4-06-5569\2

Väärteoasi nr 4-06-5569 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-5569 Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Sergei Saskevitš (ik: 37801220311) Kohtuvälise menetleja esindaja Ainvar Rahe RESOLUTSIOON
3. Sergei Saskevitš süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 20 (kakskümmend) päeva.
4. Sergei Saskevitšile määratud arest lugeda kaetuks eelmise, so Harju Maakohtu 24.05.2006 otsusega määratud raskema karistusega, so arestiga 30 päeva, milline on senini kandmata. Määratud arest tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas.
5. Sergei Saskevitšilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 990 (üheksasada üheksakümmend) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Sergei Saskevitš, 4-06-5569, joobe tuvastamise tasu“.
6. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas.
7. Kui menetluskulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 23.02.
8. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 29.11.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 625670 selles, et 29.11.2006 kella 14.30 ajal leiti Reimanni 5 maja hoovist maas lamamas Sergei Saskevitš, kellele osutati esmaabi ja kes toimetati Wismari Haiglasse ning joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 4742/362 nähtuvalt tuvastati 29.11.2006 kell 15.50 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul joove fentanüülist, alkoholist ja rahustitest, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on ülekuulamisprotokollis märkinud, et tarvitas 29.11.
9. 30.11.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 625675 selles, et 30.11.2006 kella 14.40 ajal leiti Uus-Sadama 13 maja hoovis maas lamamas Sergei Saskevitš, kellele osutati esmaabi ja kes toimetati Wismari Haiglasse ning joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 4768/388 nähtuvalt tuvastati 30.11.2006 kell 18.05 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul joove fentanüülist, alkoholist ja psühhotroopse aine benzodiazepiini tarvitamise tunnused, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ja psühhotrrpset ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on väärteoprotokollis märkinud, et tarvitas Dormikumi tablette. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et rahusteid ja alkoholi tarvitas küll, samuti narkootilist ainet. Miks tarvitas, ei tea, juhtus nii. Kostitati tuttava poolt. Kus kostitati, seda ei mäleta, ilmselt sealsamas. Kiirabi tõi teadvusele. Järgmine päev samuti tarvitas alkoholi, rahustit ja narkootilist ainet. Jälle kostitati. Alles sai välja ja ise ei osta, on lõpetanud. Kuid kui pakutakse, ei saa vastu panna. Vaja peret toita, ei osta ise. Viimane kord vabanes 19.02.
10. Praegu töötab mitteametlikult. Viimane arest on kandmata, sest seal ei ole kohti. On kolm korda asjadega kohale läinud, ikka ei võeta vastu. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid tasumata, mistõttu tuleks määrata arest 20 päeva, lugedes mõistetav karistus kaetuks eelmise otsusega mõistetud rangemna karistusega. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi väärteoprotokolli koostamisel ja kohtuistungil ning joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Kuigi 29.11.2006 osutati menetlusalusele isikule esmaabi seoses narkootilise aine üledoosiga, siis juba järgmisel päeval tarvitas ta psühhotroopset ainet ja narkootilist arsti ettekirjutuseta ning taas osutati talle esmaabi, kuivõrd eelmisel päeval tarvitatud narkootiline aine ei olnud oma mõju minetanud. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud kümneid kordi samalaadsete ja teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega kooku summas üle 52 000 krooni ja arestidega kokku 355 päeva ulatuses. Sellele vaatamata ei ole määratud karistused sundinud menetlusalust isikut loobuma väärtegude toimepanemisest ning rahatrahvid on senini tasumata. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub piisav sissetulek, millest trahvi tasuda. Kuivõrd menetlusalust isikut on varem korduvalt arestiga karistatud, leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb määrata arest pikemaajalisena, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest või siis välistama uute väärtegude toimepanemise aresti kandmise ajal, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, samuti tuleb temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Kuivõrd eelmise otsusega määratud arest on senini kandmata ja seda menetlusalusest isikust sõltumata asjaoludel, asub kohus seisukohale, et käesoleva otsusega mõistetav karistus tuleb lugeda kaetuks, kuivõrd eelmise otsusega mõistetud karistus on mõistetud sanktsiooni ülemmääras samalaadse väärteo toimepanemise eest. Märt Toming kohtunik