1-06-7681\24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04 mai 2007, Tallinn Kriminaalasja number 1- 06-7681 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Alina Koop Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 25 aprill 2007 Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi Margus Tihane süüdistuses KarS § 113 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 08 märtsi 2007 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Margus Tihane ja Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokurör Aarne Pruus Prokurör Lääne Ringkonnaprokurör Aarne Pruus Süüdistatav Margus Tihane, ik: 37511100298, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, vahistatud alates 10.06.2006 Kaitsja Vandeadvokaat Natalia Suvorova RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Maakohtu 08 märtsi 2007 kohtuotsus kriminaalasjas nr. 1-06-7681 Margus Tihase süüdistuses KarS § 113 järgi sisuliselt muutmata. Täpsustada kohtuotsuse põhiosa ja lugeda otsuse 8 lehel lauseosa… KarS § 16 lg 4 mõttes- ta oli kannatanu saatuse suhtes ükskõikne ja pidi aru sama, et põrandale lamama jäetud kannatanu võib tema noalöögi tagajärjel surra…. asemel õigeks… M.Tihane pidas võimalikuks, et tema tegevuse tagajärjel saabub J.K surm ja möönis seda….. 1 Prokuröri apellatsioon rahuldada. M.Tihase apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul, alates 07 maist 2007 Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates 04.

2. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:
3. Margus Tihane mõisteti süüdi selle eest, et ta 08.06- 09.06.2006, täpsemalt tuvastamata ajal, Rapla maakonnas, x lõi ühise alkoholitarvitamise ajal tekkinud tüli käigus J. K rusikaga näkku ja seejärel köögist võetud lauanoaga vasakusse õlavarde, nii et nuga tungis vasakusse kopsu, põhjustades lõikehaava ja ägeda verekaotuse, mille tagajärjel J.K suri sündmuskohal.
4. Pärnu Maakohus tunnistas Margus Tihase süüdi KarS § 113 järgi ja karistas 7 aastase vangistusega. Karistuse kandmise alguseks luges 10.06.
5. APELLATSIOONIDE SISU:
6. Margus Tihane enda apellatsioonis taotleb Pärnu Maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega tema õigeksmõistmist. Ei saa nõustuda otsusega kuna kohus on ebaõigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja teinud tema süü osas ebaõiged järeldused. Avastas 08.09.2006 õhtul töölt tulles alkoholijoobes J.K enda korterist. Tema oli ära joonud ühe õlle ja jäi toolis tukkuma. Ärgates nägi J.Kt enda ees vehkimas. Ta lükkas kannatanut ja viimane kukkus voodile kuid maha ei rahunenud ja siis lõi kannatanut tugevasti rusikaga näkku. Seejärel viskas ta toast välja. Läks poodi ja ostis viina. Teist korda poodi minnes istus J.K trepil ja vajus tema poolt ukse lahti lükkamisel trepikoja ukse ja seina vahele. J.Kl oli käel väike haav, apellant sidus selle kinni. Tiris kannatanu koridori, kust järgmisel hommikul ta leidis. Pole tõendatud et tema kasutas nuga ja tekitas kannatanule eluohtliku vigastuse. Ekspertiisiks võetud nugade kirjeldus ei lange haava kirjeldusega. Kui ekspertiisiks oli esitatud kaks nuga, tekib kahtlus selles, et temalt äravõetud noad ei olnud algselt verega määrdunud. Apellant esitab eksperdi seisukoha surma saabumise aja ja kannatanu liikumisvõimelisuse kohta. Süüd ei tõenda DNA ekspertiis. Tunnistajad ühist alkoholitarbimist ega noaga löömist ei tõenda. Apellant esitab oma nägemuse tunnistajate poolt antud ütluste usaldusväärsuse kohta ja leiab, et maakohus ei arvestanud kogutud tõenditega ja teinud tema süü osas vabameelsed järeldused.
