1-07-5317\2

1-07-5317 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08.mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-5317 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Natalja Duškina Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Juri Hodonjonok’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Juri Hodonjonok (ik 37404230245; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Juri Hodonjonok tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 30.04.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Juri Hodonjonok’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Juri Hodonjonok tunnistati süüdi Harju Maakohtu 29.05.2006.aasta otsusega KarS § 200 lg 1 alusel 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 loeti kaetuks eelvangistusaeg. Ärakandmisele 1 aasta 9 kuud 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 20.03.2005.a ja lõpp 22.03.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 20.03.2007.a. 2 Juri Hodonjonok on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et töölerakendamist ei leidnud. Ametiisikutesse ja kriminaalhooldusesse suhtumine on positiivne. 2000.aastal tingimisi karistus oli pööratud täitmisele seoses kriminaalhoolduse nõuete rikkumisega. Enda sõnul on praegu suhtumine kriminaalhooldusesse muutunud paremuse poole. Distsiplinaarkorra rikkumisi ei ole toime pannud. Ilmsed ohtlikkuse tunnused inimeludele või isikuvastaste tegude toimepanemisele ei nähtu. Tegemist on varavastaste tegudega seotud isikuga. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Juri Hodonjonok sobib kriminaalhooldusele määramiseks. Kinnipeetava näol on tegemist väljakujunenud narkomaaniga, kelle puhul uue kuriteo risk vabaduses on kõrge. Seda eriti siis, kui isik jätkab narkootikumide tarbimist. Murru Vangla iseloomustusest võib järeldada, et kinnipeetaval on soov vabaneda sõltuvusest ja soov teha koostööd kriminaalhooldusametnikuga. Juri Hodonjonok taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Prokurör ei toeta taotlust. Prokuröri hinnangul on Juri Hodonjonok ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Juri Hodonjonok karistusaja lõpuni jäänud aeg on vähem, kui 1 aasta. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Juri Hodonjonok on 3 korral kriminaalkorras karistatud, 2000 a. tingimuslik karistus oli pööratud täitmisele, kuriteod on muutunud järjest ohtlikumaks, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud, seega on aeg, mil Juri Hodonjonok on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele, nii ühiskonnale, kui ka inimestele, kellele võib ta tekitada vahetult ohtu. Vabaduses töökoht ei ole garanteeritud. Kohus, ära kuulanud Juri Hodonjonok’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Juri Hodonjonok tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Juri Hodonjonok’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Juri Hodonjonok’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Juri Hodonjonok kannab karistust varavastaste kuritegude eest. Juri Hodonjonok on 3 korral kriminaalkorras karistatud, 2000 a. tingimuslik karistus oli pööratud täitmisele, kuriteod on muutunud järjest ohtlikumaks , millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kuigi distsiplinaarkaristusi Juri Hodonjonok ei oma, on aeg, mil Juri Hodonjonok on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Juri Hodonjonokil on väljakujunenud ning 13 aastat kestnud narkosõltuvus, milline ei ole allunud ühelegi ravile. Kuriteod on kõik seotud narkootikumide tarbimisega. Juri Hodonjonok peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Juri 3 Hodonjonok ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Juri Hodonjonok’i suhtes koostatud iseloomustuses, kuid Juri Hodonjonok’i ennetähtaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Suureks takistuseks Juri Hodonjonok’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Juri Hodonjonok’il kandmata üle 10 kuu vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 22.03.2008.a) ning Juri Hodonjonok’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Juri Hodonjonok’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik