Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Sixten Sala RESOLUTSIOON 1. Jätta Sixten Sala kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkomissari M. H 21.12.2006 otsusele nr 2314,06,026937 Sixten Sala karistamises LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses,
2. Jätta Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkomissari Marianne Heinmäe 21.12.2006 otsus nr 2314,06,026937 Sixten Sala karistamises LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses,
lg 4 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selles, et tema 01.12.2006 kella 16.00 ajal, juhtides J.Smuuli teel Tallinnas mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiirust 37 km/h võrra, sõitis kiirusega 90 km/h +/-3 km/h. Otsusele esitas S.Sala kaebuse, märkides, et otsus tuleb tühistada lisakaristuse osas, kuivõrd autojuhiloa olemasolu on talle hädavalik igapäevases töös ja elus. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et juhtimisõigus on tal vajalik seetõttu, et ta on ettevõtja, asjaajamised on niivõrd kiired, et on vaja jõuda igale poole õigeks ajaks. Tervisega on probleeme, peab käima arstide vahet Viljandi ja Tartus. Kolmapäeval on taas vaja Tartusse minna. Peale selle on õpingud pooleli, selleks on samuti vaja sõita. Kõik varasemad rikkumised ongi möödasõidud. On stabiilse eluviisiga. Kui sõidab 50ga, siis sõidab 50ga. Kui lubab kellelegi jõuda mingiks ajaks, siis ka jõuab selleks ajaks. Seekord sõitis üks ees 30ga, kui tahtis teise ritta minna, siis tuli ette, seejärel tagasi, kuid jälle tuli ette. Eessõitja takistas liiklust. Sõitis sel hetkel kooli. Kohtuväline menetleja leidis, et puudub alus esitatud kaebuse rahuldamiseks ja otsuse muutmiseks. Kaebajat on korduvalt karistatud samalaadsete rikkumiste eest, sealhulgas ka ülemmäära lähedaste karistusega. Eelmise otsusega kohaldati lisakaristust kaheks kuuks, ka see ei distsiplineerinud. Kui kaks kuud ei avaldanud oma mõju, ehk siis kolm kuud lisakaristust avaldab. Tegemist on tahtliku rikkumisega ja ei ole võimalik, et juhile jääks märkamatuks asjaolu, et 50 asemel sõidab 90ga. Vahe on peaaegu kahekordne. Smuuli tee on eraldusribaga ja möödasõitu seal teha ei ole võimalik. Seadusandja on piiranud lubatud suurima sõidukiiruse 50le kilomeetrile tunnis tagamaks liiklusohutust. Tee valdaja ei ole sellel teelõigul lubatud sõidukiirust suurendanud ja suurema kiirusega ei oleks ohutus tagatud. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoprotokollist ja vaidlustatud otsusest nähtuvalt ületas menetlusalune isik mootorsõidukit juhtides lubatud sõidukiirust 37 km/h võrra. Vastavalt LS § 7422 lg 2 sätetele mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest üle 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut, seega rahatrahviga kuni 3000 krooni. Vastavalt LS § 7422 lg 4 sätetele võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Käesoleval juhul on määratud rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, so ettenähtud sanktsiooni ülemmääras ning juhtimisõigus on ära võetud samuti ettenähtud sanktsiooni ülemmääras. Kohus leiab, et määratud karistuse leevendamiseks või määratud lisakaristuse tühistamiseks alus puudub. LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemine saab olla vaid tahtlik tegu ja seda ei ole võimalik toime panna ettevaatamatusest. Vastasel juhul, kui juht ei ole võimeline tajuma juhitava sõiduki liikumiskiirust, tuleks ta juhtimiselt kõrvaldada ning edaspidi üldse välistada tema osalemine liikluses mootorsõiduki juhina, kuivõrd ta ei oleks suuteline järgima 2 liikluseeskirja nõudeid. