§ -de 184 lg 2 p 1, 2; 185 lg 3; 214 lg 2 p 4, 5; ja § 418 lg 1; 2 järgi, Ruslan Jagudin süüdistuses
§-de 184 lg 2 p 1, 2; 185 lg 3; 214 lg 2 p 4, 5 ja § 121 järgi, Dmitri Kotškin süüdistuses
§ -de 184 lg 2 p 1, 2; 185 lg 3; 214 lg 2 p 4, 5 ja § 121 järgi, Stanislav Bergštein süüdistuses
§ - de 184 lg 2 p 1, 2 järgi, Sergei Rudakov süüdistuses
lg 2 p 1 järgi, Natalja Šaronova süüdistuses
lg 2 p 1, 2 järgi ja Sergei Panin süüdistuses
lg 2 p 2 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 10.jaanuarist 2007.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Ruslan Jagudin, tema kaitsja adv. Natalia lausmaa ja süüdistatava Dmitri Kotškini kaitsja adv. Sergei Narusberg Prokurör Rita Siniväli Süüdistatavad Ruslan Jagudin ja maakohtu otsuses) Dmitri Kotškin (ankeetandmed 2 Kaitsja Resolutsioon Adv. Natalia Lausmaa ja adv. Sergei Narusberg Tühistada osaliselt Harju Maakohtu otsus 10.jaanuarist 2007.a. ja nimelt Dmitri Kotškini süüdimõistmises ja karistamises
prg. 185 lg 3 järgi ning temale
prg. 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse osas. Teha uus o t s u s, millega Mõista Dmitri Kotškin süüdi
prg. 185 lg 2 p.3 järgi ja karistada teda 3 aastase vangistusega.
prg. 64 lg 1 alusel mõista Dmitri Kotškinile liitkaristuseks 4 aastat ja 1 kuu vangistust. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Ruslan Jagudini ja tema kaitsja adv. N.Lausmaa poolt esitatud apellatsioonid jätta rahuldamata, D.Kotškini kaitsja adv. Sergei Narusbergi apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohtu otsusega 10.jaanuarist 2007.a. mõisteti Ruslan JAGUDIN süüdi
lg 2 p 1, 2 järgi ja karistati vangistusega 4 (neli) aastat;
lg 3 järgi ja karistati vangistusega 4 (neli) aastat;
lg 2 p 4 järgi ja karistati vangistusega 6 (kuus) aastat.
järgi ja karistati vangistusega 6 (kuus) kuud.
lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõisteti Ruslan Jagudin’ile 6 (kuus) aastat vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 06.septembrist 2004.a. Dmitri Kotškin mõisteti süüdi
lg 2 p 1, 2 järgi ja karistati vangistusega 4 (neli) aastat;
lg 3 järgi ja karistati vangistusega 6 (kuus) aastat;
lg 2 p 4 järgi ja karistati vangistusega 4 (neli) aastat.
järgi ja karistati vangistusega 6 (kuus) kuud.
lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõisteti Dmitri Kotškinile 6 (kuus) aastat vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 06.septembrist 2004.a. 3 Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi ka Stanislav Prohhorov, Stanislav Bergštein , Sergei Rudakov, Natalia Šaronova ja Sergei Panin, kelle suhtes ei ole kohtuotsust vaidlustatud. Ruslan Jagudin ja Dmitri Kotškin on
prg. 184 lg 2 p.1,2 järgi mõistetud süüdi selles, et nemad ebaseaduslikult omandasid Tallinnas täpsemalt tuvastamata ajast kuni
prg. 185 lg 3 järgi mõisteti Ruslan Jagudin ja Dmitri Kotškin süüdi alljärgnevas :Ruslan Jagudin selles, et tema , olles täisealine isik , kihutas alaealisi Sergei Rudakovi, sünd 27.02.1986.a, Stanislav Bergšteini, sünd 10.06.1986.a. ja Natalja Šaronovat sünd 14.01.1988.a., kuni täisealiseks saamiseni, so Sergei Rudakovi oktoober-november 2003.a. kuni 27.02.2004.a, Stanislav Bergšteini märtsist 2004.a. kuni 10.06.2004.a ja Natalja Šaronovat juunist 2004.a. kuni kinnipidamiseni, so 03.08.2004.a., kusjuures Natalia Šaronovat alates 25.juulist 2007.a. kuni 3.augustini 2007.a. koos Dmitri Kotškiniga, nii moraalselt kui füüsiliselt suures koguses narkootilise aine amfetamiini edasiandmisele ning aitasid oma tegevusega kaasa alaealise poolt narkootilise aine edasimüümisele, mis seisnes selles, et ta mõjutasid alaealisi narkodiileritena tegutsema ja andsid nimetatud ajavahemikel neile korduvalt omandatud suures koguses narkootilist ainet amfetamiini edasimüügiks Tallinna erinevates piirkondades.