7. Esitatud apellatsioonis ringkonnaprokurör palub täpsustada otsust, jättes sellest välja lause…ta oli kannatanu saatuse suhtes ükskõikne ja pidi aru saama, et põrandale lamama jäetud kannatanu võib tema löögi tagajärjel surra. Asendada nimetatud lauseosa lausega… M.Tihane pidas võimalikuks, et tema tegevuse tagajärjel võib saabuda J.K surm ja möönis 2 selle saabumiste võimalust, mistõttu M.Tihasele süüksarvatud J.K tapmine on toime pandud kaudse tahtlusega. Apellant leiab, et kohus on ekslikult tõlgendanud kaudse tahtluse mõistet. Kohus on süüdimõistvas otsuses esitanud mitte tahtliku vaid ettevaatamatusega toimepandud kuriteo tunnused. Kohus on ekslikul seisukohal selles, et M.Tihane J.Kt noaga lüües ei näinud ette, et noalöögi tagajärjel võib saabuda J.K surm. Tahtluse sisusse kuulub põhjusliku seose ettekujutamine tavalise elukogemuse tasemel. Olukorras, kus süüdlane ei anna selgitusi kuriteo subjektiivse külje asjaolude kohta või need selgitused on ilmselges vastuolus kohtulikul uurimisel sedastatuga, tuvastatakse süüdlase tahtlus objektiivsete tunnuste alusel. Apellant teeb viite Riigikohtu lahenditele nr 3-1-1-16-05 ja 3-1-1-126-04 ja toob ära kohtuarstliku ekspertiisi aktis antud arvamuse kannatanule tekitatud vigastustest. Asjaolu, et J.K verega on tugevalt määrdunud M.Tihase voodi ja vähesel määral põrand, tõendab, et J.K löögi ajal lamas või istus voodil. Tegemist oli jõulise löögiga ja M.Tihane soovis kannatanu surma või vähemalt möönis surma saabumist. On üldarusaadav, et lüües noaga elutähtsasse piirkonda näeb ründaja ette võimalust et võib saabuda teise isiku surm. Seega pani M.Tihane J.K tapmise toime kaudse tahtlusega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:
8. Apellant- süüdistatav toetas esitatud apellatsiooni ja palus ta tapmise süüdistuses õigeks mõista. Kaitsja toetas süüdistatava õigeksmõistmise taotlust. Apellant- prokurör palus tema apellatsioon rahuldada ja kohtuotsuse põhiosa täpsustada. Süüdistatava apellatsiooni palus jätta rahuldamata kui põhjendamatu ning maakohtu otsuse palus jätta sisuliselt muutmata. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS:
9. M.Tihase apellatsiooni osas rahuldamisele ei kuulu. kohtukolleegium leiab, et süüdistatava apellatsioon Apellatsioonis on süüdistatav esitanud oma verisooni juhtunust, milline on maakohtule juba teada olnud ning maakohus on oma otsuses põhistanud miks ta ei hinda süüdistatava poolt antud ütlusi usaldusväärseteks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtus on ristküsitluse käigus vastavalt menetluspoolte taotlusele M.Tihase poolt antud ütluste usaldusväärsust kontrollitud ning kohus on põhistatult tunnistanud need ebausaldusväärseteks. Sellist kohtu järeldust apellatsioonis esitatu ei kummuta. Apellatsioonis esitatud väited tõendite loomisest kellegi poolt on paljasõnalised ning oletuslikud. Kohus on tõendite kogumis andnud hinnangu kriminaalasja menetlemise käigus läbiviidud ekspertiisiaktides antud arvamustele ning on seaduslikult lugenud tõendatud asjaolu, et M.Tihase korterist äravõetud nugadel, milledel läbiviidud eeltestide alusel oli veri, leiti proovist määratletud DNA profiilid, mis langesid kokku tapetu J.K DNA profiiliga/ I kd. tlk. 76-79/. Asjaolu, et tegemist oli kahe noaga ei anna alust tuvastada, et tegemist on tõendite kunstliku loomisega ega anna alust eksperdi arvamuse kui tõendi usaldusvääruse kahtluse alla seadmist. Apellatsioonis esitatud väide et nugade kirjeldus ei lange kokku haava kirjeldusega ei ole kooskõlas asja materjalidega, kuna ekspertiisiaktis antud arvamuse kohaselt/ I kd. t.lk. 60-64/ 3 on ekspert pidanud võimalikuks, et surma põhjustanud vigastus on saadud löögist teravaotsalise, ühepoolselt teritatud esemega, võimalik, et ühega eksperdile esitatud nugadest. Võttes arvesse Jevgeni K surnukehal esinenud vigastuste morfoloogilisi iseärasusi, on nad suurema tõenäosusega tekitatud noaga pakendist nr 7, kus oli teravaotsaline lauanuga, tera pikkus 19,1 cm, laius kuni 4,2 cm, noaselja laius 0,2 cm. Seega ei ole nimetatud noa kirjeldus erinev tekitatud haava kirjeldusest. Apellandi väited täiendekspertiisiaktis eksperdi poolt antud arvamuse vastuolulisuse kohta peab kohtukolleegium vajalikuks osundada, et eksperdi poolt antud arvamuses ei esine vastuolu/ I kd. t.lk. 71-73/. Nii on ekspert vastanud määruses esitatud küsimusele, vastanud et J.K võis peale vigastusi mõnda aega elada ja liikuda, kuid ajavahemik, mis võis jääda vigastuste saamise ja surma saabumise momendi vahele, võib olla mõõdetav minutitega, täpsemalt ei ole kindlakstehtav. Ei ole võimalik otsustada kui kaua ja millises ulatuses oli J.K võimeline peale vigastusi liikuma ja aktiivselt tegutsema. Seega on esimeses vastuses ekspert märkinud, et elada võis ta peale vigastusi veel mõnda aega, mis on mõõdetav minutitega, teises vastuses annab arvamuse, et täpselt ei ole võimalik anda arvamust kui kaua ja kui aktiivselt ta peale vigastusi veel liikuda sai. