1-07-5580\1

1-07-5580 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-5580 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Natalja Duškina Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Jevgeni Reznikov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Jevgeni Reznikov (sündinud 08.01.1983.a; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Jevgeni Reznikov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 03.05.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Jevgeni Reznikov`i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Jevgeni Reznikov tunnistati süüdi 26.10.2006.a. Harju MK Tartu mnt KM määrusega, mille alusel pöörati täitmisele Harju MK 18.03.04.a otsus (KarS § 200 lg1; § 199 lg2 p4,8 ja KarS § 64 lg1 järgi 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg1,2,3 järgi mõisteti koheselt kandmisele 8 kuud vangistust ja 10 kuud vangistust jäeti täitmisele pööramata). Kandmisele kuulub 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus on 09.10.2006.a ja lõpp 09.08.2007.a. 2 Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 29.04.2007.a. Jevgeni Reznikov`i karistusaja lõpuni jäänud aeg on ligikaudu 4 kuud. Kinnipidamiskohast saabunud materjalidest nähtub, et kinnipeetav Jevgeni Reznikov on erialalt kokk, seega soovitatav oleks omandada lisa elukutse, et tõsta professionaalsust tööturul. Käesoleva hetkeni ei ole osalenud sotsiaalprogrammides ega ka kursustel. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul ei ole J. Reznikov`i suhtes kohaldatud mitte ühtegi distsiplinaarrikkumist. Vangistuse jooksul ei ole täheldatud alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Enne vangistust tarvitas kinnipeetav narkootikume. Esitatud andmete järgi on J. Reznikov`il peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXXXXXX. Tööle kavatseb kinnipeetav minna isa juurde, kes on ehitusfirmas alltöövõtja ja Talle praktilisi töövõtteid õpetanud. Kinnipeetavat on kriminaalkorras neljal korral karistatud. Isikuvastase kuritegude eest ei ole süüdi mõistetud. On eelnevalt rikkunud ka kriminaalhoolduse nõudeid: ei elanud nimetatud kohas ning ei ilmunud registreerimistele. J. Reznikov`il on olemas pooleliolev kriminaalasi süüdistuses KarS § 200 järgi. Kohtuotsust veel ei ole. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Jevgeni Reznikov sobib kriminaalhooldusele. Märgib, et Tal on olemas kindel elukoht, omandatud eriala, Tal on olemas perekonna moraalne ja materiaalne toetus. Jevgeni Reznikov taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. J. Reznikov tunnistab oma probleeme. Arvab, et on saanud täiskasvanumaks ja Tema mõtteviis on muutunud. Prokurör ei toeta taotlust. J. Reznikov`i karistusaja lõpuni jäänud aeg on 4 kuud. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et 26.10.2006 a. Harju Maakohtu määrusega kandmata osa karistusest, mis oli 18.03.2004 a. ( 10 k. vangistust) pööratud täitmisele, kuna J. Reznikov ei täitnud katseajal kohustusi ja pani toime uue kuriteo, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ei ole talle eelnevatest karistusest järeldusi teinud. Kohus, ära kuulanud Jevgeni Reznikov`i ja prokuröri arvamuse, leiab, et J. Reznikov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on J. Reznikov`i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J. Reznikov`i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Jevgeni Reznikov kannab karistust varavastaste kuritegude eest, mille eest talle mõisteti 10kuune vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kuigi distsiplinaarkaristusi J. Reznikov ei oma, on aeg, mil J. Reznikov on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. J. Reznikov peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka J. Reznikov`i suhtes koostatud iseloomustuses. J. Reznikov`i ennetähaegset 3 vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et 26.10.2006 a. Harju Maakohtu määrusega kandmata osa karistusest, mis oli 18.03.2004 a. ( 10 k. vangistust) pööratud täitmisele, kuna J. Reznikov ei täitnud katseajal kohustusi ja pani toime uue kuriteo, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ei ole talle eelnevatest karistusest järeldusi teinud. Vabanemisel ei oleks Jevgeni reznikov`ile takistuseks elukohaprobleem, sest see on Temale tagatud. Puudub aga garanteeritud töökoht. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et ligikaudu 1aastasest vangistusest on J. Reznikov`il kandmata 4 kuud vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 09.08.2007.a) ning J. Reznikov`i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks J. Reznikov`i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik