6 aastat 1 kuu 22 päeva vangistust. 17.09.2003 Tallinna Linnakohtu määrus- ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on 6 aastat 1 kuu 4 päeva vangistust. 2 Karistuse kandmise algus on 09.04.2003.a ja lõpp 13.05.2009.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 14.01.2007.a. Dmitri Kolõškov on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vanglas osales 2006.aasta suvel arvuti algõppe kursustel, samuti osales eesti keele õppimise tundides 15.08.2006-08.11.2006, kus aga külastatavus jäi väikseks- 25 %. Vaatab telerit- uudiseid ja spordisaateid. Tegeleb kehakultuuriga, külastab spordisaali. Raamatuid loeb harva, kuna silmad on haiged. Vahel kuulab muusikat. Osaleb tasuta eluosakonnas koristus-ja remonditöödel. Kinnipeetav ei samasta end kriminaalse subkultuuriga ning ei pea kriminaalset käitumist normaalseks. Tuleviku suhtes on positiivselt meelestatud ja ei ole vaenulik. Kannab esimest korda vanglakaristust. Kriminaalkorras on karistatud 3 korda. Vangistuse ajal on distsiplinaarkorras karistatud 11 korral- peamiselt noomituste ja kartseriga. Dmitri Kolõškov on toime pannud raske isikuvastase kuriteo-tapmise- ning seega on ühiskonna jaoks ohtlik, eriti võib tema ohtlikkus ilmneda alkoholi tarvitamise tagajärjel. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Dmitri Kolõškov ei sobi kriminaalhooldusele. Kinnipeetaval tuleks vabaduses paremini hakkama saamiseks ja ohtlikkuse vähendamiseks läbida vanglas „Viha juhtimise“ programm ning käia regulaarselt psühholoogi vastuvõtul. Dmitri Kolõškov taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Prokuröri hinnangul on Dmitri Kolõškov’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Dmitri Kolõškov’i karistusaja lõpuni jäänud aeg on rohkem, kui 2 aastat. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on Dmitri Kolõškov’i suhtes kohaldatud 11 distsiplinaarkaristust, kusjuures viimane oli määratud 17.01.2007 a., mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ei ole talle eelnevatest karistusest järeldusi teinud. Dmitri Kolõškov kannab karistust väga raske isikuvastase kuriteo eest (tapmine ), mille eest talle mõisteti 7 a. vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti 3 korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vabadusekaotust kannab esimest korda, kuriteod on muutunud järjest ohtlikumaks, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud, seega on aeg, mil Dmitri Kolõškov on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele, nii ühiskonnale, kui ka inimestele, kellele võib ta tekitada vahetult ohtu. Kriminaalhooldaja leiab, et Dmitri Kolõškov ei sobi kriminaalhooldusele, samuti vabaduses töökoht ei ole garanteeritud. Kohus, ära kuulanud Dmitri Kolõškov’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Dmitri Kolõškov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Dmitri Kolõškov’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Dmitri Kolõškov’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. 3 Dmitri Kolõškov kannab karistust väga raske isikuvastase kuriteo –tapmise- eest. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Dmitri Kolõškov’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 11 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Seega on aeg, mil Dmitri Kolõškov on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Dmitri Kolõškov peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Dmitri Kolõškov ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Dmitri Kolõškov’i suhtes koostatud iseloomustuses ning Dmitri Kolõškov’i ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Dmitri Kolõškov’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Dmitri Kolõškov’il kandmata üle 2 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 13.05.2009.a) ning Dmitri Kolõškov’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Dmitri Kolõškov’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.