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli märgitud seletusest nähtuvalt: „Üks Toyota RAV-4 pidurdas kogu aeg ees ja kui hakkas temast mööduma, vajutas gaasi juurde ja ei lasknud teda mööda. Nii kui gaasi pedaali lahti lasi, oli juba kiirus suur ja politsei ees“. Kohus leiab, et seletusest saab teha vaid järelduse, et menetlusaluse isiku eesmärgiks oligi kiirust ületada. Sama kinnitas menetlusalune isik ka oma kohtuistungil antud seletusega, kuivõrd seletusest nähtuvalt takistas eessõitja tema liikumist ja ta tahtis eesliikujast mööda saada. Seega rikkus menetlusalune isik liikluseeskirja teadlikult ja tahtlikult. Sellise rikkumise eesmärgiks oli aga eessõitvast sõidukist mööduda asulasisesel teel kus on lubatud sõidkiiruseks vaid 50 km/h. Sõites kiirusega ligi 90 km/h asulasisesel teel on selline juht äärimiselt ohtlik kaasliiklejatele ja iseendale. Juhul, kui menetlusalune isik ei pea oluliseks enda elu või tervist, siis võiks ta pidada oluliseks teiste oma, kelle elu ja tervis ning vara on ohus menetlusaluse isiku üleoleva suhtumise tõttu liikluseeskirja nõuetesse. Kõigil liiklejatel on õigustatud ootus, et ka teised liiklejad täidavad liikluseeskirja nõudeid. Menetlusaluse isiku karistusandmetest seda aga menetlusaluselt isikult oodata ei saa. Kohus leiab, et menetlusalune isik oli ja on väga hästi teadlik ka sellest, et liikluseeskirja sätetega vastuollu minek toob kaasa karistuse, mis omakorda halvendab rikkuja majanduslikku olukorda, heaolu ja mugavust. Seda nii määratava rahatrahvi tasumise kohustusena kui ka juhtimisõiguse võimaliku äravõtmise tulemusena, mis võib takistada teda edasi tegutsemast alal, milline on tema ainukeseks sissetulekuks. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamiste rohkus aga viitab ilmselgelt sellele, et menetlusalune isik suhtub võimalikesse tagajärgedesse ükskõikselt ja tema antud selgitustest ja põhjendustest saab järeldada, et ta peab lubatud sõidukiiruse ületamist loomulikuks. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalust isikut aastate jooksul korduvalt karistatud nii teiseliigiliste kui ka samaliigiliste liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Menetlusesemeks oleva teo toimepanemise ajal oli menetlusalusel isikul kaks kustumata karistust samalaadsete väärtegude toimepanemise eest. Pärast menetlusesemeks oleva teo toimepanemist on menetlusalune isik taas kinni peetud uue samalaadse liiklusalase väärteo toimepanemise tõttu ja taas on talle määratud karistus. Menetlusalust isikut on viimaste aastate jooksul karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega kokku 21 300 krooni ulatuses, millised trahvid on tasutud, samuti on temalt pool aastat tagasi ära võetud juhtimisõigus samalaadse väärteo toimepanemise eest. Peale selle on teda karistatud veel 6000 krooni ulatuses. Arvestades aga menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist võib järeldada, et varasemad määratud ja tasutud rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule soovitud mõju avaldanud ega ole sundinud teda hoiduma ka uute väärtegude toimepanemisest. Senini keskmises määras määratud lisakaristus ei ole samuti mõju avaldanud. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui seni ainus kohaldatud karistusliik on end ammendanud ja menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada ka teisi seaduses ettenähtud vahendeid, tekitamaks menetlusalusel isikul soovi järgida liikluseeskirja nõudeid ja sundimaks teda edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. Menetlusalusele isikule liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest määratud karistuste hulk viitab sellele, et menetlusalune isik on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud. Menetlusalune isik selgitas, et talle on juhtimisõiguse säilimine hädavajalik. Samas arvestades seda, et teda on selle juhtimisõiguse kasutamisel liikluseeskirja tahtlike rikkumiste eest korduvalt karistatud, sealhulgas ka juhtimisõiguse äravõtmisega, siis uute rikkumiste toimepanemine näitab, et menetlusalune isik eelistas juhtimisõiguse säilitamisele oma ajagraafikust kinnipidamist. Seega suhtus menetlusalune isik ükskõikselt võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks nii sissetuleku kui raviteenuse saamisel kui ka hariduse omandamisel. 3 Arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandu iseloomu ja tema varasemaid karistusi, ei pea kohus võimalikuks vähendada vaidlustatud otsusega määratud lisakaristuse tähtaega, rääkimata selle lisakaristuse tühistamisest. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebuse rahuldamiseks ja vaidlustatud otsusega määratud lisakaristuse tühistamiseks alus puudub ning vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata ja esitatud kaebus rahuldamata. Märt Toming kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.