prg. 214 lg 2 p.4 järgi on Ruslan Jagudin ja Dmitri Kotškin mõistetud süüdi selles, et nemad nõudsid 2004.a. juunis Stanislav Bergšteinilt selle eest, et ta soovis lõpetada narkootilise aine müüki, raha summas 3000.-krooni, ähvardades vastasel korral kasutada tema suhtes vägivalda, mis seisnes selles, et juhul kui ta ei maksa nimetatud summat, karistatakse teda füüsiliselt ja ta peab jätkama narkootiliste ainete müüki. Stanislav Bergštein võttis vägivalla kartuses 16.06.2004.a. Mustakivi Hansapanga rahaautomaadist aadressil Mahtra 1, Tallinn oma arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxx välja sularaha summas 3000.- krooni ja andis nimetatud summa samal päeval Lasnamäel autobussi nr 35 lõpppeatuses Ruslan Jagudinile edasi.
prg. 121 järgi on Ruslan jagudin ja Dmitri Kotškin mõistetud süüdi selles, et nemad peksid 2004.a. juuli lõpus aadressil Ümera 8 trepikojas Sergei Rudakovi, kuna too oli jäänud neile narkootikumide müügist võlgu, mis seisnes selles, et Ruslan Jagudin lõi Sergei Rudakovile käega näkku, peale mida Dmitri Kotškin lõi trepile istuma laskunud Sergei Rudakovile jalaga näo piirkonda, põhjustades sellise tegevusega S.Rudakovile füüsilist valu. 4 APELLATSIOONIDE SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Süüdistatav Ruslan Jagudin vaidlustab esitatud apellatsioonis süüdimõistnist
prg. 214 järgi, mille eest temale mõisteti kuus aastat vangistust. Selles episoodis tuvastas kohus, et Stanislav Bergštein oli võtnud pangaautomaadist raha välja ja andis temale Lasnamäel selle raha üle. Seejuures raha üleandmise fakti ei ole kuskil fikseeritud, seda ei ole filmitud ja kedagi selle juures ei olnud. Stanislav Bergšteini ütlused on samuti vastuolulised – kord ta ütles, et andis raha temale , s.o. R.Jagudinile üle, teisel korral aga väitis, et üldse ei tunne teda. Veel on öelnud S.Bergštein, et tunneb teda juba 8 aastat, kuid samas ei teagi, kus tema, s.o. apellant elab. Apellant väidab, et tema S.Bergšteini ei tunne. Leiab, et tema suhtes tehtud kohtuotsus on liiga karm. Ruslan Jagudini kaitsja adv. Natalia Lausmaa taotleb esitatud apellatsioonis samuti kohtuotsuse tühistamist Ruslan Jagudini süüdimõistmise osas
prg. 214 lg 2 p.4 järgi ja uue otsusega selles osas tema õigeksmõistmist. Kaitsja leiab, et kohus on R.Jagudini süüdimõistmisel juhindunud kaudsetest tõenditest kuna kannatanu Stanislav Bergšteini ütlused on nende ebajärjekindluse ja vastuolulisuse tõttu kohtu poolt tõendite hulgast otsustatud välja arvata. Kaudsete tõenditena on kohus arvestanud N.Šaranova ütlusi, kes edastas kohtule informatsiooni, mille ta oli saanud S.Bergšteinilt. Kaitsja arvates ei saa N.Šaronova ütlusi arvestada R.Jagudini süüküsimuse otsustamisel vaidlustatud kuriteoeepisoodis, sest esiteks on need kaudsed ja teiseks tuginevad S.Bergšteini enda ütlustele. Veel on kohus arvestanud tõendina R.Jagudini vastu S.Rudakovi ütlusi, et ka temalt nõuti väidetavalt 3000 krooni selle eest, et ta võiks narkootikumide müümisest loobuda ning kohus on tema väiteid analoogia põhjal üle kandnud teisele süüdistuse episoodile, mis apellandi arvates ei saa olla põhjendatud, kuna sellega ei ole tõendatud mitte konkreetse R.Jagudinile esitatud süüdistuse tõendamiseseme asjaolud, vaid hoopis teised. Kolmanda tõendina on kohus viidanud asjaolule, et S.Bergšteini arvelt on 16.06.2004.a. rahaautomaadi kaudu välja võetud 3000 krooni ja 3600 krooni. Kaitsja leiab, et ka see tõend ei ole piisav kinnitamaks, et S.Bergštein sel päeval väljavõetud raha just nimelt temalt kohtualuste poolt väljapressitud rahana neile üle andis. Pealegi näitab see tõend, et välja oli võetud üle 3000 krooni, mida väidetavalt süüdistatavad kannatanult nõudsid. See näitab, et S.Bergštein võis väljavõetud summasid kasutada ka teistel eesmärkidel. Praktiliselt samal perooidil muretses S.Bergštein endale kasutatud auto. Veel väidab kaitsja, et eelloetletud tõenditega ei ole tõendatud, et R.Jagudin oleks kannatanut ähvardanud vägivallaga või tarvitanud tema suhtes vägivalda, mis on
prg. 214 koosseisu objektiivse külje kvalifitseerivaks elemendiks. Süüdistatava Dmitri Kotškini kaitsja adv. Sergei Narusberg Harju Maakohtu otsusega ei saa nõustuda järgmistel põhjustel: 1) KrMS § 34 lg p 1 kohaselt on kahtlustataval õigus teada kahtlustuse sisu ja anda selle kohta ütlusi või keelduda ütluste andmisest. Eeluurimisel D.Kotšin`ile oli esitatud kahtlustus vaid kahes kuriteos:
lg 2 p 1,2 ja
lg 2 p 1,2,3, mille kohta teda üle kuulati kahel korrral peale kinnipidamist septembris 2004 ja jaanuaris 2005 a. 5 Kahtlustust
§§-de 185 lg 3, 214 lg 2 p 4,5, 121 järgi D.Kotšin`ile eeluurimisel esitatud ei olnud. Sellega eeluurimisel D.Kotšin`il puudus võimalus teada, milles teda konkreetselt kahtlustatakse ning kasutada oma õigust anda selle kohta ütlusi, esitada taotlusi, avaldusi jne., millega on rikutud kahtlustatava Dmitri Kotškin’i kaitseõigust. 2) Dmitri Kotškin’ile esitatud süüdistus
sellest ei nähtu milles seisnes alaealise kihutamine moraalselt ja füüsiliselt narko aine edasiandmisele. Süüdistuse konkreetsuse puudumist on esimese astme kohtuotsusele ette heidetud ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.12.1999 otsuses Õ.K. süüdistuses KrK § 162 järgi (3-1-1-80-99). 3) Vastavalt kohtu seisukohale ja põhjendustele süüdistatavatele Dmitri Kotškinile, Ruslan Jagudinile, Natalja Šaronovale, Stanislav Bergšteinile ja Sergei Rudakovile esitatud süüdistus narkootilise aine amfetamiini suures koguses käitlemine isikute grupis ja korduvalt
lg 2 p 1,4 järgi ning Dmitri Kotškinile ja Ruslan Jagudinile esitatud süüdistus alaealiste kihutamises narkootiliste ainete edasiandmisele
lg 3 on tõendamist leidnud eelkõige süüdistatavate Natalja Šaronova ja Sergei Rudakovi põhjalike ja usaldusväärsete ütlustega, aga ka teiste kriminaalasjas kogutud ja kohtuotsuses analüüsitud tõenditega. Kaitsja on seisukohal, et hinnates kõike olemas olevaid tõendeid nende kogumis, ei ole leidnud tõendamist Dmitri Kotškin`i süü. Nimelt, käesolevas asjas esinevad mitmed asjaolud, mis annavad alust seada kahtluse alla Natalja Šaronova ütlusted. 3.
