4-06-4346\1

4-06-4346 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-4346 Kohtunik Märt Toming Tõlk Natalia Senkevitš Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Roman Golovnjov Kohtuvälise menetleja esindaja Juhtivkonstaabel Ivo Tamla RESOLUTSIOON
3. Roman Golovnjov süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 4 (neli) päeva.
4. Roman Golovnjovile määratud aresti kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas hiljemalt 01.05.
5. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole määratud tähtajaks temale määratud aresti ära kandnud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning aresti ärakandmist arvestatakse menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja karistuse ärakandmisele toimetamisest.
6. Roman Golovnjovilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 270 (kakssada seitsekümmend) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Roman Golovnjov, 4-06-4346, joobe tuvastamine“. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 13.02.
7. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 24.09.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 839508 selles, et 08.10.2005 peeti Akadeemia tee 48 maja juures kinni Roman Golovnjov, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 4089/123 tuvastati menetlusalusel isikul narkootilise aine amfetamiini tarvitamise tunnused, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on väärteoprotokolli märkinud, et tarvitas amfetamiini. Kohtuistungil menetlusalune isik tunnistas, et nii oli. Lihtsalt tarvitas, põhjust ei oska seletada. Kas narkomaan saab seletada miks ta tarvitab. Käesoleval ajal töötab ehitajana mitteametlikult, töötab juuli keskpaigast. Varasemad trahvid on tasumata. Ei töötanud, sissetulekut ei olnud, seetõttu ka tasumata. Teab, et trahvid on kohtutäituri menetluses, kuid ei tea millise täituri menetluses. Praegu töötab iga päev, mõnikord ka puhkepäevadel. Nõus kohtuvälise menetleja ettepanekuga. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistusena lühiajaline arest, sest eelmised trahvid on tasumata ja karistused ei ole oma mõju avaldanud. Seetõttu taotleb 4 päeva, võimalusega ära kanda nädalavahetusel. Nõuda välja ka joobe tuvastamise tasu. Karistus tuleks ära kanda hiljemalt 01.05.2007 menetlusaluse isiku valitud ajal. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütluste kui ka laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et amfetamiini tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut viimase aasta jooksul kolmel korral karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas ka analoogsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, millised on tasumata. Sellele vaatamata on ta jätkanud väärtegude toimepanemist. Seetõttu leiab kohus, et senini määratud karistusliik ei ole oma mõju avaldanud, mistõttu tuleb loobuda rahatrahvi määramisest ning kohaldada tuleb aresti, kuivõrd määratud rahatrahvid ei ole sundinud teda loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, mistõttu peab kohus võimalikuks kohaldada menetlusaluse isiku suhtes lühemaajalist aresti, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste ainete tarvitamisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka menetlusalusel isikul joobe tuvastamisel tehtud kulutused täies ulatuses. Märt Toming kohtunik