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks osutada, et põhjusliku seose olemasolu teo ja selle tagajärjel teise inimese surma saabumise vahel, ei sõltu asjaolust kas surm saabus vahetult pärast tegu või mingi ajavahemiku möödumisel. Apellatsioonis esitatud eksperdi arvamus sellest, et Margus Tihase küünefragmentidelt analüüsiks võetud proovid olid segaproovid, kus M.Tihase vasaku käe viiendalt küünefragmendilt DNA analüüsiks võetud proovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa välistada J.Klt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles proovis / t.lk. 76-79/, ei välista tema poolt J.K tapmist ega anna alust M.Tihase õigeksmõistmiseks. Tunnistajate L.T ja M.R ütlustele on kohus seaduslikult oma hinnangu andnud ning M.R ütlused on kohus tunnistanud ebausaldusväärseteks, ning selles osas vaidlus puudub, seega uuesti nendele apellatsioonis viitamine kui ebausaldusväärsetele ei anna alust tõendite ümberhindamiseks ega lükka kohtu järeldusi ümber. L.T ütlused on kohus lugenud riimuvateks teiste kohtuistungil tunnistajatena ülekuulatud tunnistajate A.O, E.V, V.K ütlustega. M.Tihase viited sellele, et J.K väljaviskamisel tal noavigastusi ei olnud ning kui trepikojas vigastatud kannatanu leidis, vedas ta kannatanu koridori lamama ja sealt ta ka kannatanu surnukeha hommikul leidis, et ümber lükatud kriminaalasjas kogutud ja kontrollitud kirjalike tõenditega. Nimelt sündmuskoha vaatlusprotokolliga/ t.lk.2-5/ ja ekspertiisiaktis nr GE-141206/3523 antud arvamuse / 76-80/ alusel tuvastatuga sellest, et kõige ulatuslikumad J.K vere määrdumised olid M.Tihase toas, voodi ühes otsas, vatitekk oli osaliselt verega läbi imbunud, so veri mõlemal poolt tekki, osaliselt veel kuivamata, põrandavaip oli kannatanu verega koos. Kohtukolleegium märgib, et koosseisuliste objektiivsete tunnuste tuvastamise osas on maakohtu otsus üheselt tõlgendatav. Apellatsioonis ei ole esitatud tõendeid, millele kohus oleks jätnud tähelepanu pööramata ja apellandi väited ei anna alust kohtu poolt hinnatud tõendite ümberhindamiseks ja maakohtu põhistatud otsuse tühistamiseks.
10. Ringkonnaprokuröri apellatsiooni osas kohtukolleegium leiab, et see kuulub rahuldamisele ja kohtuotsuse põhiosa tuleb täpsustada. 4 Kohus on süüteokoosseisu subjektiivsete tunnuste tuvastamisel leidnud, et M.Tihane tegutses kaudse tahtlusega, on oma järeldust ka põhistanud, teinud viite KarS § 16 lg 4, kus on sätestatud kaudse tahtluse mõiste kuid ühes lauses sisustanud kaudse tahtluse eksitavalt teise subjektiivse tunnuse-ettevaatamatuse mõistega. Kohtukolleegium leiab, et sellise eksitava lause väljajätmine on prokuröri apellatsiooni alusel võimalik teha ringkonnakohtul täpsustamise korras kuna faktiliselt on kohus juba tuvastanud M.Tihase tegevuse kaudse tahtluse vormis. Asjakohased on ka prokuröri viited Riigikohtu lahenditele, milledes on korduvalt väljendatud seisukohta, et lüües pikateralise noaga kannatanut elutähtsasse piirkonda jõuga, et nuga läbistab õlavarre, tungib rindkereõõnde, vigastades roiet ja tungides kopsu, möönab süüdlane igasuguse tagajärje, sh ka surma saabumist.
11. KarS § 113 sanktsioon näeb ette karistusena kuue kuni viieteistaastase vangistuse. Kohus on mõistnud süüdlasele 7 aastase vangistuse, seega sanktsiooni alammäära lähedase karistuse. On karistust põhistanud ja apellatsioonides ei ole esitatud asjaolusid, mis annaksid ringkonnakohtule aluse mõistetud karistust muuta.
12. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 2, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 08 märtsi 2007 kohtuotsuse M.Tihase süüdistusasjas sisuliselt muutmata, tehes otsuse põhiosas täpsustuse. Prokuröri apellatsiooni ringkonnakohus rahuldab, süüdistatava apellatsiooni jätab rahuldamata. IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA MALLE PREIMER 5