Selles osas samuti puuduvad usaldusväärsed tõendid (tunnistajad, kes vahetult oleks raha üleandmist näinud, ei ole). Süüdistus on rajatud vaid S.Bergšteini ütlustele, mis kogu protsessi käigus olid vastuolulised. Kusjuures ta kinnitas, et tema peale oli avaldatud survet eeluurimise käigus politseitöötaja poolt. Väljavõttest Stanislav Bergštein’i kontolt nr. 2210223590000 ajavahemikul 01.04.2004.a. kuni 05.08.2004.a. (I kd.t.l.151), nähtub, et Stanislav Bergštein on korduvalt võtnud välja 7 raha ja tema enda ütluste kohaselt ta on raha kulutanud enda ja N. Šaronova peale, s.h. oli ostetud sõiduauto. 10) Mis puudutab väidetavalt S.Rudakov`i peksmist trepikojas Ümera tänaval, siis kohus ei arvestanud, et kohtualuste Rudakovi ja Šaronova ütlused on vastuolulised. Oma esimestest ülekuulamistest ei rääkinud kumbki sellest peksmisest. Apellant öeiab, et kuna kohtuarstiekspertiisi akti ei ole, mis tõendaks löömist ja kukkumise dünaamikat, siis antud episoodis puuduvad usaldusväärsed tõendid D.Kotškin`i süü
11) Kohus on karistanud Dmitri Kotškin`it liigselt rangelt. On jäetud arvestamata, et Dmitri Kotškin`ile inkrimineeritud kuritegude ajal oli ta alaealine. Tal on kindel elukoht vanemate juures Tallinnas Sinimäe tee 10-42 ning garanteeritud töökoht traktoristi abina OÜ-s GALSTEL (reg.-kood 11121936), hea iseloomustus. Vastavalt KrMS § 61 lg 1 ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning § 61 lg 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Antud asjas Dmitri Kotškin ei ole kunagi ennast süüdi tunnistanud. Kusjuures tema ütlused olid järjepidevad ja loogilised. Narkootilist ainet temalt ära võetud ei olnud samuti tema DNA ei tuvastatud ühelgil pakendil amfetamiiniga. Antud asjas esinevad kõrvaldamata kahtlused, millised on alust tõlgendada süüdistatava Dmitri Kotškin`i kasuks. Apellant on seisukohal, et kogutud tõendid annavad piisavalt alust süüdistatava Dmitri Kotškin`i õigeks mõistmiseks ja seetõttu taotleb kohtuotsuse tühistamist kohtu järelduste mittevastavuse tõttu tuvastatud faktilistele asjaoludele ning kriminaalmenetlusõiguse olulise (kaitseõiguse) rikkumise tõttu. Apellatsionikohtu istungil toetas süüdistatav Ruslan Jagudin ja tema kaitsja esitatud apellatsioone, süüdistatava Dmitri Kotškini kaitsja adv. S.Narusberg loobus esitatud apellatsioonist osaliselt ja toetas apellatsiooni vaid osas, milles ta vaidlustas Dmitri Kotškini süüdimõistmist
prg. 185 lg 3 järgi. Süüdistatav Dmitri Kotškin nõustus sellega, et kaitsja osaliselt apellatsioonist loobus ja toetas kaitsja apellatsiooni enda südimõistmise osas
prg. 185 lg 3 järgi. Prokurör vaidles apellatsioonides esitatud taotlustele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonide väidetega, tuli alljärgnevatele järeldustele: 1) Ruslan Jagudini ja Dmitri Kotškini süüdimõistmises
prg. 214 lg 2 p.4 järgi. 8 Maakohus on süüdimõistva kohtuotsuse selles osas rajanud süüdistatava ja selles episoodis kannatanu Stanislav Bergšteini ütlustele, süüdistatava ja selles episoodis tunnistaja Natalja Šaronova ütlustele, pangakonto väljavõttele ja süüdistatava Sergei Rudakovi ütlustele. Maakohtu seisukohast kinnitavad need tõendid seda, et Ruslan Jagudin ja Dmitri Kotškin pressisid Stanislav Bergšteinilt välja 3000 krooni , kui viimane soovis lõpetada narkootikumide edasimüüki, seejuures ähvardati teda raha mittemaksmise korral füüsilise vägivallaga. Füüsilise vägivalla kasutamise osas maakohus S.Bergšteini ütlusi tõendina ei arvestanud, sest need ei ole usaldusväärsed. Miks maakohus ei arvesta S.Bergšteini ütlusi tõendina selles osas, seda on maakohus ka motiveerinud. Samas raha nõudmise fakti ei ole S.Bergštein kunagi eitanud. Ähvardus kasutada füüsilist vägivalda seisnes N.Šaronova ütluste kohaselt selles, et S.Bergšteini ähvardati ”rebida tükkideks” , kui viimane keeldubnarkootikumide edasimüügist ilma raha maksmata. Vaidlustaud kohtuotsuses peatükis Kohtu seisukoht ja põhjendused alajaotuse IV all on maakohus tulnud järgmisele seisukohale. Süüdistatavatele Dmitri Kotškinile ja Ruslan Jagudinile on esitatud süüdistus väljapressimises
