1-06-12548\8

1-06-12548 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tallinna Ringkonnakohus 8 . mai 2007.a Tallinn 1-06-12548 Eesistuja Meelika Aava, liikmed Julia Katškovskaja ja Jüri Paap Tatjana Derkatš Kohtuistungi sekretär Kohtuistungi toimumise aeg ja

1. aprill 2007.a Tallinnas, avalik kohtuistung koht Margo Sireli süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi Kriminaalasi Harju Maakohtu
2. veebruari 2007.a otsus Apelleeritud kohtuotsus Kannatanu S. P Apellatsiooni esitaja Raivo Kala Prokurör Margo Sirel Süüdistatav Indrek Sirk Kaitsja Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
3. veebruari 2007.a otsus Margo Sireli suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
4. mail 2007.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on õigus esitada kassatsioon advokaadist kaitsja vahendusel. Kannatanul on õigus esitada kassatsioon advokaadi vahendusel ainult tsiviilhagisse puutuvas osas. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Harju Maakohtu
6. veebruari 2007.a otsusega tunnistati M. Sirel süüdi KarS 423 lg 1 järgi ja karistati rahalise karistusega 220 päevamäära ulatuses summas 19 580 krooni. 1.
7. M. Sirelit süüdistatakse selles, et tema 02.01.2006 kella 17.15 ajal juhtis sõiduautot Audi 100 registreerimismärgiga xxx xxx, millega liikus Tallinnas mööda Tondi tänavat Linnu tee poolt Pärnu mnt suunas. Sõidutee oli märg ja ilm pilves, pimeda aja tõttu põles tänavavalgustus. M. Sirel ei arvestanud sõidukiiruse valikul teeolusid, tee seisundit, ilmastikutingimusi ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Lähenedes Tondi tänaval maja nr 33 juures asuvale reguleerimata ülekäigurajale, ei ilmutanud Margo Sirel vajalikku tähelepanu, ei vähendanud eelnevalt vajalikul määral kiirust ega peatunud enne reguleerimata ülekäigurada, et anda teed jalakäijale. Seetõttu sõitis otsa reguleerimata ülekäigurajal sõiduteed sõiduauto liikumissuunas paremalt vasakule ületavale L. P. Oma tegevusega M. Sirel ettevaatamatusest rikkus Vabariigi Valitsuse 02.02.2001määruses nr 48 „Liikluseeskiri” toodud järgmisi liiklusnõudeid: § 44 – juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat; § 46 – lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale jalakäijale; § 123 – juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab teeolusid, tee seisundit, ilmastikutingimusi ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Liiklusnõuete rikkumisega ettevaatamatusest põhjustas ta jalakäijale L. Priksile eluohtlikud tervisekahjustused – pea kinnise tömbi trauma koljuluude murdudega ja kehatüve kinnise tömbi trauma, mille tagajärjel kannatanu suri.
8. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb kannatanu S. P kohtuotsuse tühistamist M. Sirelile mõistetud karistuse osas, sest peab mõistetud karistust põhjendamatult leebeks. Kannatanu taotleb M. Sireli karistamist vangistusega, mille kandmiselt ta tingimuslikult vabastada. Samuti taotleb kannatanu M. Sirelilt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Apellatsiooni motiivide kohaselt on M. Sirel ka varem liiklusalaseid rikkumisi toime pannud. Kohus on põhjendamatult karistust kergendava asjaoluna arvesse võtnud puhtsüdamlikku kahetsust, sest apellandi arvates ei olnud siiras. Kohtueelsel uurimisel ja esimesel kohtuistungil M. Sirel end süüdi ei tunnistanud. Ta tunnistas oma süüd ja kahetses alles teisel kohtuistungil. Selle eesmärgiks oli võimalikult kerge karistuse taotlemine. Apellandi arvates ei tohi nii kerge karistuse mõistmist põhjendada asjaoluga, et süüdistatav oli teo toimepanemise ajal kaine. Mõistetav karistus peaks avaldama ka üldpreventatiivset mõju, sest olukord liikluses on katastroofiline.
9. Apellatsioonikohtu istungil kannatanu esindaja taotles kohtuotsuse tühistamist ja apellatsiooni rahuldamist. Prokurör taotles apellatsiooni osalist rahuldamist. Süüdistatav ja tema kaitsja taotlesid kohtuotsuse muutmata jätmist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. 4.
11. Kohtukolleegium on seisukohal, et M. Sirelile karistust mõistes on maakohus lähtunud KarS §-s 56 sätestatust ning oma järeldusi veenvalt põhjendanud. Kohus on põhjalikult motiveerinud M. Sirelile rahalise karistuse mõistmist ja lisakaristuse mõistmata jätmist. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega pea KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades nende kordamist vajalikuks. Apellatsioonist ei nähtu, et Harju Maakohus oleks M. Sirelile karistuse mõistmisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või rikkunud oluliselt kriminaalmenetluse seadust, mistõttu apelleeritud kohtuotsus tuleb jätta muutmata. 2