Selles episoodis on kriminaalasjas kogutud ja uuritud järgmisi tõendeid. Süüdistatav Natalja Šaronova andis ütlusi selles, et tema teab Stanislav Bergšteini sõnade järgi, et too ostis ennast narkootikumide müügist välja makstes 2004.a juunis Ruslan Jagudinile 35-nda bussiliini lõpppeatuses 3000 krooni, samuti seda, et Stanislav Begštein on kahel korral maksnud 3000 krooni. Süüdistatav Stanislav Bergštein andis ütlusi selles, et kui tema soovis narkootiliste ainete müüki lõpetada ja ütles seda Dmitri Kotškinile ja Ruslan Jagudinile, siis nõudsid need temalt 3000 krooni et end „välja osta“, öeldes, et varem või hiljem tuleb see summa igal juhul tasuda. Summa võttis süüdistatav välja oma kontolt Hansapangas, mis on lisaks tema enda ütlustele tõendatud ka konto väljavõttega, millest nähtub, et Stanislav Bergštein on 16.06.2004.a enda Hansapanga kontolt välja võtnud sularaha summas 3600 ja 3000 krooni. Kaudselt kinnitab neid ütlusi ka süüdistatava Sergei Rudakovi poolt kohtuliku uurimise käigus antud ütlused selles, et kui tema soovis narkootikumide müümist lõpetada, siis Dmitri Kotškin ja Ruslan Jagudin ei lasknud, vaid ütlesid, et „ kui maksad 3000 krooni, siis saad rahulikult välja minna“, teab, et sellist summat „ärist“ väljapääsemise eest nõuti ka Stanislav Bergšteinilt. Dmitri Kotškinile ja Ruslan Jagudinile esitatud süüdistus on õigesti kvalifitseeritud väljapressimisena isikute grupis ähvardades piirata isiku vabadust ja kasutada vägivalda s.o
lg 2 p 4 järgi, kuid süüdistusest tuleb kohtu arvates välja jätta
lg 2 p 5, kuna ei ole tõendamist leidnud, millised oleksid olnud need teod, mis oleks käsitletavad isikult vabaduse võtmisena (kohtuotsus lk.31). Tsiteeritud maakohtu ostsusest ei nähtu, milles seisnes S.Bergšteini suhtes toimepandud väljapressimise puhul ähvardus kasutada vägivalda. Samas on maakohtu otsuses kohtulikul uurimisel kogutud tõendite hulgas ka N.Šaronova ütlused, millistest nähtub, et S.Bergšteini ähvardati korduvalt vägivallaga. Seda teab ta nii S.Bergšteini sõnadest , kui ka ise viibinud ähvarduste juures.. 9 Selliseid ütlusi andis N.Šaronova tõesti maakohtu istungil ( IV kd. T.l.344). Apellatsioonikohtu istungil oli ka avaldatud maakohtu istungi protokoll. Seega loeb kohtukolleegium väljapressimise koosseisulise asjaolu – vägivallaga ähvardamise tõendatuks N.Šaronova poolt maakohtu istungil antud ütlustega. Kohtukolleegium leiab, et Ruslan Jagudini süü väljapressimise toimepanemises on tõendamist leidnud maakohtu otsuses toodud tõenditega. Maakohus on neid analüüsinud ja kogumis hinnanud ning tulnud põhjendatult järeldusele, et süüdistatavad panid toime S.Bergšteini suhtes väljapressimise – nõudsid võimaluse eest lõpetada narkootikumide müümine raha ja ähvardasid vastasel juhul teda füüsilise vägivallaga. D.Kotškin süüdimõistmist väljapressimise toimepanemises koos R.Jagudiniga ei vaidlusta. Süüdistatava R.Jagudini ja tema kaitsja apellatsioonides esitatud väited ei lükka ümber maakohtu põhjendatud järeldusi süüdistatavate süü osas vaidlusaluses väljapressimise episoodis. Kohtukolleegium leiab, et R.Jagudinile mõistetud karistuse kergendamiseks puudub alus. R.Jagudinile
prg. 214 lg 2 p.4 järgi mõistetud 6 aastane karistus, on sanktsiooni alam- ja ülemmäära arvestades ligilähedane sanktsiooni alammäärale. Arvestades kuriteo tehiolusid ja eriti seda, et väljapressimine oli seotud sisuliselt alaealise narkootilise aine müümisele sundimisega, ei saa mõistetud karistust pidada liiga rangeks karistuseks. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et
prg. 185 lg 3 järgi, kus sanktsiooni alammääraks on 6 aastat vangistus, on R.Jagudinile mõistetud ilma motiveerimata 4 aastat vangistust, mis eriti süüdistuste mahu erinevust arvestades on võrreldes D.Kotškinile sama paragrahvi järgi mõistetud 6 aastase vangistuse kõrval arusaamatult väike karistusmäär. D.Kotškini kaitsja apellatsiooni , milles vaidlustatakse D.Kotškini süüdimõistmist
prg. 185 lg 3 järgi, peab kohtukolleegium osaliselt põhjendatuks. D.Kotškin on süüdi mõistetud
prg. 185 lg 3 järgi selles, et tema 10 päeva jooksul ,s.o. peale täisealiseks saamist ajavahemikul 25.juulist 2004.a. kuni 3.augustini 2004.a. kihutas alaealist Natalia Šaronovat koos Ruslan Jagudiniga nii moraalselt kui füüsiliselt suures koguses narkootilise aine edasimüümisele, mis seisnes selles, et koos mõjutati alaealist Natalia Šaronovat narkodiilerina tegutsema ja andsid nimetatud ajavahemikul korduvalt omandatud narkootilist ainet suures koguses edasimüügiks alaealisele Natalia Šaronovale. Seejuures Ruslan Jagudin oli temale inkrimineeritud süüdistuse kohaselt juba kihutanud alates juunist 2004.a. samal viisil samale tegevusele. Prokurör põhjendas apellatsioonikohtu istungil süüdistust sellega, et N.Šaronova mõjutamine seisnes selles, et tema juuresolekul peksti Sergei Rudakovi. Süüdistatavatele esitatud süüdistuse kohaselt toimus peksmine juuli lõpus. Täpset kuupäeva tuvastatud ei ole. Seega ei ole üheselt tõendatud, et S.Rudakovi peksmisega N.Šaronova mõjutamine toimus ajal, kui D.Kotškin oli juba täisealine. Seega esineb kõrvaldamata kahtlus, et S.Rudakovi peksmine võis toimuda ka enne ajahetke, kui D.Kotškin muutus
prg. 183 lg 3 ettenähtud kuriteo subjektiks.
prg. 185 lg 3 järgi D.Kotškinile esitatud süüdistust ei ole sisustatud ühegi konkreetse kihutusteoga. R.Jagudini süüdistuse kohaselt oli aga N.Šaronova kihutatud narkootikumide edasimüügile R.Jagudini poolt juba alates juunikuust. Kihutamistegu teise isiku suhtes on n.ö. teises isikus tahtluse tekitaja ja peab olema kausaalne täideviimisteoga ehk antud alaealise poolt narkootikumide edasimüügiga. Põhjuslikkus – 10 ja järelikult ka kihutamine – on välistatud , kui teisel isikul on tahtlus ehk antud juhul alaealisel narkootikumide edasimüügiga tegelemise soov – juba olemas. Kohtukolleegium leiab, et tõendatud on, et Dmitri Kotškin 3.augustil 2004.a. andis koos Ruslan Jagudiniga alaealisele N.Šaronovale edasi narkootilist ainet suures koguses, s.o. pani toime
prg. 185 lg 2 p,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Natalia Šaronovalt võeti 3.augustil 2004.a. kinnipidamisel ära narkootilist ainet – 10 mingigrip kilekotti pakitult , milles oli puhast ainet – amfetamiini 1,55 gr. . Pakendilt oli leitud R.Jagudini DNA jäljed. M.Šaronova ise nimetab D.Kotškinit kui isikut, kes andis temale narkootilise aine üle. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt käisid süüdistatavad pidevalt koos , kui tegelesid narkootilise aine käitlemisega. Dmitri Kotškinile liitkakristuse mõistmisel arvestab kohtukolleegium järgmisi seadusest tulenevaid asjaolusid.
prg. 64 lg 1 järgi samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Seega võrdseid karistusi katta ei saa. D.Kotškinile on mõistetud nii
prg. 184 lg 2 p.1,2 kui ka prg. 214 lg 2 p 4 järgi 4 aastane vangistus. Eeltoodu tähendab seda, et D.Kotškinile mõistetav liitkaristus peab olema suurem kui 4 aastat. Kohtukolleegium peab võimalikuks suurendada raskeimat karistust minimaalselt ehk 1 kuu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg. 337 lg 1 p.4; 338 p.2; 340 lg 2 p.2; 342 ja 343 lg 1 tühistab kohtukolleegium osaliselt maakohtu otsuse Dmitri Kotškini suhtes. Julia Katškovskaja Igor Amann Jüri Paap
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.